Minna + the world: kodus

Peale 4 aastat blogipidamist ei ole motivatsiooni enam nii palju kirjutada mul vist :D Vahepeal võibolla ikka täiendan blogi aga nüüd harvem. Üritan võtta üle 5 kuud kokku alustades varaseimast:

Shorai, kes on mu klassikaaslane Hastingsi ajast ja kes Jacobsi ülikoolis õpib Saksamaal, käis külas mul kevadvaheajal 5 päeva mis oli tore. Sai endale palju uusi kogemusi juurde, nagu saunaskäimine jms. Talle väga meeldis. Näitasin talle põhilisi turistikaid nii Tallinnas kui ka oma koduümbrust Lõuna- Eestis.

Läksin tagasi Swanswasse mais, eksamid, või tegelikult ainult kaks eksamit see kord, biological ja social/developmental psychology ning need olid alles mai lõpus ja juuni alguses. Ütleme nii et kõige parem on saada veidike varasemad eksami ajad sest kui viimasel eksamiperioodipäeval eksam on, siis on raske õppida kuna teised juba pidutsevad. Pluss veel see et kui ilus ilm on õues, sest Swanseas olles on jube kahju kui ühegi päikeselise päeva maha magad. 25 juuni tulin Eestisse. Enne seda veetsime Gurinderiga aega rannas ja vahepeal spordiklubis käies ja kõik Game of Thrones'i hooaegu vaadates.
Juuli keskel sain oma eksami tulemused kätte ja bioloogiline läks üllatavalt hästi ja sain First'i :) Mis sest et ma elus pole kunagi bioloogiat õppinud. Kokkuvõttev hinne teistest moodulitest oli ka väga hea, ehk siis olen esimese aastaga rahul.

Juulis töötasin Tallinnas ja terve augusti olin kodus. Õnneks kasutasin kõiki 30 kraadiseid päevi päevitamiseks sest terve teine pool kuust oli muidugi külm. Liisi pidas ka kodus oma 30ndat sünnipäeva suurelt.

Suvel jõudsin läbi lugeda isegi mitu Minu sarja raamatut: Minu Keenia, mida ma väga väga väga soovitan, pole ammu nii huvitavat raamatut lugenud sellest sarjast, ja nii silmi avav ka. Siis Minu Amazonas mis oli ka üsna huvitav. Nii palju paralleele suutsin tõmmata Peruu ja Hondurase elukorralduse vahel. Näiteks see et liiklusohutus lihtsalt ei eksisteeri nendes riikides :D ning inimestel on alati aega ning iga väikese takistuse või viivituse pärast ei minda endast välja, isegi paari tunnise bussis ootamise pärast. Rahulik elutempo, ja ei teata mis närvilisus on. See ka et bussid pannakse alati nii paksult inimesi täis, nii et mõned peavad isegi vahekäigus istuma, aga buss enne paigast ei liigu kuni ta täis pole, ehk siis bussiajad nagu meil siin, lihtsalt ei eksisteeri.
Lugesin veel Minu Inglismaa mida ma ka väga soovitan. Kirjutab elust Inglismaal ja suurtest sündmustest alates 90ndatest, ning saab üsna palju biitlitest ka teada. Ta küll räägib palju oma matkadest mägedesse, aga isegi mitte igavalt. Hastingsilegi on isegi üks peatükk pühendatud :D Aga jah, huvitavad vaatlused mida isegi olen märganud Inglismaal elades.
Üritasin Minu Indiat ka lugeda aga autor alustas nii negatiivse suhtumisega raamatut et ma ei tahtnudki enam edasi lugeda.

Siis üks päev tulin koju et arvutit tööle panna aga ei läinud enam ning tuli välja et kõvaketas täiesti läbi, vedas et kõik failid veel kätte sai sest alguses polnud seegi kindel. Nii et kui kellegil ka arvutiprobleeme on, soovitan väline kõvaketas osta ja kõik failid ja pildid sinna panna et need mingil põhjusel kaduma ei läheks kui midagi juhtub. Kunagi ei tea mis arvutil võib viga hakata.

Augustis käisin laseroperatsioonil. Silmad olid juba -3-4 kanti. Esimesed 4-5 päeva olid üsna udused. Ikka väga udused tegelikult, aga siis hakkas aina paremaks minema. Nüüd on juba 100%ne nägemine olemas, ja veel paremaks peaks minema. Nii mõnus et hommikuti ärkad ja näed kõike nii selgelt, ja ei pea enam läätsedega aega kulutama ja koguaeg muretsema et kas need on ikka kaasas. Ja kohvrisse saab nüüd läätsevedeliku asemel 500g rohkem asju! :D

Nii ma siis vegeteerininud olengi kodus olles. Veel mõned päevad, siis Tallinnasse ja siis 12ndal tagasi Wales'i. Nii ootan juba, 3 kuud Eestis on minu jaoks küllalt :D Kool algab alles septembri lõpus- oktoobri alguses vist. Nüüd on uus elukoht meil ka. Koolist u 20 min jalutuskäigu kaugusel niiet seda ülikallist bussikaarti enam ostma ei pea. Seal oleme siis mina, Gurinder ja 3 poissi veel keda ma hetkel veel ei tea.

Üks päeva lugesin oma vanu blogi postitusi ka Hastingsi ajast ja natuke nostaligiliseks muutusin. Sõprussidemed on ikka nii erinevad ikka ülikoolis võrreldes keskkooliga. Tundub et ülikoolis ollakse tavaliselt ainult väga lähedased oma majakaaslastega, ja vahepeal teistega ka, aga see nii oleneb kursusest. Hastingsis oli terve klass ikkagi tuttav. Vähem inimesi ka muidugi, aga see et nii palju rahvusvahelisi õpilasi oli, tegi suhtlemise palju paremaks ja lihtsamaks, sest need kes ikka teistest riikidest tulevad on palju avatumad ja suhtlevad kõigiga, mitte ainult oma rahvuskaaslastega. Hiina õpilasi ma muidugi nende alla ei klassifitseeriks sest nendega on põhimõtteliselt võimatu lähedaseks saada sest nad suhtlevad ainult enda rahvuskaaslastega, eranditult, ja on üsna kinnine rahvus. Ja Swanseas on Hiina õpilased minu arust teine kõige esindatum rahvus, peale Ühendkungingriiklasi muidugi. Eestlastest olen ma vist ainus, aga mu tutor ütles et üks teine eestlane kandideeris ka psühholoogiale niiet ma väga loodan et ta tuleb :D

Pildid siis alates kevadest