Minna + the world: Thanksgiving

22.11

Kuna mu plaanid on nii segased veel selles osas et kuna ma Guatemalasse lähen, kirjutan igaks juhuks blogi ära.

Sellel nädalal on olnud nii palju erinevaid emotsioone. Esmaspäev oli täiega lahe ja lõbus:) VAP-is jagasime lapsed gruppidesse ja lasime neil ise lagedale tulla riikidega, nt nad pidid väja mõtlema mis nende pealinn, lipp, keel, inimesed jms oleks, ja kõik väga arulage :D Mulle nii meeldis see tegevus sest ülilahedad tööd tulid välja. Üks grupp mõtles isegi täiesti oma keele välja mis oli nii naljakas, et kuidas öelda 'Mis on su lemmik värv', mu nimi oli nende keeles Anim. Nii spetsiifiliseks läks kohe. Ja lastele ka tundus väga meeldivat selline tegevus. Pildi lisasin alla nendest riikidest.

Teisipäev polnud just kõige parem päev minu jaoks, polnud kõige parem tuju. Aga esimese grupiga oli tore ikkagi. Valmistasime ise planeete õhupallide ja paberiga. Teine grupp ehk siis kella 1.30ne grupp oli täiesti hull. Esiteks kõik olid nii ülemeelikud ja üldse ei kuulanud alguses, kuigi neid on õnneks natuke kergem taltsutada kui Kinderi lapsi sest nad on natuke vanemad.

Kolmapäeval oli mu happy-day. Pole ammu nii õnnelik olnud. Sest ma sain University of East Anglia'lt vastuse et kui ma oma IB diplomi neile ära saadan, saan unconditional offer'i ehk siis 100% ülikoolis sees :) :) Ja mulle nii meeldib ka see ülikool sest ma olen palju uurinud ning esiteks asukoht on väga hea, Norwich mis on üks ilusamaid kohti Inglismaal ning see linn on väga roheline ka. Pluss majutus on uus ning hinna ja kvaliteedi suhe on suuur pluss võrreldes teiste ülikoolidega. Ning v2ga head spordihooned on ka. Igatahes väga palju plusse. Kui ma unconditional'i saan eks ma räägin rohkem. Aga ootan veel teiste ülikoolide vastuseid ka muidu.

Siis läksime La Ceibasse, et raha välja võtta Guatemala jaoks ja siis natuke toitu osta. Aga muidugi, sadas. Ning olles riigis kus vihm pole väga ebatavaline sellisel perioodil, võiks neil parem äravoolusüsteem olla. Sest, me kõndisime natuke keset teed, kõik autod tuututasid :D Üritasime otsida kus ma saaks üle tee hüpata sest seal oli järv vahepeal! Ma ei tee nalja :D Tõsiselt, aga lõpuks pidingi oma botastest läbi rõveda mustase vee kõndima :( Siin on üldse nii et sellisel perioodil mitte midagi ei taha siin ära kuivada ja mõned riided on nii kopitanud lõhaga, see on kõigi probleem siin. Pluss, teine suur probleem- rott. Nime peame veel v2lja m6tlema. Teises vabatahtlike majas on roti nimi Scratchy :D Ta on meil siin öösel vahepeal natuke saiapakist läbi närinud aga ilmselt ei meeldinud väga ning edasi ei söönud. Nii Honduraslik, väga pirtsakad toiduga :D Nüüd on meil lõks üleval kus on maapähklivõi peal, aga kui see rott on suur (mis on väga tõenäoline) siis ta ilmselt suudab ühe 'käpaga' lõksu üleval hoida ja maapähklivõi ära süüa, sest siini pole keegi suutnud rotti lõksuga kinni püüda :D

Täna oli tavaline, natuke igav, sest kuna koguaeg sajab, palju lapsi enam ei tule, esimeses grupid oli ainult 12 vb. Kell 8 läksime ühe Kanadalase juurde Tänupühaks. Enne seda kõik kokkasid midagi. Mina ja Diana tegime riisi juurvilja karri kastmega mis maitses päris hästi ;) Anne (kanada) maja on üks ilusamaid mis ma kunagi näinud olen. Ta on selle ise üles ehitanud ja maja on üsna suur, aga see kuidas see dekoreeritud on seest, on nagu unistuste majake. Tal on ülihea maitse. Üks WC oli nt Ameerika stiilis, aga igal pool olid vanad postrid/pildid üleval ja nii armsad väikesed kujukesed. Siis ütlesid kõik mille eest nad tänulikud on. Ma olen paljude asjade eest tänulik sest mul on nii palju võimalusi olnud elus teha asju mis on nii arendavad, aga esimene asi mis ma ütlesin on mu pere, kes on kõik võimalikuks teinud ning nii abivalmid olnud terve mu elu. Vanemad õed ja emme on alati targemad ning teavad kõike paremini paljudes olukordades. Aga ma olen mõelnud et iga kord kui mul on probleeme olnud, alati on parem kui keegi toetab ning oskab aidata.

Nüüd on kaks võimalust. Kas lähen Guatemala piirini Copan'i (kus on maajade varemed mida vaatame lähme) homme päeval koos Lisanne ja Iris'ga (kes on Honduralane) või lähen laup kell 3 hommikul täiesti üksi. Copan'is saan Nikki ja Richiga kokku kellega edasi Guatemalasse lähme. Aga hea oleks homme minna, sest ma pean San Pedrosse sõitma, sealt edasi bussiliini Copan'i leidma, ja mis kõik nii hulluks teeb on see et siin pole kindlaid aegu, kõik on nii segane! Niiet kunagi ei saa kindel olla mis kell buss on või kust läheb. Ja kui ma läheks üksi laup hommikul, esimene närviline asi oleks taksojuht siia saada kella 3ks hommikul, sest see tähendaks taksole helistamist mingi 5x enne kella 3, sest muidu kas nad ei ilmukski (isegi kui tellinud oled) või jäävad mitu h hiljaks. Nad jäävad hiljaks isegi siis kui 5x helistad tegelikult. Raha panen ilmselt kõik rinnahoidja vahele :D Sest seda on mul palju ning väga ohtlik oleks kõik kotis kanda, niiet see on kõige parem koht vist. Loodan et kõik läheb hästi siis. Pean oma katkise Iphone ka vist kaasa võtma, mille ära pean peitma, et ma helistada saaks ja et ma Internetti saaks kui Wifi leian. Tagasi peaks vist neljapäeval tulema, ja siis paar päeva ja veel ja ma olen 20 aastat vana!!! (muide siin nad arvavad et olen 23 aastane :( )

***

22 November

As my plans are really confusing about when I am going to go to Guatemala, I am going to write now just in case.

This week I've had so many extremely different emotions. Monday was really fun :) In VAP we divided kids into groups and let them come up with imaginary countries, e.g they had to come up with name, capital, language, flag, people and much more, and everything very ridiculous :D I really liked this activity as so many funny works came out of it. They took it really seriously and one group came up with a completely new language, like 'What is your favourite colour', and my name was Anim :D So specific. And the children really seemed to enjoy that activity. Pics of the countries are below.

Tuesday wasn't my greatest day as my mood wasn't the best. But it was still fun with the morning group. We made planets with balloons and paper. The other group, in the afternoon, was crazy in the beginning. So overwhelming, especially when I didn't feel good but luckily it's a bit easier to tame then compared to Kinder kids.
Wednesday was my happy day. Haven't been so bubbly for a while. Because I got an answer from the University of East Anglia that if I send them my IB diploma I would get an unconditional place :) I really like UEA, and also the location is nice which is in Norwich. The accommodation is really new and one of the best amongst all UK universities. But I am going to see what other universities answer as well.
Then we went to La Ceiba to take money out for Guatemala, but of course, it was raining. Considering its raining a lot here during a rainy season, this country does not have a good draining system. We were basically walking in the middle of the road as I didnt want to walk through a mini lake which I eventually still had to do in my sneakers, and the water is so nasty as well. My sneakers are probably gonna dry now for 1 month as its so humid here. Plus another big problem is a rat at the Beach House. We still need to figure out a name for it. The one in the other volunteer house is called Scratchy. It has eaten though a banana cake, bread etc, and always a little bit, I assume it does not like it that much, very Honduran attitute, very picky with food :D Now we have a trap with a peanut butter on it. but if the rat is huge (which is really likely), it will probably be able to hold the trap with one limb and eat at the same time because nobody has managed to catch a rat here with a trap.
It was a bit boring today because as it rains all the time, not many kids come to Kinder. At 8pm we went to Anne s (Canadian) house for Thanksgiving. Before that everybody were cooking, at suddenly the electricity went out for 15 minutes, so we were cooking in the dark. Me and Diana made vegetable curry with rice. Annes house is one of the nicest Ive ever seen. So cozy! She has these old pictures up that add to the coziness. Definitely a place where you can get tiops for a future home.
Then we all said what we are thankful for. I am thankful for so many things because I have had so many opportunities in my life to do what I need to do, but the first thing I said was my family, who have made everything possible and who have been so helpful my whole life. Older sisters and mum always know better in different areas. But Ive been thinking lately that when I have had problems, I have always had somebody who I can rely on who can help.

Now I have 2 options. Either I go to Copan alone on Saturday morning which I dont really like as I would have to call a taxi for like 50 times so it would be on time, or I go with Lis and Iris (Honduran) to San Pedro where I spend a night and then continue in the morning. I think I have to put all my money in my bra because its not a good idea to carry a big amount in a bag. Hope that everything goes well. I should come back on Thursday, and then couple of more days and I will be 20 years old !! :O not a teenages anymore. (PS here they think im 23 years old at least :( )