Minna + the world: London life

Hei-hei!

Nüüdseks peaaegu kuu aega oma uues toas elanud ja räägin siis oma majutuse otsimise seiklustest + muud Londoni elust.

Olen tegelikult umbes mai keskpaigast saati majutust endale otsinud, ehk siis ühte tuba kuskil 4-5 inimese majas. Hinnad on Londonis muidugi utoopilised ühe toa eest kus on 1cm jalaruumi ja näeb kole välja. Eestis saaks sellise hinna eest endale korraliku 3 toalise isegi Tallinna kesklinna lähedal. Enamjaolt vaatasin vabu tubasid spareroomist, kuhu inimesed panevad kuulutusi üles otsides inimesi enda majja. Ma ei tee nalja kui ma nägin seal sellist tuba mille eest küsiti £500 ja kus ei ole mitte ühtegi akent, tuba on umbes 1.5x2m suur, ja peale voodi mitte millegi muu jaoks ruumi pole. Muidugi peab ikka kahekohaline voodi olema, mistõttu saab automaatselt kohe kallimat hinda küsida, mis sest et tuba tegelikult on nagu tikukarp. Inglastel on üldse mingi teema kahekohaliste vooditega, et see on must-be, isegi kui muuks ruumi ei jää. Ma eelistaks ennem ühekohalist, et kõndimiseks ka ruumi jääks. Igatahes, see 500ne tuba nägi rohkem nagu boileriruumi moodi välja, selline ilus veneaegne krohvikiht oli ka seinal. Väga vähesed majaomanikud siin panevad rõhku elamiskõlbulikkusele. Mul majaomanikuna oleks väga piinalik selliseid tube reklaamida mida ma siiani näinud olen. Normaalse hinna eest üsna võimatu natuke modernsemat elamist leida. Probleemiks oli ka veel see majutuse otsimise juures, et ma ei saanud oma silmaga kohta vaatama minna.

Kuna ma augustiks ikka veel midagi normaalset leinud ei olnud, siis mõtlesin et küsin Eestlased Londonis FB grupis ka mõni veel Londonisse õppima läheb ja majutust otsib. Ja nii ma Anna ja Karoliine leidsingi :-) Anna õpib Royal College of Art'is magistrit ja Karoliine Imperial College London'is. Väga huvitav kokkusattumine, ja eriti veel see et meie kõigi ülikoolid asuvad üsna lähestikku ja otsisime samasse rajooni elamist. Kuigi me käime Karoliinega samas ülikoolis, on meil erinevad campused, mis on u 20 min kaugusel üksteisest metrooga. Hakkasime siis 3 toalisi kortereid otsima. Selle jaoks pidime veel mõnes kadalipust läbi saama. Alguses tundus, et päris palju valikut on 3 toalist otsides, kuid agentuure läbi helistades kahanes meie väliks peaaaegu nulliks vahepeal, sest kuna meil ei ole UK-s elavat, kinnisvara omavat rendi garanteerijat, tahavad peaaegu kõik agentuurid umbes 6 kuud kuni 1 aasta rendi ettemaksu õpilastelt! Mõned agendid ütlesid kuidagi nii lihtsalt, et 'Jah tahame 6 kuud ette renti', umbes nii nagu meil peaks üle 3000 naela lihtsalt tagataskust võtta olema. See on rohkem Londoni teema, sest Swanseas ei olnud kunagi sellist probleemi. London vahepeal tundub täiesti teine riik olevat teatud asjades võrreles muu UK-ga. Nii et kui oled välismaalne+õpilane, siis soovitan pigem kuskilt spareroom'ist elamist otsida kus enamjaolt ei pea agentuuridega asju ajama. Tavaliselt ainult mingid väga kahtlased ja väikesed agentuurid on nõus et sa ainult 3 kuulise ettemaksu teed, mis oleks rohkem mõeldav summa kui 6 kuud. Ühe väikese agentuuri läbi oleksimegi peaaegu 2 korterit saanud. Esimene oli väga ilus ja modernne 3 toaline, u 10min jalutuskäigu kaugusel mu ülikooli campusest ja hind oli ka üsna okei. Maksime juba deposiidi ära ja umbes nädal aega hiljem (augusti lõpus) helistab see agent ja ütleb et korteri omanik oli juba mitu päeva tagasi ise selle korteri välja rentinud kellegile, kuid ütles et tal on veel üks 3 toaline korter pakkuda samas rajoonis ja veelgi odavamalt. Seda sai Karoliine ise vaatama minna, sest ta tuli augusti lõpus Londonisse ära juba. Jällegi oli täitsa elatav ja üsna modernne korter Inglismaa kohta, isegi maja omanikuga kohtus. Oma arust jätsime väga hea mulje aga siis see omanik ütles, et ei taha meid üürnikuteks. Pole aimugi mille pärast, kuid arvan et meie õpilase staatuse tõttu. Paljud omanikud väga diskrimineerivad õpilasi. Ma saan natuke isegi aru nende hirmudest kui näiteks mingi 18 aastased baka õpilased kolivad sisse, kes äkki majapidusid vms korraldavad. Aga me oleme magistris, mis peaks näitama et võtame õppimist tõsiselt, ja eriti veel ülikoolides kuhu sa ei lähe niisama aega raiskama. See oli küll viimane piisk karikas. Olin mitu mitu kuud iga päev tunde raisanud majutuse otsimisele mis ikka veel mingit vilja ei kandnud. Natuke allaandmise tunne tuli küll, eriti kui ülikool oli varsti algamas juba. Õnneks leidsime spareroomist kuulutuse 4 toalise korteri kohta, mis nii ilus väja nägi. See polnud küll me esimene valik, sest tubade hinnad olid üsna krõbedad. Karoliine käis vaatamas ja nii nagu pildil, oli ka päriselt vägagi korralik elamine. Kuna meil peale selle koha muud valikut polnud ja ülikooli alguse aeg hakkas ka peale suruma (kuna olime juba 1.septembrisse välja jõudnud) otsustasime et võtame siis ära need 3 tuba, aga ainult kui ta hinda alla laseb. Suure üllatusena oligi ta nõus £40 naela väiksema kasumiga, kuid isegi selle allahindlusega on see päris krõbe rendi hind. Kuid jällegi, korter on väga ilus, kommud on hinna sees + veel muud luksustarbed nagu telekas igas toas koos Netflixiga, nõudepesumasin, rõdu. Mul pole kunagi kodus nõudepesumasinat olnud ja olen harjunud nõusid ise pesema, kuid nüüd olen nii ära harjunud sellise mugavusega :D

Igatahes, sisse kolisin 13ndal septembril, kui väljas 32 kraadi oli siin ja me oma kohvreid treppidest tassima pidime. Siiani olen kõigega väga rahule jäänud korteris. Üllatusena tuli üks hommik meil siia koristaja ka tervet korterit küürima, üks Ukraina tüdruk. Tuleb välja, et meie korteri omanik on ta palganud iga 2 nädala tagant korterit koristama. Ära tõesti ei ütle :-) Kuigi me korter on üsna puhas niikuinii, sest oleme kõik puhtuse armastajad. Väga õnnelik olen ka selle üle, et nii toredate inimestega kokku sattusin elama. Tavaliselt on alati suvaliste inimestega koos elades olnud keegi kes on kas räpane vms. Aga preagu on nii tore ja lõbus olnud. Kuna Kelvin on inglane, siis tal oli kodust võimalik igasuguseid köögitarbeid ka tuua. Täna näiteks tõi espresso masina kus saab piima ka vahustada, smuutimasina, muffini vorme, kohviubade purustaja, brita veefilterkannu ja palju muud :D

Ülikoolist nii palju, et ma ei suudaks rohkem rahul olla oma kursusega ja üldse terve ülikooliga. Esimest korda tunnen, et kursus on tõesti väärt neid tuhandeid naelu, mis selle eest maksan. Bakas küll tihti mõtlesin, et mingi 6 tunni eest nädalas on küll 3800 naela päris palju makstud (9000 inglaste jaoks), kuid praegu tundub see 9700 naela magistri eest isegi vähe, kui mõelda kui palju teadus uuringutes igasugused ained ja tehnoloogia maksab. Näiteks 1h MRI ajuskannerit kasutades läheb üle 600 naela maksma. Ja Imperialis on nii palju võimalusi absoluutselt kõigeks. Mis mulle väga meeldib, on see et nad pushivad meid kogu aeg ennast arendama väljaspool kursust, nt võttes tasuta kursuseid ülikoolis teemadel nagu kuidas paremini presenteerida, läbirääkimisi pidada, leadership jne. Panin ennast juba neljale kursusele kirja, kuid kuna need on tasuta ja nii populaarsed, sain alles novembriks ja veebruariks endale kohad. Rääkimata sellest, et meil on siin üle 300 society ja klubi ülikoolis, alustades juustu entusiastide klubist kuni jäähokini välja :D Plaanin jooga klubiga liituda kindlasti. Käisime Karoliinega ka sõudmise klubis proovimas, et kuidas meeldib. Imeriali Boat House on Thamesi jõe kaldal kohe, väga uhke näeb välja. Alguses treenisime sees ja siis saime ka Thamesil proovida. Paati minekuks pidime muidugi paljajalu võtma ja põlveni jääkülmas jões kõndima natuke, aga üldiselt oli väga lahe, pole varem midagi sellist proovinud. Membership maksab küll päris palju, 75+65 naela, aga aasta peale on see isegi odav. Tuleb lihtsalt mõelda kuidas oma aega paremini planeerida, ja soojad riided osta, sest ma tõesti ei kujuta hetkel ette kui mõnus talvel saab Thamesi peal sõudmine olema. Loodan et leian motivatsiooni :D Ootan juba järgmist laupäeva, sest siis peaks seal klubi majas tooga pidu olema :D Imperial on üldse koht kust sa saad nii palju kasulikke connectioneid ja tutvusi tulevikuks, sest peaaegu kõik kes siia kokku tulnud võtavad oma tulevikku tõsiselt. Sellepärast üritangi nii palju sotsiaalseid asju siin teha kui võimalik.

Kursusel on mul u 18 õpilast vist. Juba esimesest päevast peale oli selline tunne, et meie klass on nii ühtne. Bakas mulle kunagi ei meeldinud kuidas kursusel on korralikult üle 100 inimese ja siis lõpuks tead neist ainult paari kellega rohkem räägid. Oleme klassiga juba koos söömas käinud ja muudel üritustel, ning on selline tunne, nagu oleks neid juba pikka aega tundnud. Kõigil on ka nii erinev taust. Ainult paar meist on neuroteadust varem bakas õppinud. Mõned on biomeditsiini, meditsiini, psühholoogiat, bioloogiat vms bioloogilist teadust teinud. Ja kõik on erinevatest ülikoolidest päris. Üllatavalt on üldse nii, et magistris/doktorantuuris on siin vähe neid, kes varem Imperialis bakalaureust teinud. Enamus on mujalt ülikoolidest tulnud. Üks tüdruk minu kursuselt on äsja meditsiinikooli lõpetanud, ja ta on minust ainult 1 kuu vanem! Meile räägiti ka, et ülikoolilt saab raha taotleda sotsiaalsetel eesmärkidel. Näiteks eelmine aasta oli neuroteaduse klass saanud raha mingi seikluspargi taolise ürituse jaoks, mille eesmärk oli sidemete tugevdamine klassikaaslaste vahel. Siis neljapäeval oli meil õhtul selline üritus ülikoolis, kus kuruse direktor dr Dexter tuli campuse peahoone uksest sisse mingi 10 karbi Domino's pizzaga :D Laual oli veel veini, õlut, mahla jms. Oligi selline söömise, joomise, ja suhtlemise üritus meie kursuse ja professoritega, mis oli väga tore. Dexter ütles ka, et suvel korraldab ta ilmselt BBQ oma kodus Lõuna-Londonis, kuhu oleme meie ja veel teised õppejõud kutsutud.

Nädalas hakkab meil olema u 16,18 või 22 tundi, ehk siis super intensiivne ja ega peaaegu mitte millekski ei jää. Enamus on Hammersmithi campuses, aga mõned ka Charing Crossi haigla campuses. Õpe ei koosne ainult klassiruumis istumisest, vaid on ka palju praktilist poolt. Kolmapäeval on meil juba laboratooriumi seanss, kus midagi ajuga teeme vist. Kui meile laboreid näidati, siis ühes ruumis oli terve sein täis läbipaistvatest plastkarpides kus olid aju tükid sees, mida siis kasutatakse Parkinsoni jms neurodegeneratiivsete haiguste uurimiseks. Need tükid tuletasid väga šampinjone meelde :D Pinget lisab ka see, et juba paari kuu pärast on dokotrantuuri kandideerimise tähtajad, ja selleks peab research proposal (uuringu ettepanek) kirjutatud, mida ei ole väga lihtne kirjutada kui sul väga spetsiifilist ideed pole.

Üks asi mille üle ma väga õnnelik olen Londonis, on ööbussid. Eile sain näiteks ilusti kell 3 öösel tagasi koju peale Imperiali pidu. Takso oleks ilmselt mitukümmend naela läinud. Mitu metrooliini on ka 24 tunnisteks muudetud, ja õpilastena olema selle üldse vägagi õnnelikud.

Üks asi mis mulle ei meeldi Londonis, on pealesurutud tipi maksmine restos. Tundub, et see on ainult Londonis, sest Swanseas ei arvestatud mitte kunagi tip arve sisse. Mind nii häirib see Ameerikalik süsteem. Ma nii või naa maksaks tippi, aga ma tahan seda ise teha, mitte et mind sunnitaks seda maksma. Mõnes kohas on isegi 15% arvele lisatud. Õpilasena maksaks ma ise heal juhul 10% kui hea teenindus on.

Veel üks uudis on selline, et peale Chelsea staadioni, sain ka Arsenali, Wembley ja Fulhami staadionitele tööle. See tähendab seda, et kui mingi üritus või jalgpalli match toimub ühel neist staadionitest, saan võimaluse tööle minna. Õpilasena on see hea, sest siis saan ise valida mis päevadel käia saan. Huvitav fakt, Arsenali klubi üks kallimaid hooajapileteid maksab £25000 ja ootelist on mitu aastat. Selle hinna sees on siis tippkoka tehtud toidud, joogid Diamond lounge'is mängude ajal.

Muide, kui järgmine september lõpetan Imperiali, ametlik lõpupidu oleks alles kevadel 2018, ehk siis pool aastat hiljem. Suht imelik, eriti veel kui sa oled kuskil mujal juba sisse elanud, töötad või teed doktorantuuri :D

Käisin ka üht neuroteadlast/psühhiaatrit kuulamas esmaspäeval. Ta rääkis oma uuest leiutisest, milleks on siis alkohol mis sulle järgmine hommik pohmelli ei tekita. Rääkis ka sellest, kuidas ta on uurimiste käigus tõestanud korduvalt, et kanep ja isegi LSD on vähem kahjulikumad kui alkohol, kuid kuna selline leid on vastuvõetamatu võimuladvikule, siis ta vallandati valitsuse töökohalt. Tegelikult näitavad paljud uurimused, et alkohol on kahjulikum kui paljud illegaalsed narkootikumid, kuid selliseid uurimusi üritatakse vaigistada, sest alkohol tähendab raha suurkorporatsioonidele, ja raha on võim.

Arvan, et see postitus on nüüd pikaks ajaks viimane. Võibolla on aega veel vahepeal kirjutada, aga kahtlen.