Paari päevaga on juhtunud jälle nii palju asju millest rääkida.
Nagu ütlesin, käisime reede õhtul Charlie ja Amalia juures õhtusöögil, ja Amalia oli nii palju erinevaid sööke teinud. Ülimaitsev. Tortillad, couscous jms. Mulle nii meeldivad eksootilised toidud.
Peale seda tulime kõik siia Beach House'i ja valmistusime välja minekuks. Siin on nii et terve õhtu saavad tüdrukud klubisse tasuta sisse. Alguses läksime ühte väga suurde klubisse kus sees oli mõnus ja jahe. Aga kuna too oli tühi, läksime ühte teise kohta kus oli pood ja sellega oli väliveranda ühendatud kus oli DJ ja kõik tantsisid. Kõik keda ma nägin olid mustanahalised seal. Aga vääga lõbus oli :D Üks kõige lõbusamaid väljaminekuid üldse (kuigi Dublinit ei ületa siiani miski :D). Ja Kurt oli sellele DJ'le seal öelnud need riigid ka kus pärit oleme niiet ühel hetkel ütles DJ mikrofoni et 'Estonia are you here?' :D Minumeelest öeldi Eestit kõige rohkem üldse :D Tagasi jõudsime alles poole 4 ajal. Siin on niimoodi et kui sa El Porvenirist välja sõidad ja La Ceibasse sisse sõidad, on kaks kontrolli tee peal ees. See on täielik bürokraatia siin!! Ja nad kontrollivad eriti õhtuti, mõned autod tõmbavad kõrvale, mõndasid mitte. Sinna minnes pidime kõik taksost välja tulema ja oma IDd näitama, tagasi tulles samamoodi, aga siis oli rohkem tegemist selle politseiga. Neil on vist nii igav sest nad lihtsalt otsivad põhjusi et mis viga on, isegi kui kõigil on passid olemas. Peale 15 minutit vist saime ikka liikuma.
Laupäeval läksime La Ceibasse. Kesklinnas on selline turu laadne koht ka kus riideid ja saapaid jm müüakse. Ma ostsin endale ''A&F'' plätud kus Abercrombie oli valesti peale kirjutatud, aga ikkagi ilusad :P Pärast läksime kaubamajja ka, ja läksin spordipoodi et vihmajakki vaadata, aga neil ainult üks partii põhimõtteliselt ja ilma kapuutsita,, terves kaubamajas. Ma pole siiani ühtegi Honduralast näinud ka kes vihmajakki kannaks.
Ja muide, siin eriti ei näe üldse teisi valgeid inimesi. Me oleme vist ainsad, pole ime et me siis nagu atraktsioonid oleme ja kõik koguaeg vahivad. Poes ka eile kuulsin kuidas üks väike poiss ütles isale et vaata blancita :D ehk siis 'valge' eesti keeles. Üks asi oli nii tüütu lihtsalt, näiteks lähed kuskile poodi sisse, ja kohe on sul poe töötajad sabas, ning kui ma ütlen et mul abi pole vaja, nad ikka kõnnivad su taga, niii närvi ajab. Ükskõik kuhu ma ka ei kõndinud poes, üks poetöötaja oli mul täpselt selja taga, iga liigutust jälgib.
Liiklus siin ka korralik pole eriti, autod koguaeg lasevad signaali, iga asja peale. Mõned taksod näevad siin välja küljepealt nagu oleks romurallil käinud :D Aga teised on jälle väga mugavad. Ja taksohindadega saab vahepeal kaubelda ka. Tavaliselt päeva ajal linnas kuskile sõitmine on 25 lempiirat. Ja õhtul koju on 200 umbes, aga vahepeal saab 150ga ka. Sellepärast võtamegi takso alati koos.
Ostsin siis 30 SPF päiksekreemi ka ära. Siiani on nahk väga hell. Ma arvan et päevitamise ajal merre minek pole ka eriti hea.
Täna hommikul läks Iain ära. Neljapäeval läheb Kurt. Ning kolmap ja neljap tuleb üks tüdruk Ameerikast ja poiss Saksamaalt siia. Ning hiljem tüdruk Hollandist aga ta läheb teise vabatahtlike majja elama.
1) Mis ma veel olen märganud siin on see et kõik need Ameerika söögikohad nagu Burger King või Wendy's või Pizza Hut näevad paremad välja kui nt Inglismaal. Väga luksuslikud, nagu restoranid ja sees on konditsioneer.
2) Prügikaste pole ma siiani kuskil tänaval näinud, pole ime et nad siis kõik maha viskavad.
3) Kuumusega olen juba suhtelist ära harjunud, mitte muidugi päikesega väjas kõndimisega, aga näiteks öösel pole üldse raske magama jääda. Puhur laes muidugi töötab ka aga selle õhuga harjub ära.
Täna pidin kell 8 ärkama sest kell 9 läksime mõnedega ühe ameeriklase majja kus neil kirik sees on. See maja on väga väga suur! Ja ilus ka. Neil on isegi selline aia taoline koht kus ahv puuris ringi jookseb ja see suure värvilise nokaga papagoi on. Üleval korrusel on neil kirik. Ma alguses mõtlesin et Honduralased lähevad ka sinna aga kõik olid ameeriklased La Ceibast ja siit. Kaks Honduralast olid ka, rikkamat sorti. Ma ei teanudki et siin nii palju ameeriklasi on. Enne pakuti jääteed, jms. Kõik olid hästi sõbralikud ja lahked, aga mulle teenistus eriti ei meelnud, see pole midagi sellist nagu Eestis näed. Oli huvitav ja teistsugune küll aga mulle ei meeldi viis kuidas nad seda läbi viivad. See oli selline nagu filmides näed kus üks mees hästi kiiresti ees räägib kõik mis tal pähe tuleb ja vahepeal keegi rahvast ütleb 'jah' või aamen vms ja rahvas suhtleb tagasi. Aga lihtsalt see mis ta rääkis ei meeldinud mulle üldse.
Okei see selleks, meie peamine eesmärk sinna minekuks oli et küsida kas me saame veel mingit moodi aidata argipäevadel. Ja üks naine ütles et kliinikus võib meile midagi teha olla. Paari nädala pärast saame sellest rohkem teada.
Leidsin teisest vabatahtlike majast George Orwell'i '1984' mida ma varem polnud lugenud ja päris huvitav tundub.
Muide see söögikoht me maja kõrval, seal see naine ei oska üldse arvutada. Tal võtab umbes 10 minutit et arvutada kui palju tagasi tuleb anda raha, isegi kui on ainult 5 lempiirat vaja tagasi anda, ta vist oskab vaevalt numbreidki lugeda.
So on Friday evening, we went out to La Ceiba. Had to get there before 11 because girl get in for free then, but I think it's like that the whole night. The first club was huge, and nice and chilly inside. But as it was empty we went to another place. It wasn't a club but there was a shop and porch was connected to that shop where DJ was playing and people dancing. I think Kurt had told the DJ all the countries we are from and he sometimes said in the mic like 'Estonia are you here' :D I think I heard Estonia the most throughout the night. But it was so much fun there (although nothing still beats that time in Dublin :D). Many had come over from Roatan island which is close to Honduras, and they speak English there, although they have Jamaican accent a bit.
On saturday we went to La Ceiba again to do some shopping. I got ''original'' A&F flip-flops only for 60 lempiras. And the funny thing was that they had spelled Abercrombie wrong on my flip-flops :D In the center there was a market where they sold clothes, shoes, vegetables fruits etc. Next time I really wanna buy Honduran football t-shirt as well.
Later we went to the mall. I tried to look for a rain jacket but in the whole mall, there was only one, and without a hood. I've never seen any Hondurans wear rain jackets, or any sorts of jackets really.
Here you won't see really many white people. Even in La Ceiba which is bigger. I heard that Honduras isn't that popular amongst tourists anyway. No wonder they watch your every step. And in the store, I heard a little boy telling his father 'look at that blancita' aka a white girl :D But the annoying thing is, that when you go into a shop, people who work there, immediately start following you, it's worse than Twitter. In one store that lady was only like 10 cm away form me and following the exact route as me and watched my every step. That kind of behaviour is really pissing me off.
The traffic here isn't organised either. Cars keep using their signal all the time. Some taxis look like they had been crashing into stuff a lot, but some look really fancy and nice. And sometimes you can bargain with the taxi prices, usually its 25 lempiras during the day when you want to go somewhere in La Ceiba. So it's pretty cheap.
Iain left this morning, Kurt will go on Thursday but new people are coming. On Wednesday a girl from the States and on Thursday a boy from Germany are coming to the Beach House. Another girl from Holland is going to the other volunteer house.
1) One thing I've noticed here is that al these American food places like Wendy's, Burger King, Pizza Hut, all look soo nice and big. They the service there is like in a restaurant.
2) I haven't seen any rubbish bins on the street so far. No wonder they throw their rubbish on the ground.
3) I've gotten used to the heat already. I mean not during the day when sun is in zenith and it's way too hot to walk outside. but during the night it's no problem falling asleep in 27 or more degrees.
Today I had to wake up at 8 because me and some other volunteers went to a church which is in someone's home. The house is huge and really nicely decorated, plus there is a garden where a monkey and parrot with big colourful beak live in cages. It belongs to Americans. There were about 10 Americans living here or close-by who attended the service. It wasn't anything like you see in England or in Estonia, it was more like when the people kind of communicate to the man talking in front. It was interesting and everything but I don't really agree with some things he said in front.
Our purpose there was actually to ask whether we can help out with anything during the the workdays. One woman said that they might need help in the clinic so we'll find out about it more soon. I would actually like to help out in a clinic.
Btw that food place next to our house, The woman there cannot count at all. It usually takes 10 minutes to get a change back. Even when it's only 5 lempiras. And sometimes she gives you wrong change.
Charlie ja Amalia koer |
Amalia on keskel, väikesed all on Kinderist. |
Roberto on koguaeg sellise näoga and I had one of my sleepy momentos :d |
väike Endry |
Ma ei tea miks nad Chelsea kit'i kandsid, mõnedel oli Man U ka seljas |
peale söögipoes käimist meie kõigi söögikotid/ after grocery shopping, they are not all mine :D |
La Ceiba |
Siin juuakse palju väikestest kilekottidest, ja vett ostetakse ka palju niimoodi / It's really common here to drink out of little plastic bags |
Hondurase politsei, neid näeb suhteliselt palju igal poole /Honduran police, you can see them almost anywhere |
iga kord kui õhtul koju tuleme on see konn meil ukse ees :D / everytime when we come back home in the evening, this toad is there. |
õhtusöök |
No comments:
Post a Comment