Murtud status quo tagajärjed

Sinine värv näitab regioone kus enamuses hääletati
ELi vastu ja kollane kus ELi poolt.

Tere tulemast uude ja "paremasse" Suubritanniasse!

Ma usun et kõik kes te seda loete lootsid et UK jääb ELi edasi. Ma olin umbes 90% kindel et jääb ja enamus hääletajaid (mõned isegi Leave (EL-i vastu) poolelt) uskusid et terve mõistus võidab lõppkokkuvõttes. Kuigi kõik tundub praegu tavaline, nagu midagi poleks muutunud, siis selline ebameeldiv ärevus on sees mis märku annab et midagi on ikkagi valesti.

See postitus tuleb natuke pikk, aga kui huvi on ja asjadest minu pilgu järgi kokkuvõtet soovite siis siin see on: Mis juhtus, kuidas see juhtus, ja mis hetkeseisuga toimub. Ma natuke kirjutan ka enda jaoks, sest ma olen nii palju uudiseid lugenud ja peas käib nii palju mõtteid/muresid ringi mis magada ei lase. 

Öösel kui häälte lugemiseks läks siis mõtlesin alguses et lähen vara magama ja ärkan kell 7 et tulemust näha, aga ikkagi jäin üles sest ei suutnud vaatamata jätta ühte kõige tähtsamat referendumit mida oma elu ajal olen jälginud. Üle 300 regiooni UK-s tegid oma hääled teatavaks erinevatel aegadel öösel. Esimene oli Sunderland, mis on põhja- Inglismaal ja kus tuli suur Leave poole võit, nii nagu arvata oligi. Alguses oligi Leave pool ees, aga siis võttis Remain pool edumaad ja oli isegi üle 51% ühel hetkel. Aga siis tuli aina rohkem ja rohkem neid väikeste linnade, ja linnade kus töölisklass on enamuses, hääli sisse ja Leave pool võttis edumaad jällegi kahjuks. Lihtne põhjus siis see et nendes kohtades on rohkem töölisklassi ja vähem harituid inimesi, keda on lihtne EL-i vastukampaaniaga mõjutada ning nad tunnevad et EL ei ole nende jaoks midagi head teinud, nagu nad oleks unustatud. EL-i jäämise poolt hääletajad olid noored ja kõrgema haridusega inimesed, ning need kollased laigud kaardil ongi regioonid kus asuvad näiteks Oxford, Cambridge, terve London, Bristol, Manchester, ja Cardiff. Üsna raske oleks leida professorit või kõrgelt haritud inimest kes EL-i vastu oleks. Absoluutselt kõikides Šotimaa regioonid olid ELi jäämise poolt, mida oli ka oodata sest nad on väga EL-i lembene rahvas. 

See et Wales'i enamus oli Leave poolelt, oli šokk ja pettumust valmistav, sest Wales on UK osa mis kõige rohkem üldse saab EList finantsist kasu. Kui nägin et Swansea oli vastu siis oli küll tunne et tahaks ära minna siit reeturlikust linnast (õnneks kuu pärast lähengi), sest näiteks uus Bay campus mis Swansea Ülikoolile ehitati toetati EL-i poolt £40 miljoni naelaga! Aga jällegi, Swanseas on palju töölisklassi ja vanu inimesi mistõttu on jällegi loogiline et enamus oli vastu. Peale kella 4 hommikul oli juba üsna selge pilt et enam võidu võimalust ei ole, sest Leave pool oli juba 600,000 häälega ees. Jälgisin sterlingut ka terve öö ja selle kõikumine oli ulme. Mida rohkem tuli ELi vastuhääli juurde seda nõrgemaks sterling muutus, ja ma pole teda pikka aega nii nõrgana näinud kui eile.

• Miks ikkagi hääletati EL-i jäämise vastu?

ELi vastuhääletajaid oli terve Eesti riigi populatsiooni võrra rohkem (üle 1.3 miljoni) kui poolt hääletajaid.

1) Lihtinimesele kes palju ei teeni ja kellel ka kõrgemat haridust ei ole võib tunduda et EL-ist lahkumine toob paremaid võimalusi, et vähemalt mingigi muutus. Nende peamine argument on umbes selline: "Poolakad tulevad siia ja võtavad meie töökohad ära". Kui sa mõnda sellist inimest vaatad, siis imestama küll ei pane et miks need poolakad siis nende töökohad ära võtavad. Ühes videos ütleski üks naine (kes kõlas nagu algharidusega inimene) niimoodi Poolast inimeste kohta ja siis kui reporter küsis, et Kas sa oled üritanud siis tööd otsida?, see naine vastas et Ei, aga kunagi võibolla. Selliseid vinguvad mitte-üritavaid inimesi on palju ka Eestis muidugi kes ainult kõiki teisi oma vaesuses süüdistavad, ja ma usun et ka nendel oleks kama EL-i liikmelisusest. 

2) Kuigi mõlema poole kampaaniad olid rikastatud valedega ja liialdustega, siis Leave pool oli täiesti naeruväärne ja siiani on raske aru saada kuidas keegi nende propagandat uskus (muidugi madala haridusega inimesi ongi lihtne uskuma panna). Vahepeal tundus nagu Hitleri propagandat vaataks. Näiteks üks pilt oli suurest Aafrika/Lähis-Ida inimmassist ja peale oli kirjutatud "Murdepunkt", viidates siis immigratsiooni teemale. Keegi tõi siis võrdluseks ühe peaaegu identse foto Hitleri aegsest immigratsiooni vastasest kampaaniast. See pilt polnud muidugi tehtud Inglise territooriumilgi, aga kes sul ikka neid fakte ikka checkib eks. Isegi kui see hiljem välja tuli, siis ega sõnum oli ikkagi kohale jõudnud inimesteni ja oma töö teinud.

3) Nigel Farage'i (Briti paremäärmusliku iseseisvuspartei pea-- väga idiootlik) kuulus buss kuhu oli peale kirjutatud "Me saadame nädalas £350 miljonit EL-ile. Hakkame toetame oma NHS-i (National Health Service- Eesti mõistes Haigekassa) selle rahaga." See summa ja teostus mõlemad karjuvad vale järgi, aga inimesed usuvad, sest see on lihtne sõnum mis jõuab 2 sekundiga mällu ja sinna see ka jääb. £350 miljonit nädalas oligi üks kõige leierdatum summa mida kampaania jooksul siin mainiti. See summa pole muidugi nii suur (kuigi u £190 miljonit tuleb ikka nädalas ära vist), aga Leave pool muidugi "unustas" mainida et see raha tuleb ka kuidagi tagasi EL-ilt UK kasuks, kas siis UK farmerite toetuste näol (kes EL-ilt väga palju kasu lõikavad/lõikasid), või teaduslike uuringute toetuste näol, ülikoolide arendamise näol jne. 

Sellised loosungid kus midagi on niisugusel viisil lihtsustatud on tegelikkuses nii läbinähtavad kui natuke ringi uurida. Ja SUUR "üllatus" tuligi paar tundi peale referendumi tulemuste teatamist ja Leave poole võitu. Meie helge peaga Nigel oli hommikustest uudistes ja üks reporter küsis £350 miljoni kohta, et kas see raha läheb nüüd NHS-ile nagu lubati. Nigel ütleski lihtsalt et Ei, ei lähe. Siis reporter tundus natuke ärritunud ja ütles et Sa ju lubasid, ja paljud inimesed võisidki selle lubaduse põhjal oma otsuse teha. Ja siis Nigel nagu poliitik ikka, üritas kuidagi teistmoodi seda küsimust vastata, et ta täielik loll välja ei näeks nüüd (mida ta ikkagi nägi). Ütles et Meil on nüüd see raha, võime teha sellega midagi tahame ja panna see kasutusse ükskõik kus. Ja ütles et tema arust oli see lubadus algusest peale Leave kampaania viga ja seda lubadust ei oleks kunagi tohtinud teha (mitte et ta ise nii uhkelt selle lubaduse-bussi ees patseerinud poleks eks..). Jällegi üks kampaania lubadus mis oleks nii läbinähtav olnud kui natuke loogiliselt mõelda, sest mõeldamatu on tervet "350" miljonit NHS-ile saata, sest mis saab siis teistest sektoritest nagu haridus, põllumajandus jne. Siiani maksti see üleliialdatud 350 miljoniline summa küll EL-ile, aga tagasi saadi see paljudel erinevatel viisidel. Nüüd peavad Britid muretsema kuidas sellega ise toime tulla. Lihtsalt mõttetu ajaraiskamine selle uue süsteemiga nüüd mis ei pruugi pooltki nii hästi enam toimida.

4) Selline lubadus oli veel Leave kampaania poolt, et UK säästaks £2 miljardit elekteri ja gaasi arvetelt, sest nad hoiaks VAT-i arvelt kokku. Reaalsuses, nad ei säästaks midagi eriti, sest UK tugineb liiga palju energia impordil. Sterlingu väärtus on kukkunud kõvasti nüüdseks ja inflatsioon tõuseb, mis tähendab et energiat importides lähevad elektri arved tegelikult just kõrgemaks.

5) Power sõnad nagu "Iseseisvus", "Vabadus" ja "Võtame oma riigi tagasi". Leave poole võit näitab kui tugev mõju on mõjusõnadel, isegi kui neil mingit sügavat mõtet pole. Lihtsalt loobitakse neid ringi ja siis kõik arvavad et Ah jaa, saame oma riigi tagasi ja saame vabaks lõpuks! Räägivad nagu okupeeritud oleks. Aga kui küsida et mida tähendab vabaks saamine, siis leiderdavad seda vana teemat sellest et saame ise valida kuhu riigi raha suuname. Kuid keegi ei saa aru, et see pole nii et riik kirjutab bulletpointid paberile et mis sektorid raha vajavad -> saadab teatud summa igasse sektorisse -> Bingo. Mul endalgi pole aimu kuidas see süsteem toimib aga meie maailmas pole mitte midagi nii lihtne et punktist A punkti B. Rohkem nagu punktist A-> Q -> F -> D vms. Niiet jah, jällegi lihtsustatud loosung et "Võtame kontrolli oma raha üle", sest paljud arvasid riik hakkab lihtsalt rahakotist vabalt raha jagama nendele kes küsivad. Tavainimesele tundub £350 mil ikka suur summa ja võib tunduda et UK säästab nüüd jubadalt palju, kuid see on suur riik, need miljonid on nagu vihmapiisad meres ja kui EL-ist lahkutakse on vaja kuidagi korvata kõiki neid sektoreid kes enne toetusi said EL-ilt. 

Põhi probleem ongi see, et lubadusi visati paremale ja vasakule elust peale EL-i ja kuidas immigratsiooni vähendatakse jne, aga mitte ühtegi lahendust ei pakutud Leave kampaania poolt sellest kuidas neid lubadusi üldse implementeerida.

• Mis hetkeseisuga toimub?

1) Peaminister David Cameron astus tagasi, sest ta oli EL-i jäämise pooldaja ning ütles et sellel riigil on värsket liidrit vaja kes siis läbirääkimiskõnelustes osaleb EL-iga. Ütles et tahab oktoobrini oodata enne kui Lissaboni lepingu artikkel 50 aktiveeritakse. Artikkel 50 on see mis kellarattad käima paneb, sest läbirääkimisteks (absoluutselt kõigil teemadel millest üldse mõelda suudad) on aega täpselt 2 aastat ja peale seda on UK ametlikult lahkunud. Oktoobrini tahetakse oodata sellepärast, et uus peaminister valitaks alles sellel ajal, ehk siis Cameron jääb veel 3 kuuks ametisse. Õhus on palju elektrit, sest EL-i juhid tahavad et UK aktiveeriks artikli 50 koheselt, mis tähendab et kell hakkaks käima nüüd. Üks põhjuks miks EL nii palju survet peale paneb UK-le selle artikli aktiveerimisega on see, et tahetakse rahvusvahelistele marketitele stabiilsust nii ruttu kui võimalik. Teiseks, EL-il on juhtpositsioon kui kõnelusi alustatkse varakult pigem kui hilja, sest varakult alustades on UK-l vähem aega et EL-ist head väljaastumise diilid läbi rääkida. Mida lähemale UK jõuab oma 2 aastase tähtaja lõpule, seda nõrgemaks nende läbirääkimise positsioon muutub (sest kui rohkem aega pole, peavad leppima sellega mis neile antakse EL-i poolt). KUI UK võimaluse leiab, et ikka oktoobris Artikkel 50 käivitada (mis on ebatõenäoline kui vaadata mis survet EL neile peale paneb), siis UK-l oleks rohkem aega, et oma läbirääkimise plaan läbi mõelda.

Ma tean et ma kõlan nüüd vägagi ebademokraatiliselt, aga Cameron poleks tohtinud sellist riski üldse võtta et referendum teha. EL-ist lahkumine on nii suur asi, et selle otsust ei saa jätta miljonitele inimestele kellel pole aimugi mis EL üldse on. UK ei olnud ju nii suur kannataja selles liidus.. Võibolla tegi Cameron seda sellepärast, et uskus et Leave pool ei võidaks mitte kunagi, ning selle referendumiga oleks ta tulevikus saanud siis näidata, et a) ta andis euroskeptikutele võimaluse oma häälepaelad lahti teha b) teda ei saadaks siis süüdistada EL-i vastu rahulolematute inimeste hääli mitte kuulda võtmises. Keegi ütles ka naljakalt et "Sa tead et midagi on valesti kui sa oled kurb Cameroni tagasiastumise tõttu" (sest ta on kogunud siin küllalt ebapopulaarsust mõne aastaga ja paljud tahtsid teda tagasi astumas näha). Nagu öeldakse: Better the devil you know than the devil you don't know (parem tuttav kurat kui tundmatu). Ta poleks pidanud seda referendumit tegema ka seetõttu, et see õhutas valedel põhinevat viha mitte-UK inimeste vastu, eriti "idaeurooplaste-kes-meie-tööd-ära-võtavad" vastu.

Üks peaministri favoriitidest on Boris Johnson- ektsentriline Londoni ekslinnapea kes näeb välja ja räägib natuke nagu Donald Trump. Palju õnne.

2) Millise süsteemi nad endale loovad? On räägitud riikidest nagu Norra ja Šveits kes ei ole EL-is, aga kellel on ikkagi avatud piirid EL-i inimestele. Selle nimel, et inimesed saaksid lihtsal viisil riigist sisse välja käia, maksavad mõlemad riigid EL-ile ikkagi teatud makse ja peavad alluma EL-i regulatsioonidele (nt kemikaalide kasutus, põllumajandus, kosmeetika toodete testimine, heitegaasid, elektripirnid jne). Kui toit ei ole valmistatud teatud seaduste järgi või on kasvatatud liigsete kemikaalidega, siis ei tohi seda ka EL-i marketil müüa, mistõttu peavadki nad regulatsioonidele alluma. Üks variant ongi siis see, et UK võiks nende eeskuju võtta. See oleks jällegi paradoksaalne kui sellist teed otsustatakse minna. Mul ei oleks isiklikult mitte midagi selle vastu muidugi, kuid miks selline draama korraldata et EL-ist lahkuda ja siis pärast peaaegu samamoodi seotud olla.. 

3) Minule kõige südamelähedasem teema on Brexiti mõju haridusele ja teadusele. Vägagi loogiliselt olen oma tuleviku pärast mures. Üritan ennast veenda et esimesel aastal ei tohiks nad veel õppemaksu ja laenu tingimusi muuta EL-i õpilaste jaoks, sest teoreetiliselt peaks UK veel EL-is olema 2 aastat. Aga midagi ikkagi kripeldab, sest mitte miski pole praegu 100% kindel. Hea seegi et mul niigi palju haridusteest käidud et baka enam ei olene sellest, kuid mõte oli kunagi PhD-sse siin kandideerida ja nüüd ei tea kuidas toetused olema hakkavad. See on aga kindel et UK näeb nüüd suur langust EL-i õpilaste arvudes. Hetkeseisuga õpib siin u 125,000 EL-i õpilast ülikoolis. Kui õppemaksu tõstetaks sellele tasemele mida väljaspool EL-i elavad õpilased maksavad, siis näiteks magister oleks £9700 asemel £29,700 aastas vähemalt, ja laenu ka EL-ist väljaspool elavad õpilased võtta ei saa. Mõeldamatu utoopiline summa, ja ainult väga rikkad EL-i õpilased suudaksid seda maksta. 

EL-i õpilaste kahanevad arvud on mitmes mõttes negatiivne sest a) vähem raha pumbatakse majandusse, b) multikultuursus on võti maksimaalsele arengule ja tolerantsusele teiste rahvuste suhtes, c) UK õpilastel on vähem konkurentsi ülikooli kohtadele, ja ma kohe selgitan miks see on suur miinus. Leave kampaania muidugi reklaamis seda kui suure plussina, aga pikas perspektiivis see nii ei ole. Konkurents on see mis paneb inimesi rohkem pingutama, ning ülikoolidel on võimalus võtta vastu rohkem õpilasi kes on targemad ja kes tulevikus suurema tõenäosusega hakkavad ühiskonnale panustama. Ehk siis, kui ülikooli sisse ei saa, siis õpi rohkem. Nüüd peavad ülikoolid võibolla suuremas koguses vastu hakkama võtma neid UK õpilasi kes lihtsalt liugu lasevad. Ma ei ütle et praegugi pole see probleemiks, sest näiteks Swanseas olles olen küllalt selliseid näinud, nagu eelmises postitusees mainisin, aga lihtsalt nüüd oleks see veelgi tõsisem teema, sest mida rohkem laisku õpilasi on, seda rohkem ülikooli kvaliteet ja teadusesse panustamine langeb. 

UK ülikoolid on ise ka öelnud et Briti institutsioonid saavad EL-lt kasu £1.2 miljardi suuruse rahasüstiga iga aasta, mis teeb UK teaduslikel eesmärkidel kõige rohkem kasu lõikavaks riigiks terves EL-is! Nüüd on tõenäoline et UK kõrge reputatioon teadusmaailmas hakkab langema + uuringute finantsiline toetamine haiguste ennetamisse ja ravide leiutamisse on ohustatud. Ükski poliitik ei mõtlekski miljardeid teadusesse hakata süstima selle "vaba" rahaga mis muidu EL-i oleks läinud, eriti kui nüüd on nii palju muud mis EL-i rahadest ilma jäädes vajab toetust. Teadus on aastatepikkune protsess ja kui kasu ei ole käega katsutav, siis pikaajaliselt rahastamine piisavate summadega on ebatõenäoline.

4) UK valitsuse kodulehele on tehtud nüüd avaldus, nüüdseks juba üle 3.3 miljoni inimese allkirjaga. See on kõige rohkemate allkirjadega avaldus mis valitsusele eales tehtud on. Seal soovitakse, et kui kummagi poole hääled (EL-i poolt või vastu) on vähem kui 60%, ja kui vähem kui 75% valimiseas inimestest hääletab, siis tehtaks uus referendum (teadmiseks, Leave pool võitis 52% häältega). Kõik avaldused mis üle 100,000 allkirja saavad peavad seaduse järgi parlamendi poolt arutlusele võetama (mis ei tähenda küll et parlament peaks debati alla selle avalduse panema). Loodetakse imet, et valitsus otsustaks uue referendumi pidada vms, kuid see ei ole tõenäoline. Üks põhjus on see, et tagantjärele ei saa seadusi muuta. Enne referendumit oleks pidanud selle 'vähem kui 60% häältest' seaduse tegema et sellel mingit mõju oleks. Nüüd on liiga hilja. Teine põhjus on aeg ja raha. Keegi ei jõuaks jälle poolt aastat propagandat üle elada, ja suur raha raiskamine oleks jälle kampaaniate peale. Ja kui näiteks järgmine referendumil ka kumbki pool ei saaks vähemalt 60% häältest, siis võib neid referendumeid jäädagi korraldama. Kuigi, kui tulekski veel üks referendum, siis usun et EL-i jäämise poole võit oleks ikka korralik, kuna nüüd on kõik Leave poole valed lagedale tulnud. 

PS- Täna saadi ka selline huvitav asi teada, et see avaldus mis nüüd 3.3 miljonit EL-i poolt olevate inimeste allkirja on saanud, tehti tegelikult EL-i vastu oleva hääletaja poolt mai kuus (kus ta ainult 22 allkirja sai too kord). Sel ajal oli üsna ebatõenäoline et UK hääletatakse EL-ist välja, ning Leave kampaania oli mures. See mees üritas siis kindlustada, et kui Leave pool kaotab napilt, et siis uus referendum tehtaks. Väga irooniline et tema vastaspool võttis selle avalduse üle :-)

5) Kardetakse doomino effekti. Kohe peale Leave poole võitu hakkasid teiste EL-i riikide paremäärmuslaste parteide juhid ärkama ja soovivad ka nüüd referendumit teha oma riigis, nt Holland, Prantsusmaa, Rootsi. Nad on küll vähemuses muidugi, aga nähes kuidas asjad läksid siin riigis, ja kuidas vähemus muutus enamuseks 1930ndatel Saksamaal, siis never say never. Sellest tulenevalt võib EL tahta UK-st teha näidise teiste riikide jaoks (nt pakkuda halbu diile), et näidata et ei ole hea mõte liidust lahkuda ning näidata negatiivseid tagajärgi mis lahkumine kaasa toob UK jaoks. See pole küll fakt et nii juhtubki, kuid võimalus on, sest mitte kunagi ei ole keegi EL-ist varem lahkunud ja tahetakse edaspidist doominode langemist vältida. Kuid sõbralikku suhtumist ei saa UK nüüd küll oodata EL-i poolt. Oleneb ka kellega rääkida, sest Merkeli suhtumine UK-sse tundub natuke sümpaatsem kui Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker'i suhtumine. 

6) Šotimaa tulevik. Nagu mainitud juba, oli enamus EL-i jäämise poolt Šotimaal ning EL-ist lahkumine on nende jaoks mõeldamatu. Šoti esimene minister Nicola Sturgeon on öelnud, et suur võimalus on teiseks Šoti referendumiks UK-st iseseisvumise teemal (esimene oli 2014 kui 55% hääletas UK-sse jäämise poolt). Tol ajal, kaotajad mõtlesid et lähitulevikus ei tehta enne uut referendumit kui just 100% kindlad ei olda, et järgmisel referendum hääletab enamus šotlasi iseseisvumise poolt. Nüüd, peale UK lahkumist EL-ist, on asjalood teised, ning palju suurem tõenäosus on et kui uus referendum tehtaks, enamus hääletaks Šotimaa iseseisvumise poolt mis lubaks neil siis EL-iga liituda. 

Sturgeon on ka öelnud, et kui tegudeks läheb, siis Šotimaa ei anna nõusolekut UK valitsusele et EL-ist välja astuda. See võib küll lootust anda et äkki Šotimaa saab EL-ist lahkumist blokeerida, kuid lõppkokkuvõttes on Briti parlamendil rohkem võimu ja nad võivad Šoti mitte-nõusolekust üle sõita. 

7) Pole imestada et väga populaarseks on Google otsingud "topeltkodakondsus" või "Iiri pass" muutunud, sest palju Iiri päritoluga inimesi elab UK-s. Ma ise ka mõni nädal tagasi huvi pärast vaatasin et mida Briti passi saamiseks on vaja teha, ja korraks käis mõte peast läbi et äkki võiks teha et õppemaks mul kõrgemaks ei läheks, aga kohe viskasin selle mõtte peast välja sest selle nimel peaksin ma Eesti kodakondsuse üles ütlema mis oleks suur lollus ja EU-st lahkudes on Briti kodakondsus üsna mõttetu niikuinii.

Kokkuvõtes, usun et päris paljud ELi vastu hääletajad kahtsevad oma otsust nüüd. Alguses tundus paljudele, et nii hea mõte on midagi muuta. Teoorias olidki igal pool vikerkaared ja üksiksarved. Reaalsuses kahaneb UK populatsioon, paljud kolivad ära, tuhandeid töökohad viiakse teistesse riikidesse üle kes nendest siis kasu lõikavad. Nagu näeme, otsus lahkuda on nii palju mõttetut, energiat raiskavat asjaajamist ja bürokraatiat juurde loonud mida vaja poleks olnud. Me elasime ikka väga mugavat elu siin: lihtne reisida, toetused, EL-i inimesed lisasid riigile multikultuursust jne. Paljud võtsid seda iseenesestmõistetavalt. Nüüd on see läinud, ees aastate pikkune tee täis vastikut ärevust ilma garantiita et sul on samad võimalused kõigeks nagu enne. Sellele mugavusele öeldi lihtsalt EI nn "vabaduse" nimel. 

Naljakas on see, et mõned hääletajad ei teadnud isegi mille vastu nad hääletavad, sest peale referenumiks muutusid Google otsingus väga populaarseks fraas "Mis on Euroopa Liit?". Mõned harimatud arvasid ka, et kohe kui Leave pool võidab, hakatakse poolakaid ja teisi Eurooplasi deporteerima, mistõttu nad nii kirglikult ka Leave poolelt hääletasid. Nii palju on juba uudiseid selle kohta kuidas teise nahavärviga Britte, kes siin sündinud on, verbaalselt rünnatakse radikaalide poolt ja kästakse "oma maale tagasi minna", rääkimatagi siis mida teistel Eurooplastel käsitakse siin teha. Varem olime me nagu osa siinsest rahvast, sest meid seob sarnane kultuuriruum. Nüüd isegi Eurooplasi võidakse diskrimineerida siin, lihtsalt sellepärast et meil on aktsent, nii nagu teisi diskrimineeritakse erineva nahavärvi pärast. Kuigi me panustame rohkem siia riiki kui harimatud Briti äärmuslased, me räägime ja kirjutame paremini inglise keeles kui nemad, ja me ei kasuta töötu abirahade süsteemi ära nii nagu nemad. PS- ma räägin ikkagi radikaalidest (keda leiab igast riigist), mitte kõigist Brittidest. Mul on lihtsalt tunne et ilma selle refendumita oleks palju vähem sellist käitumist.

Nii suurt otsust ei oleks tohtinud emotsioonide ajel teha, ja terve riigi emotsioonidega on mängitud siin üle poole aasta, inimesi on manipuleeritud vihkama välismaalasi, neid on vihaseks tehtud väljamõeldud rahasummadega mis UK-st EL-ile makstakse ja "unustatud" mainimata et raha tuleb ka tagasi mingil moel.

Miks ma suvel alati Eestit igatsen

1. Ilm. Kuigi siin on ka olnud rannailmasid, siis suve keskmine temperatuur on madalam ja ilm on vihmasem tihedamini kui Eestis. Kuumalaineid siin tihti ka ei näe.

2. Selline väike probleem et nigel grill-liha valik on SUPERmarketis, ehk siis isegi väga väga suures Tescos on ainult väike sektsioon mis pakub kahes marinaadis Tesco firma grill-lihasid. Eestis lähed väiksesse co-marketisse ja seal on ka sul pikem rida valikut kui siin, rääkimata Rakvere marinaadide valikust, mm...

3. Teine asi mida ma pole mitte kunagi supermarketis näinud on arbuus. Vist üks kord nägin et paari apelsini suurust arbuusi müüdi aga see oli ka kõik. Ma väiksemate toidupoodide valikut ei hakka üldse kommenteerima :D Nagu me kõik teame, on Eestis jälle igas väiksemas poeski korvitäis arbuuse müügil suvel. Kui sa siin korralikku arbuusi tahad, pead etnilistesse (nt Pakistani/Bangladeshi/Lähis-Ida) poodidesse minema, kus on rohkem puuvilju müügil kui supermarketis.. Hinnad on ka seal paremad ja tulingi üleeile uhkelt koju 4 kilose arbuusi veerandlõiguga.

4. Loodus. Kuna ma hingelt ikkagi maalaps, siis linnas, kus silmailu eriti pole, hakkan alati maaelu igatsema. Tahaks paljajalu murul kõndida, hommikust väljas süüa, värske õhk jne. Ja muidugi ilus vaade. Õnneks on mul 1 minuti kaugusel park siin kus ma ükskord kilpkonna tiigis ujumas nägin!!

5. Köök ilma 5 cm ja paksude nälkjateta. Jep. Nad tulevad kraanikausist ja siis roomavad igal pool ringi. Nende happy hour on tavaliselt kella 12 ajal öösel kuni umbes võibolla 7ni hommikul, ehk siis kui kõige rõskem õhk on. Talvel olid nad absoluutselt igal öösel köögis, siis kevadel eriti ei näinud neid ja nüüd on suvel jälle tagasi tulnud. Vist sellepärast et siin nii vihmased ja niisked ilmad on. Ja need ei ole sellised väiksed näljakesed keda ma väiksena kuskil aias olen näinud lehtedel, vaid ikka korralikud mutandid.

Ja nüüd teistel teemadel:

YAY kolm aastat psühholoogiat on läbi!!! Hetkel veel seda väga special tunnet küll ei ole. Minu meelest oli isegi IB'd lõpetades tähtsam tunne, või noh selline et olen ikka midagi väga suurt korda saatnud :D Võibolla 19.juuli tuleb see tunne kui ma musta lõpetamiskitlit ja mütsi pean kandma. Veidral kombel tuleb diplom postiga koju, ja seda lõpetamisel ei antagi :/  See aasta otsustasid lõpetamisele tulla ka emme ja Karin jee!! Nii et ei olegi täitsa üksi (Gurinder on ka muidugi). 20.juuli lendame kohe koju. Naljakal kombel on meil lennud niimoodi et lähme samast Heathrow terminalist, Lufthansaga, samal kellaajal, aga Karini ja emme lennuk läheb läbi Frankfurdi ja minu lennuk läbi Münheni Tallinnasse :D Ja ma jõuan pool tundi varem Eestisse.

Laupäeval oli meil viimane lahtiste uste päev ülikooli see suvi, kuhu siis keskkooli õpilased tulid kes alustavad kandideerimise protsessiga järgmine aasta. Viimast korda minu ja Jessie jaoks olla Swansea ülikooli psühholoogia osakonna esindaja. Kui vanasti oli see vabatahtlik töö, siis sellest aastast hakkasime ka tunnipalka saama mis on suuresti abiks :D Aga ma olen seda 2 aastat teinud juba niiet raha saamine ei mõjutanud mu osalust, lihtsalt boonuseks. Meil mõlemal paluti ka lühike kõne anda u 100 inimese ees, Jessie teemaks oli elu Swanseas ja kuna ma olen palju töökogemust otsinud nende 3 aasta jooksul siis see oli minu teemaks. Pärast kõne kui hakkasime saalist välja minema, ütles meie tutor Claire (personaalne õppejõud vms) kõigile et Minna ja Jessie lähevad edasi nüüd väga prestiižetesse ülikoolidesse, ja ütles et ma arvan et nad väärivad veel ühte aplausi :D Claire oli nagu uhke ema. Meil on üldse nii vedanud oma tutoriga sest mõnedel on selline tutor keda väga ei huvita mida sa väljaspool ülikooli teed vms. Ta on tõesti nagu ema figuur siin 3 aasta jooksul olnud, alati huvitub kuidas sul läheb, ja muretseb kui tervis halb, ja annab nõu igal ajal :D

Nii, nüüd siis natuke tulevasest ülikoolist. Algselt kandideerisin 6 ülikooli neuroteadusesse, 4 Hollandis (2 Amsterdamis, Utrecht, Maastricht) ja 2 UKs (Edinburghi Ülikool ja Imperial College London) ja lõpus jäin Utrechti ja Imperiali vahel valima. Raske oli otsustada sest mõlemad on väga head prestiižed ülikoolid huvitavate programmidega. Utrechti kasuks see et palju madalam õppemaks, odavam elada. Imperialis on aga magister 1 aasta pikkune (nagu ka igal pool Inglismaal), Hollandis 2 aastat. Ning London on London, kallis aga paljude võimalustega linn + Gurinderile lähemal :D Niiet lõpuks otsustasin Imperiali kasuks, loodan et CV-l ja doktorisse kandideerimisel tuleb selline ülikool kasuks :D Ja kuna Imperial on ainult sceintific ainetele spetsialiseerunud (isegi psühholoogiat ei õpteta seal), siis pakub palju võimalusi oma maailma tasemel laborites uuringuteks. Ja veel üks põhjus miks ma valisin Imperiali on see et üks moodulitest on neurodegeneratiivsed haigused (Alzheimer's, Parkinson's) millesse praeguse plaani kohaselt sooviksin spetsialiseeruda tulevikus. Psühholoogiast tulles oleks mul korralikku teooreetilist baasi vaja neuroteaduses ja kuna see kursus koosneb 6 kuust teooriast ja 6 kuust praktikast siis on perfekne tasakaal.

Olles eestlane kes on kasvanud laene mitte armastama ja kõik korralikult läbi mõtlema enne laenu võttes, on küll raske jälle teine suur laen otsa võtta, ja keskpärase ülikooli jaoks ei võtakski, aga sisetunne ütleb (ja ka kõik inimesed minu ümber siin :D) et see on seda väärt. Ma olen tähele pannud et inglased ei muretse/ et mõtle sekunditki enne laenu võtmist :D Umbes nagu ameeriklased (kes tavaliselt oma baka kraadi vähemalt 200,000 dollarise laenuga lõpetavad), see on osa nende elust. Nende jaoks on see tavaline et ah okei, 9000 aastas baka kraadi eest (ja lõpuks on neil 27000 naelane laen + intress). Ega neil muud võimalust olegi, inglaste jaoks on igas UK nurgas õppimine 9000 naela aastas. EU õpilastele on õnneks Walesis u 3800 naela aastas ja Šotimaal täiesti tasuta (aga šotimaal on 4 aastane baka õpe), mistõttu ma Swansea üldse algselt valisingi, muidu ma oleks ka 9000 aastas maksnud Inglismaal õppides. Õnneks see laenusüsteem pole siin kõige hullem ja üsna sõbralik (v.a. intress). Näiteks USAs peavad nad minu teada kohe seda tagasi maksma hakkama ja paljud kannatavad selle tõttu. Siin on nii et pead vähemalt 21000 naela aastas teenima ja alles siis läheb su palgast teatud % aastas laenu jaoks maha. Kui näiteks 25000 aastas teenid, siis kuus läheb 30 naela õppelaenu jaoks maha, mis pole üldse suur summa. Ehk siis mida rohkem sa teenid seda rohkem maksad kuus laenu jaoks. Ja kui sa pole ikka veel laenu täielikult tagasi maksnud 30 aasta jooksul, siis kustutatakse su laen täielikult ära yay. See on siis väike ülevaade siinsest süsteemist. 

Kuna see õppemaks ja laen on sellised mida sa oma silmaga näe, sest laenufirma maksab otse ülikoolile, siis on arusaadav miks paljud mõtlevad sellest kui vaba rahast. Mõned kellega ma kohtunud siin olen on jäänud ülikoolis lisaaastale sest nad on jätnud eksamitele minemata kuna on olnud liiga laisad et õppida sel aastal. Niiii veider on vaadata kuidas nad nii lõdvalt jäävad oma aastat kordama, nagu see 9000 kasvaks puu otsas. Ja selle asemel et 27000 (ilmselt rohkemgi sest elamise toetuse laen läheb juurde) naelase laenuga  lõpetada ülikool, nad lõpetavad 36000 naelase laenuga lihtsalt selle pärast et nad ei viitsinud õppida paariks eksamiks. Isegi kui ülikool oleks tasuta ma ei tahaks jääda aastat kordama. Kuidas nad viitsivad jälle neid esseesid kirjutada, eksameid teha.. Ma olen nii õnnelik et see baka osa sai nüüd läbi sest ma tõesti ei viitsiks enam siia jääda.

Nüüd siis jõuame selleni et täna on poliitiliselt üks tähtsamaid päevi üle pika pika aja. Tavaliselt mind ei huvita valimised eriti ega kampaaniad jne, sest mulle ei meeldi poliitika. Aga ma pole kunagi nii ärevil olnud ühegi referendumi pärast kui nüüd tänane ELi referendum, et kas UK jääb sisse või väljub. Pole raske arvata mida ma toetan ELi õpilasena UKs :D Kõige rohkem panevadki muretsema õppemaksud (ja muidugi ka see et lahkumine nõrgendab ELi) juhul kui nt UK lahkub EList, sest näiteks õpilased kes EList väljaspool elavad maksavad üle 2x korra rohkem õppemaksu kui UK/ELi elanikud. Mul on õnneks küll baka tehtud ja magister ka ei tohiks sellest mõjutatud olla esimesel aastal, aga tulevastel õpilastel kes tahaksid siia õppima tulla võib raske sel juhul olla ja lõpuks on nii et tuhanded õpilased lilhtsalt ei tulegi siia ja UK kaotab selle käigus palju raha + intelligentsi kes teaduses võiksid kasulikud olla. Ehk siis, pole ime et 103 ülikooli rektorid siin tahavad ELi jääda.

 ***

Vahepeal  olen ma siin natuke Walesis ringi käinud, Tenbys ja Margam Park'is. Oxfordis käisime ka jaanuari lõpus. Wales on väljaspool Swanseat tõesti väga ilus ja loodus on super. See nädalavahetus kavatseme Brecon Beacons'isse minna, mis on suur ja künkaline looduspark. Ja juulis tahaks ka Stonehenge juures ära käia. Peaaegu 6 aastat siin elanud ja ikka pole veel nii suure turisti atraktsiooni juures käinud :D

Aprillis käisid Liisi ja Lissu ka Londonis. Kuigi ma vaheajal veetsin Lissuga 4 päeva koos oli igatsus ikka suur ja mõtlein et läheks päevaks külla neile, et siis Gurinder ka väikese naljaka Lissuga kohtuda saaks. Ärkasime kell 3 öösel et 5h bussiga Londonisse loksuda ja siis õhtul kell 6 tulime tagasi jälle 5h :D Aga oli seda väärt. Käisime ka London Sea Life's kus sain meritähte puutuda jee :D Neil ei pidavat närve olema pealispinnal üldse ehk siis nende puutumine ei tekitanud neile mingit stressi. Nii et veel üks turisti atraktsioon Londonis nähtud ✓ Nüüd tahaks veel London Dungeon'isse minna, ja Harry Potter World'i mis küll Londonist väljas.

Aa, mul tuli veel meelde üks seik 'Klient-ei-ole-kuningas' kogemusest siin riigis. Lennujaamas ma ei leidnud kus kohast täpselt mu buss peaks minema, ja läksin siis National Expressi (bussifirma) laua juurde et küsida. Seal leti taga oli üks mees ja naine ja kui ma lauani jõudsin ja tere ütlesin, siis kumbi ei vastanud mulle vaid jätkasid üksteisega rääkimisega, mees ainult nagu viipas käega mulle et oota. Ja see ei olnud mingi töö alane rääkimine. Ei. See mees rääkis mingit "nalja" ja siis mõlemad naersid kõvasti, ja alles siis kui nali naerdud oli, ütles mees et mis mul vaja on :L Kuigi Eestis on teemaks see et bussijaamades jms kohtades on tihti nähtuseks natuke pahurad tädikesed leti taga, siis seal pole ma vähemalt sellist ignoreerimist küll kohanud siiani. Niiet jah, Eestis on rohkem klient kuningas kui siin, kuigi siin kohtab sõbralikumat suhtumist tihedamini poes olles ja selliseid pahuraid tädikesi ma ka näinud eri ole kuskil. Aga, Londonis nad nii väga sõbralikud ei tundu, seal on kõigil kiire, ERITI kesklinnas.

Ostsin endale mais ka uue kaamera mistõttu on nüüd palju mu fotokunsti pilte siin :D Kuna ma pole oktoobrist alates kirjutanud siis võib ka eelmise talve pilte leida :-)

Esimene päev kaameraga

Minu kodu kõrval olev park kohe

Kilpkonn pargi tiigis, väga kummaline

tee ülikooli

see on tegelikult mai kuus tehtud pilt

Margam Park'is

Kas seelik või mitte aga ma ikkagi ahvi aastal sündinud

vasakult minu kursuse kaaslane Michael, Poola sõber Damian, mina ja Gurinder

Katarzyna on ka Poolast ja töötab siin

Peppa Pig õhupall laes :D

Kurjad haned

Apelsinipuud 

Rhossili Bay

Lilled Gurinderilt

Igapäevane vaade aknast

Meie tänava kass keda Ernesto'ks kutsume Gurinderiga :D

Nagu näha, siis oli väga väga vihamen päev

Rhossili Bay jälle. U 1h kaugusel bussiga Swanseast

Mulle niiii meeldib see lopsakas loodus siin riigis, mis näeb natuke metsik välja ja jällegi hooldatud. Igalt poolt kasvab siin vääte ja võrseid mis kõik nii mõnusalt roheliseks teeb. 

Peale oma viimast eksamit kohe randa

Nagu näost näha siis eksamiperiood ei olnud kerge Gurinderile :D

Grillisime rannas. See päev kus ma endale ühe kõige hullema päiksepõletuse sain 2 tunnise päevatamise eest. Isegi Hondurases ei saanud ma nii hullu põletust. 3 nädalat hiljem ja nüüd hakkas mul nahka tulema kätelt ja jalgadelt :D

Siis kui ma nööbi tagurpidi peale õmblesin :D :D

See aasta sain Swansea Employability Award Plaatinum leveli auhinna jee:D
 ja 10 naela Amazoni voucheri ka, win 

Gurinderi väga toredal Air Squadron'i ballil 

Siin pidime surfilaua peal üritama mitte maha kukkuda kui ta kiiresti ringi käis

Ja siis veel selline atraktsioon :D

Cardiffist Wagamamas. Nii head nuudlid!

National History Museum

Jõudime 10 min enne sulgemist ja käisime kiiresti läbi ikka, mis siis et 4x käinud juba :D Aga muuseumid nii meeldivad.

Cardiffi rongijaam. Enamus UK rongijaamu näevad sarnased välja

Jõime pargis veini tähistamiseks ja siis üks naine kõndis mööda ja ütles naljaga et Kui ma oleks teadnud, ma oleks iseg ka ühe klaasi kaasa võtnud :D

Pildid märtsist

Tenby

Hulguva hundi pea

Aprill 

Lissu Londonis Tai restos

See tähtis hetk kui Lissu mind kallistas aga Gurinder kogemata fokusseeris
lilledele :D

Meremaailmas

mõned arvasid et see on päris :D

Karini tehtud Tubby Buckinghami lossi ees

Iga aastane Welsh Varsity spordipäev rivaalide Swansea ja Cardiffi ülikoolide vahel 

Ja rugby matchi poolajal jooksis ka mingi õpilane riieteta üle staadioni :D

Briti psühholoogia assotsiatsiooni konverentsil esitlesin oma lõputööd postri näol.

Viimane loeng psühholoogias üldse!!

Oktoober-detsember 2015

1000 tükiline puzzle, nostalgiline hetk kui viimane veel vaja sobitada :D

Novembris käisime psühholoogia inimestega Bristolis mental health muuseumis (mis on tegelikult kirik), kus kuangi sõja ajal olid vaimsete häiretega inimesed

Detsembris sünnipäeval käisime Cardiffis. Üks lahedamaid minigolfi väljakuid kus mänginud olen

3 päeva peale mind oli kohe Gurinderi sünnipäev ja siis ärkasin hästi vara nagu hea tüdruk ikka ja tegin laavamuffini talle :D

Jõuludel kodus, ehk siis kui 0 lund oli.

Jõulukingitus Liisi poolt mida ma nüüd vahepeal värvin :-)

Aastavahetuse otsustasin pidada Londonis Lis'i juures, kellega Hondurases olime samal ajal vabatahtlikud. Pubis oleks peaaegu telefon ära varastatud. Mingi mees üritas lähedale ennast saada mulle ja ma lükkasin ta ära, ja siis kohe oli veider tunne, ning kui katsusin enda taskut, telefon oligi kadunud. Pöörasin ümber ja ta oli õnneks veel seal, ta sai vist aru et ma olin aru saanud mis ta tegi, ja siis ei tea küll kustkohast, aga telefon kukkus põrandale ja läinud ta oligi. Selline kogemus siis :D

Siin avati selline koht nagu Kaspas, ja ütleme nii et käisin seal paar korda vahvlit söömas :D

Sellised koogikesed

Aprillis kui Sofiga metsas käisime.  Ka rohkem lund kui detsembris :D

Ja jõudsin veel ühe 1000 tükilise puzzle kokku panna kevadvaheajal

Ja veel ühe, teised olid selle kõrval väga lihtsad.