Thursday, 23 June 2016

Miks ma suvel alati Eestit igatsen

1. Ilm. Kuigi siin on ka olnud rannailmasid, siis suve keskmine temperatuur on madalam ja ilm on vihmasem tihedamini kui Eestis. Kuumalaineid siin tihti ka ei näe.

2. Selline väike probleem et nigel grill-liha valik on SUPERmarketis, ehk siis isegi väga väga suures Tescos on ainult väike sektsioon mis pakub kahes marinaadis Tesco firma grill-lihasid. Eestis lähed väiksesse co-marketisse ja seal on ka sul pikem rida valikut kui siin, rääkimata Rakvere marinaadide valikust, mm...

3. Teine asi mida ma pole mitte kunagi supermarketis näinud on arbuus. Vist üks kord nägin et paari apelsini suurust arbuusi müüdi aga see oli ka kõik. Ma väiksemate toidupoodide valikut ei hakka üldse kommenteerima :D Nagu me kõik teame, on Eestis jälle igas väiksemas poeski korvitäis arbuuse müügil suvel. Kui sa siin korralikku arbuusi tahad, pead etnilistesse (nt Pakistani/Bangladeshi/Lähis-Ida) poodidesse minema, kus on rohkem puuvilju müügil kui supermarketis.. Hinnad on ka seal paremad ja tulingi üleeile uhkelt koju 4 kilose arbuusi veerandlõiguga.

4. Loodus. Kuna ma hingelt ikkagi maalaps, siis linnas, kus silmailu eriti pole, hakkan alati maaelu igatsema. Tahaks paljajalu murul kõndida, hommikust väljas süüa, värske õhk jne. Ja muidugi ilus vaade. Õnneks on mul 1 minuti kaugusel park siin kus ma ükskord kilpkonna tiigis ujumas nägin!!

5. Köök ilma 5 cm ja paksude nälkjateta. Jep. Nad tulevad kraanikausist ja siis roomavad igal pool ringi. Nende happy hour on tavaliselt kella 12 ajal öösel kuni umbes võibolla 7ni hommikul, ehk siis kui kõige rõskem õhk on. Talvel olid nad absoluutselt igal öösel köögis, siis kevadel eriti ei näinud neid ja nüüd on suvel jälle tagasi tulnud. Vist sellepärast et siin nii vihmased ja niisked ilmad on. Ja need ei ole sellised väiksed näljakesed keda ma väiksena kuskil aias olen näinud lehtedel, vaid ikka korralikud mutandid.


Ja nüüd teistel teemadel:

YAY kolm aastat psühholoogiat on läbi!!! Hetkel veel seda väga special tunnet küll ei ole. Minu meelest oli isegi IB'd lõpetades tähtsam tunne, või noh selline et olen ikka midagi väga suurt korda saatnud :D Võibolla 19.juuli tuleb see tunne kui ma musta lõpetamiskitlit ja mütsi pean kandma. Veidral kombel tuleb diplom postiga koju, ja seda lõpetamisel ei antagi :/  See aasta otsustasid lõpetamisele tulla ka emme ja Karin jee!! Nii et ei olegi täitsa üksi (Gurinder on ka muidugi). 20.juuli lendame kohe koju. Naljakal kombel on meil lennud niimoodi et lähme samast Heathrow terminalist, Lufthansaga, samal kellaajal, aga Karini ja emme lennuk läheb läbi Frankfurdi ja minu lennuk läbi Münheni Tallinnasse :D Ja ma jõuan pool tundi varem Eestisse.

Laupäeval oli meil viimane lahtiste uste päev ülikooli see suvi, kuhu siis keskkooli õpilased tulid kes alustavad kandideerimise protsessiga järgmine aasta. Viimast korda minu ja Jessie jaoks olla Swansea ülikooli psühholoogia osakonna esindaja. Kui vanasti oli see vabatahtlik töö, siis sellest aastast hakkasime ka tunnipalka saama mis on suuresti abiks :D Aga ma olen seda 2 aastat teinud juba niiet raha saamine ei mõjutanud mu osalust, lihtsalt boonuseks. Meil mõlemal paluti ka lühike kõne anda u 100 inimese ees, Jessie teemaks oli elu Swanseas ja kuna ma olen palju töökogemust otsinud nende 3 aasta jooksul siis see oli minu teemaks. Pärast kõne kui hakkasime saalist välja minema, ütles meie tutor Claire (personaalne õppejõud vms) kõigile et Minna ja Jessie lähevad edasi nüüd väga prestiižetesse ülikoolidesse, ja ütles et ma arvan et nad väärivad veel ühte aplausi :D Claire oli nagu uhke ema. Meil on üldse nii vedanud oma tutoriga sest mõnedel on selline tutor keda väga ei huvita mida sa väljaspool ülikooli teed vms. Ta on tõesti nagu ema figuur siin 3 aasta jooksul olnud, alati huvitub kuidas sul läheb, ja muretseb kui tervis halb, ja annab nõu igal ajal :D

Nii, nüüd siis natuke tulevasest ülikoolist. Algselt kandideerisin 6 ülikooli neuroteadusesse, 4 Hollandis (2 Amsterdamis, Utrecht, Maastricht) ja 2 UKs (Edinburghi Ülikool ja Imperial College London) ja lõpus jäin Utrechti ja Imperiali vahel valima. Raske oli otsustada sest mõlemad on väga head prestiižed ülikoolid huvitavate programmidega. Utrechti kasuks see et palju madalam õppemaks, odavam elada. Imperialis on aga magister 1 aasta pikkune (nagu ka igal pool Inglismaal), Hollandis 2 aastat. Ning London on London, kallis aga paljude võimalustega linn + Gurinderile lähemal :D Niiet lõpuks otsustasin Imperiali kasuks, loodan et CV-l ja doktorisse kandideerimisel tuleb selline ülikool kasuks :D Ja kuna Imperial on ainult sceintific ainetele spetsialiseerunud (isegi psühholoogiat ei õpteta seal), siis pakub palju võimalusi oma maailma tasemel laborites uuringuteks. Ja veel üks põhjus miks ma valisin Imperiali on see et üks moodulitest on neurodegeneratiivsed haigused (Alzheimer's, Parkinson's) millesse praeguse plaani kohaselt sooviksin spetsialiseeruda tulevikus. Psühholoogiast tulles oleks mul korralikku teooreetilist baasi vaja neuroteaduses ja kuna see kursus koosneb 6 kuust teooriast ja 6 kuust praktikast siis on perfekne tasakaal.

Olles eestlane kes on kasvanud laene mitte armastama ja kõik korralikult läbi mõtlema enne laenu võttes, on küll raske jälle teine suur laen otsa võtta, ja keskpärase ülikooli jaoks ei võtakski, aga sisetunne ütleb (ja ka kõik inimesed minu ümber siin :D) et see on seda väärt. Ma olen tähele pannud et inglased ei muretse/ et mõtle sekunditki enne laenu võtmist :D Umbes nagu ameeriklased (kes tavaliselt oma baka kraadi vähemalt 200,000 dollarise laenuga lõpetavad), see on osa nende elust. Nende jaoks on see tavaline et ah okei, 9000 aastas baka kraadi eest (ja lõpuks on neil 27000 naelane laen + intress). Ega neil muud võimalust olegi, inglaste jaoks on igas UK nurgas õppimine 9000 naela aastas. EU õpilastele on õnneks Walesis u 3800 naela aastas ja Šotimaal täiesti tasuta (aga šotimaal on 4 aastane baka õpe), mistõttu ma Swansea üldse algselt valisingi, muidu ma oleks ka 9000 aastas maksnud Inglismaal õppides. Õnneks see laenusüsteem pole siin kõige hullem ja üsna sõbralik (v.a. intress). Näiteks USAs peavad nad minu teada kohe seda tagasi maksma hakkama ja paljud kannatavad selle tõttu. Siin on nii et pead vähemalt 21000 naela aastas teenima ja alles siis läheb su palgast teatud % aastas laenu jaoks maha. Kui näiteks 25000 aastas teenid, siis kuus läheb 30 naela õppelaenu jaoks maha, mis pole üldse suur summa. Ehk siis mida rohkem sa teenid seda rohkem maksad kuus laenu jaoks. Ja kui sa pole ikka veel laenu täielikult tagasi maksnud 30 aasta jooksul, siis kustutatakse su laen täielikult ära yay. See on siis väike ülevaade siinsest süsteemist. 

Kuna see õppemaks ja laen on sellised mida sa oma silmaga näe, sest laenufirma maksab otse ülikoolile, siis on arusaadav miks paljud mõtlevad sellest kui vaba rahast. Mõned kellega ma kohtunud siin olen on jäänud ülikoolis lisaaastale sest nad on jätnud eksamitele minemata kuna on olnud liiga laisad et õppida sel aastal. Niiii veider on vaadata kuidas nad nii lõdvalt jäävad oma aastat kordama, nagu see 9000 kasvaks puu otsas. Ja selle asemel et 27000 (ilmselt rohkemgi sest elamise toetuse laen läheb juurde) naelase laenuga  lõpetada ülikool, nad lõpetavad 36000 naelase laenuga lihtsalt selle pärast et nad ei viitsinud õppida paariks eksamiks. Isegi kui ülikool oleks tasuta ma ei tahaks jääda aastat kordama. Kuidas nad viitsivad jälle neid esseesid kirjutada, eksameid teha.. Ma olen nii õnnelik et see baka osa sai nüüd läbi sest ma tõesti ei viitsiks enam siia jääda.


Nüüd siis jõuame selleni et täna on poliitiliselt üks tähtsamaid päevi üle pika pika aja. Tavaliselt mind ei huvita valimised eriti ega kampaaniad jne, sest mulle ei meeldi poliitika. Aga ma pole kunagi nii ärevil olnud ühegi referendumi pärast kui nüüd tänane ELi referendum, et kas UK jääb sisse või väljub. Pole raske arvata mida ma toetan ELi õpilasena UKs :D Kõige rohkem panevadki muretsema õppemaksud (ja muidugi ka see et lahkumine nõrgendab ELi) juhul kui nt UK lahkub EList, sest näiteks õpilased kes EList väljaspool elavad maksavad üle 2x korra rohkem õppemaksu kui UK/ELi elanikud. Mul on õnneks küll baka tehtud ja magister ka ei tohiks sellest mõjutatud olla esimesel aastal, aga tulevastel õpilastel kes tahaksid siia õppima tulla võib raske sel juhul olla ja lõpuks on nii et tuhanded õpilased lilhtsalt ei tulegi siia ja UK kaotab selle käigus palju raha + intelligentsi kes teaduses võiksid kasulikud olla. Ehk siis, pole ime et 103 ülikooli rektorid siin tahavad ELi jääda.


 ***

Vahepeal  olen ma siin natuke Walesis ringi käinud, Tenbys ja Margam Park'is. Oxfordis käisime ka jaanuari lõpus. Wales on väljaspool Swanseat tõesti väga ilus ja loodus on super. See nädalavahetus kavatseme Brecon Beacons'isse minna, mis on suur ja künkaline looduspark. Ja juulis tahaks ka Stonehenge juures ära käia. Peaaegu 6 aastat siin elanud ja ikka pole veel nii suure turisti atraktsiooni juures käinud :D


Aprillis käisid Liisi ja Lissu ka Londonis. Kuigi ma vaheajal veetsin Lissuga 4 päeva koos oli igatsus ikka suur ja mõtlein et läheks päevaks külla neile, et siis Gurinder ka väikese naljaka Lissuga kohtuda saaks. Ärkasime kell 3 öösel et 5h bussiga Londonisse loksuda ja siis õhtul kell 6 tulime tagasi jälle 5h :D Aga oli seda väärt. Käisime ka London Sea Life's kus sain meritähte puutuda jee :D Neil ei pidavat närve olema pealispinnal üldse ehk siis nende puutumine ei tekitanud neile mingit stressi. Nii et veel üks turisti atraktsioon Londonis nähtud  Nüüd tahaks veel London Dungeon'isse minna, ja Harry Potter World'i mis küll Londonist väljas.

Aa, mul tuli veel meelde üks seik 'Klient-ei-ole-kuningas' kogemusest siin riigis. Lennujaamas ma ei leidnud kus kohast täpselt mu buss peaks minema, ja läksin siis National Expressi (bussifirma) laua juurde et küsida. Seal leti taga oli üks mees ja naine ja kui ma lauani jõudsin ja tere ütlesin, siis kumbi ei vastanud mulle vaid jätkasid üksteisega rääkimisega, mees ainult nagu viipas käega mulle et oota. Ja see ei olnud mingi töö alane rääkimine. Ei. See mees rääkis mingit "nalja" ja siis mõlemad naersid kõvasti, ja alles siis kui nali naerdud oli, ütles mees et mis mul vaja on :L Kuigi Eestis on teemaks see et bussijaamades jms kohtades on tihti nähtuseks natuke pahurad tädikesed leti taga, siis seal pole ma vähemalt sellist ignoreerimist küll kohanud siiani. Niiet jah, Eestis on rohkem klient kuningas kui siin, kuigi siin kohtab sõbralikumat suhtumist tihedamini poes olles ja selliseid pahuraid tädikesi ma ka näinud eri ole kuskil. Aga, Londonis nad nii väga sõbralikud ei tundu, seal on kõigil kiire, ERITI kesklinnas.

Ostsin endale mais ka uue kaamera mistõttu on nüüd palju mu fotokunsti pilte siin :D Kuna ma pole oktoobrist alates kirjutanud siis võib ka eelmise talve pilte leida :-)

Esimene päev kaameraga

Minu kodu kõrval olev park kohe

Kilpkonn pargi tiigis, väga kummaline




tee ülikooli


see on tegelikult mai kuus tehtud pilt
Margam Park'is


Kas seelik või mitte aga ma ikkagi ahvi aastal sündinud






vasakult minu kursuse kaaslane Michael, Poola sõber Damian, mina ja Gurinder

Katarzyna on ka Poolast ja töötab siin








Peppa Pig õhupall laes :D

Kurjad haned




Apelsinipuud 





Rhossili Bay

Lilled Gurinderilt


Igapäevane vaade aknast


Meie tänava kass keda Ernesto'ks kutsume Gurinderiga :D

Nagu näha, siis oli väga väga vihamen päev

Rhossili Bay jälle. U 1h kaugusel bussiga Swanseast




















Mulle niiii meeldib see lopsakas loodus siin riigis, mis näeb natuke metsik välja ja jällegi hooldatud. Igalt poolt kasvab siin vääte ja võrseid mis kõik nii mõnusalt roheliseks teeb. 


Peale oma viimast eksamit kohe randa


Nagu näost näha siis eksamiperiood ei olnud kerge Gurinderile :D

Grillisime rannas. See päev kus ma endale ühe kõige hullema päiksepõletuse sain 2 tunnise päevatamise eest. Isegi Hondurases ei saanud ma nii hullu põletust. 3 nädalat hiljem ja nüüd hakkas mul nahka tulema kätelt ja jalgadelt :D



Siis kui ma nööbi tagurpidi peale õmblesin :D :D

See aasta sain Swansea Employability Award Plaatinum leveli auhinna jee:D
 ja 10 naela Amazoni voucheri ka, win 
Gurinderi väga toredal Air Squadron'i ballil 

Siin pidime surfilaua peal üritama mitte maha kukkuda kui ta kiiresti ringi käis

Ja siis veel selline atraktsioon :D



Cardiffist Wagamamas. Nii head nuudlid!

National History Museum

Jõudime 10 min enne sulgemist ja käisime kiiresti läbi ikka, mis siis et 4x käinud juba :D Aga muuseumid nii meeldivad.



Cardiffi rongijaam. Enamus UK rongijaamu näevad sarnased välja


Jõime pargis veini tähistamiseks ja siis üks naine kõndis mööda ja ütles naljaga et Kui ma oleks teadnud, ma oleks iseg ka ühe klaasi kaasa võtnud :D

Pildid märtsist
Tenby





Hulguva hundi pea







Aprill 

Lissu Londonis Tai restos

See tähtis hetk kui Lissu mind kallistas aga Gurinder kogemata fokusseeris
lilledele :D
Meremaailmas













mõned arvasid et see on päris :D




Karini tehtud Tubby Buckinghami lossi ees

Iga aastane Welsh Varsity spordipäev rivaalide Swansea ja Cardiffi ülikoolide vahel 

Ja rugby matchi poolajal jooksis ka mingi õpilane riieteta üle staadioni :D


Briti psühholoogia assotsiatsiooni konverentsil esitlesin oma lõputööd postri näol.

Viimane loeng psühholoogias üldse!!
Oktoober-detsember 2015


1000 tükiline puzzle, nostalgiline hetk kui viimane veel vaja sobitada :D

Novembris käisime psühholoogia inimestega Bristolis mental health muuseumis (mis on tegelikult kirik), kus kuangi sõja ajal olid vaimsete häiretega inimesed

Detsembris sünnipäeval käisime Cardiffis. Üks lahedamaid minigolfi väljakuid kus mänginud olen



3 päeva peale mind oli kohe Gurinderi sünnipäev ja siis ärkasin hästi vara nagu hea tüdruk ikka ja tegin laavamuffini talle :D

Jõuludel kodus, ehk siis kui 0 lund oli.

Jõulukingitus Liisi poolt mida ma nüüd vahepeal värvin :-)

Aastavahetuse otsustasin pidada Londonis Lis'i juures, kellega Hondurases olime samal ajal vabatahtlikud. Pubis oleks peaaegu telefon ära varastatud. Mingi mees üritas lähedale ennast saada mulle ja ma lükkasin ta ära, ja siis kohe oli veider tunne, ning kui katsusin enda taskut, telefon oligi kadunud. Pöörasin ümber ja ta oli õnneks veel seal, ta sai vist aru et ma olin aru saanud mis ta tegi, ja siis ei tea küll kustkohast, aga telefon kukkus põrandale ja läinud ta oligi. Selline kogemus siis :D

Siin avati selline koht nagu Kaspas, ja ütleme nii et käisin seal paar korda vahvlit söömas :D

Sellised koogikesed

Aprillis kui Sofiga metsas käisime.  Ka rohkem lund kui detsembris :D
Ja jõudsin veel ühe 1000 tükilise puzzle kokku panna kevadvaheajal
Ja veel ühe, teised olid selle kõrval väga lihtsad.

No comments: