Nüüdseks
peaaegu kuu aega oma uues toas elanud ja räägin siis oma majutuse otsimise
seiklustest + muud Londoni elust.
Olen
tegelikult umbes mai keskpaigast saati majutust endale otsinud, ehk siis ühte
tuba kuskil 4-5 inimese majas. Hinnad on Londonis muidugi utoopilised ühe toa
eest kus on 1cm jalaruumi ja näeb kole välja. Eestis saaks sellise hinna eest
endale korraliku 3 toalise isegi Tallinna kesklinna lähedal. Enamjaolt vaatasin
vabu tubasid spareroomist, kuhu inimesed panevad kuulutusi üles otsides inimesi
enda majja. Ma ei tee nalja kui ma nägin seal sellist tuba mille eest küsiti
£500 ja kus ei ole mitte ühtegi akent, tuba on umbes 1.5x2m suur, ja peale
voodi mitte millegi muu jaoks ruumi pole. Muidugi peab ikka kahekohaline voodi
olema, mistõttu saab automaatselt kohe kallimat hinda küsida, mis sest et tuba
tegelikult on nagu tikukarp. Inglastel on üldse mingi teema kahekohaliste
vooditega, et see on must-be, isegi kui muuks ruumi ei jää. Ma eelistaks ennem
ühekohalist, et kõndimiseks ka ruumi jääks. Igatahes, see 500ne tuba nägi
rohkem nagu boileriruumi moodi välja, selline ilus veneaegne krohvikiht oli ka
seinal. Väga vähesed majaomanikud siin panevad rõhku elamiskõlbulikkusele. Mul
majaomanikuna oleks väga piinalik selliseid tube reklaamida mida ma siiani
näinud olen. Normaalse hinna eest üsna võimatu natuke modernsemat elamist
leida. Probleemiks oli ka veel see majutuse otsimise juures, et ma ei saanud
oma silmaga kohta vaatama minna.
Kuna ma
augustiks ikka veel midagi normaalset leinud ei olnud, siis mõtlesin et küsin
Eestlased Londonis FB grupis ka mõni veel Londonisse õppima läheb ja majutust
otsib. Ja nii ma Anna ja Karoliine leidsingi :-) Anna õpib Royal College of
Art'is magistrit ja Karoliine Imperial College London'is. Väga huvitav
kokkusattumine, ja eriti veel see et meie kõigi ülikoolid asuvad üsna
lähestikku ja otsisime samasse rajooni elamist. Kuigi me käime Karoliinega
samas ülikoolis, on meil erinevad campused, mis on u 20 min kaugusel üksteisest
metrooga. Hakkasime siis 3 toalisi kortereid otsima. Selle jaoks pidime veel
mõnes kadalipust läbi saama. Alguses tundus, et päris palju valikut on 3 toalist
otsides, kuid agentuure läbi helistades kahanes meie väliks peaaaegu nulliks
vahepeal, sest kuna meil ei ole UK-s elavat, kinnisvara omavat rendi
garanteerijat, tahavad peaaegu kõik agentuurid umbes 6 kuud kuni 1 aasta rendi
ettemaksu õpilastelt! Mõned agendid ütlesid kuidagi nii lihtsalt, et 'Jah
tahame 6 kuud ette renti', umbes nii nagu meil peaks üle 3000 naela lihtsalt
tagataskust võtta olema. See on rohkem Londoni teema, sest Swanseas ei olnud
kunagi sellist probleemi. London vahepeal tundub täiesti teine riik olevat
teatud asjades võrreles muu UK-ga. Nii et kui oled välismaalne+õpilane, siis
soovitan pigem kuskilt spareroom'ist elamist otsida kus enamjaolt ei pea
agentuuridega asju ajama. Tavaliselt ainult mingid väga kahtlased ja väikesed
agentuurid on nõus et sa ainult 3 kuulise ettemaksu teed, mis oleks rohkem
mõeldav summa kui 6 kuud. Ühe väikese agentuuri läbi oleksimegi peaaegu 2
korterit saanud. Esimene oli väga ilus ja modernne 3 toaline, u 10min
jalutuskäigu kaugusel mu ülikooli campusest ja hind oli ka üsna okei. Maksime
juba deposiidi ära ja umbes nädal aega hiljem (augusti lõpus) helistab see
agent ja ütleb et korteri omanik oli juba mitu päeva tagasi ise selle korteri
välja rentinud kellegile, kuid ütles et tal on veel üks 3 toaline korter
pakkuda samas rajoonis ja veelgi odavamalt. Seda sai Karoliine ise vaatama
minna, sest ta tuli augusti lõpus Londonisse ära juba. Jällegi oli täitsa
elatav ja üsna modernne korter Inglismaa kohta, isegi maja omanikuga kohtus.
Oma arust jätsime väga hea mulje aga siis see omanik ütles, et ei taha meid
üürnikuteks. Pole aimugi mille pärast, kuid arvan et meie õpilase staatuse
tõttu. Paljud omanikud väga diskrimineerivad õpilasi. Ma saan natuke isegi aru
nende hirmudest kui näiteks mingi 18 aastased baka õpilased kolivad sisse, kes
äkki majapidusid vms korraldavad. Aga me oleme magistris, mis peaks näitama et
võtame õppimist tõsiselt, ja eriti veel ülikoolides kuhu sa ei lähe niisama
aega raiskama. See oli küll viimane piisk karikas. Olin mitu mitu kuud iga päev
tunde raisanud majutuse otsimisele mis ikka veel mingit vilja ei kandnud.
Natuke allaandmise tunne tuli küll, eriti kui ülikool oli varsti algamas juba.
Õnneks leidsime spareroomist kuulutuse 4 toalise korteri kohta, mis nii ilus
väja nägi. See polnud küll me esimene valik, sest tubade hinnad olid üsna
krõbedad. Karoliine käis vaatamas ja nii nagu pildil, oli ka päriselt vägagi
korralik elamine. Kuna meil peale selle koha muud valikut polnud ja ülikooli
alguse aeg hakkas ka peale suruma (kuna olime juba 1.septembrisse välja
jõudnud) otsustasime et võtame siis ära need 3 tuba, aga ainult kui ta hinda
alla laseb. Suure üllatusena oligi ta nõus £40 naela väiksema kasumiga, kuid
isegi selle allahindlusega on see päris krõbe rendi hind. Kuid jällegi, korter on
väga ilus, kommud on hinna sees + veel muud luksustarbed nagu telekas igas toas
koos Netflixiga, nõudepesumasin, rõdu. Mul pole kunagi kodus nõudepesumasinat
olnud ja olen harjunud nõusid ise pesema, kuid nüüd olen nii ära harjunud
sellise mugavusega :D
Igatahes,
sisse kolisin 13ndal septembril, kui väljas 32 kraadi oli siin ja me oma
kohvreid treppidest tassima pidime. Siiani olen kõigega väga rahule jäänud
korteris. Üllatusena tuli üks hommik meil siia koristaja ka tervet korterit
küürima, üks Ukraina tüdruk. Tuleb välja, et meie korteri omanik on ta palganud
iga 2 nädala tagant korterit koristama. Ära tõesti ei ütle :-) Kuigi me korter
on üsna puhas niikuinii, sest oleme kõik puhtuse armastajad. Väga õnnelik olen
ka selle üle, et nii toredate inimestega kokku sattusin elama. Tavaliselt on
alati suvaliste inimestega koos elades olnud keegi kes on kas räpane vms. Aga
preagu on nii tore ja lõbus olnud. Kuna Kelvin on inglane, siis tal oli kodust
võimalik igasuguseid köögitarbeid ka tuua. Täna näiteks tõi espresso masina kus
saab piima ka vahustada, smuutimasina, muffini vorme, kohviubade purustaja,
brita veefilterkannu ja palju muud :D
Ülikoolist nii palju, et ma ei suudaks rohkem rahul olla oma kursusega ja üldse
terve ülikooliga. Esimest korda tunnen, et kursus on tõesti väärt neid
tuhandeid naelu, mis selle eest maksan. Bakas küll tihti mõtlesin, et mingi 6
tunni eest nädalas on küll 3800 naela päris palju makstud (9000 inglaste
jaoks), kuid praegu tundub see 9700 naela magistri eest isegi vähe, kui mõelda
kui palju teadus uuringutes igasugused ained ja tehnoloogia maksab. Näiteks 1h
MRI ajuskannerit kasutades läheb üle 600 naela maksma. Ja Imperialis on nii
palju võimalusi absoluutselt kõigeks. Mis mulle väga meeldib, on see et nad
pushivad meid kogu aeg ennast arendama väljaspool kursust, nt võttes tasuta
kursuseid ülikoolis teemadel nagu kuidas paremini presenteerida, läbirääkimisi
pidada, leadership jne. Panin ennast juba neljale kursusele kirja, kuid kuna
need on tasuta ja nii populaarsed, sain alles novembriks ja veebruariks endale
kohad. Rääkimata sellest, et meil on siin üle 300 society ja klubi ülikoolis,
alustades juustu entusiastide klubist kuni jäähokini välja :D Plaanin jooga
klubiga liituda kindlasti. Käisime Karoliinega ka sõudmise klubis proovimas, et
kuidas meeldib. Imeriali Boat House on Thamesi jõe kaldal kohe, väga uhke näeb
välja. Alguses treenisime sees ja siis saime ka Thamesil proovida. Paati
minekuks pidime muidugi paljajalu võtma ja põlveni jääkülmas jões kõndima
natuke, aga üldiselt oli väga lahe, pole varem midagi sellist proovinud.
Membership maksab küll päris palju, 75+65 naela, aga aasta peale on see isegi
odav. Tuleb lihtsalt mõelda kuidas oma aega paremini planeerida, ja soojad
riided osta, sest ma tõesti ei kujuta hetkel ette kui mõnus talvel saab Thamesi
peal sõudmine olema. Loodan et leian motivatsiooni :D Ootan juba järgmist
laupäeva, sest siis peaks seal klubi majas tooga pidu olema :D Imperial on
üldse koht kust sa saad nii palju kasulikke connectioneid ja tutvusi tulevikuks,
sest peaaegu kõik kes siia kokku tulnud võtavad oma tulevikku tõsiselt.
Sellepärast üritangi nii palju sotsiaalseid asju siin teha kui võimalik.
Kursusel
on mul u 18 õpilast vist. Juba esimesest päevast peale oli selline tunne, et
meie klass on nii ühtne. Bakas mulle kunagi ei meeldinud kuidas kursusel on
korralikult üle 100 inimese ja siis lõpuks tead neist ainult paari kellega
rohkem räägid. Oleme klassiga juba koos söömas käinud ja muudel üritustel, ning
on selline tunne, nagu oleks neid juba pikka aega tundnud. Kõigil on ka nii
erinev taust. Ainult paar meist on neuroteadust varem bakas õppinud. Mõned on
biomeditsiini, meditsiini, psühholoogiat, bioloogiat vms bioloogilist teadust
teinud. Ja kõik on erinevatest ülikoolidest päris. Üllatavalt on üldse nii, et
magistris/doktorantuuris on siin vähe neid, kes varem Imperialis bakalaureust
teinud. Enamus on mujalt ülikoolidest tulnud. Üks tüdruk minu kursuselt on äsja
meditsiinikooli lõpetanud, ja ta on minust ainult 1 kuu vanem! Meile räägiti ka,
et ülikoolilt saab raha taotleda sotsiaalsetel eesmärkidel. Näiteks eelmine
aasta oli neuroteaduse klass saanud raha mingi seikluspargi taolise ürituse
jaoks, mille eesmärk oli sidemete tugevdamine klassikaaslaste vahel. Siis
neljapäeval oli meil õhtul selline üritus ülikoolis, kus kuruse direktor dr
Dexter tuli campuse peahoone uksest sisse mingi 10 karbi Domino's pizzaga :D
Laual oli veel veini, õlut, mahla jms. Oligi selline söömise, joomise, ja
suhtlemise üritus meie kursuse ja professoritega, mis oli väga tore. Dexter
ütles ka, et suvel korraldab ta ilmselt BBQ oma kodus Lõuna-Londonis, kuhu
oleme meie ja veel teised õppejõud kutsutud.
Nädalas hakkab meil olema u 16,18 või 22 tundi, ehk siis super intensiivne ja
ega peaaegu mitte millekski ei jää. Enamus on Hammersmithi campuses, aga mõned
ka Charing Crossi haigla campuses. Õpe ei koosne ainult klassiruumis
istumisest, vaid on ka palju praktilist poolt. Kolmapäeval on meil juba
laboratooriumi seanss, kus midagi ajuga teeme vist. Kui meile laboreid näidati,
siis ühes ruumis oli terve sein täis läbipaistvatest plastkarpides kus olid aju
tükid sees, mida siis kasutatakse Parkinsoni jms neurodegeneratiivsete haiguste
uurimiseks. Need tükid tuletasid väga šampinjone meelde :D Pinget lisab ka see,
et juba paari kuu pärast on dokotrantuuri kandideerimise tähtajad, ja selleks
peab research proposal (uuringu ettepanek) kirjutatud, mida ei ole väga lihtne
kirjutada kui sul väga spetsiifilist ideed pole.
Üks asi mille üle ma väga õnnelik olen Londonis, on ööbussid. Eile sain näiteks
ilusti kell 3 öösel tagasi koju peale Imperiali pidu. Takso oleks ilmselt
mitukümmend naela läinud. Mitu metrooliini on ka 24 tunnisteks muudetud, ja
õpilastena olema selle üldse vägagi õnnelikud.
Üks asi
mis mulle ei meeldi Londonis, on pealesurutud tipi maksmine restos. Tundub, et
see on ainult Londonis, sest Swanseas ei arvestatud mitte kunagi tip arve
sisse. Mind nii häirib see Ameerikalik süsteem. Ma nii või naa maksaks tippi,
aga ma tahan seda ise teha, mitte et mind sunnitaks seda maksma. Mõnes kohas on
isegi 15% arvele lisatud. Õpilasena maksaks ma ise heal juhul 10% kui hea
teenindus on.
Veel üks uudis on selline, et peale Chelsea staadioni, sain ka Arsenali,
Wembley ja Fulhami staadionitele tööle. See tähendab seda, et kui mingi üritus
või jalgpalli match toimub ühel neist staadionitest, saan võimaluse tööle
minna. Õpilasena on see hea, sest siis saan ise valida mis päevadel käia saan.
Huvitav fakt, Arsenali klubi üks kallimaid hooajapileteid maksab £25000 ja
ootelist on mitu aastat. Selle hinna sees on siis tippkoka tehtud toidud,
joogid Diamond lounge'is mängude ajal.
Muide, kui järgmine september lõpetan Imperiali, ametlik lõpupidu oleks alles
kevadel 2018, ehk siis pool aastat hiljem. Suht imelik, eriti veel kui sa oled
kuskil mujal juba sisse elanud, töötad või teed doktorantuuri :D
Käisin ka üht neuroteadlast/psühhiaatrit kuulamas esmaspäeval. Ta rääkis oma
uuest leiutisest, milleks on siis alkohol mis sulle järgmine hommik pohmelli ei
tekita. Rääkis ka sellest, kuidas ta on uurimiste käigus tõestanud korduvalt,
et kanep ja isegi LSD on vähem kahjulikumad kui alkohol, kuid kuna selline leid
on vastuvõetamatu võimuladvikule, siis ta vallandati valitsuse töökohalt.
Tegelikult näitavad paljud uurimused, et alkohol on kahjulikum kui paljud
illegaalsed narkootikumid, kuid selliseid uurimusi üritatakse vaigistada, sest
alkohol tähendab raha suurkorporatsioonidele, ja raha on võim.
Arvan, et see postitus on nüüd pikaks ajaks viimane. Võibolla on aega veel
vahepeal kirjutada, aga kahtlen.
Head
piltide vaatamist siis :-)
