viimased septembri tunnid

Eile oli esimene loeng psühholoogias. Aasta algas jälle statistikaga nagu eelminegi. Esimeseks veerandiks on meile kõige halvemad loenguruumid antud. Eelmine aasta olid peaaegu kõik loengud Faraday-s kus on ühed mugavamad ja teatrisaaliga sarnased loenguruumid. Nüüd on 80% loengutest mingis Arts Hall'is mis on umbes sama suur kui kooli võimla ja kajab jubedalt niiet professorit ei kuule üldse. Sama hästi võiks juba kodus arvutist ka õppida. Jahe on ka seal. Selline keskkond küll mingit motivatsiooni ei paku. Nüüd ongi kõik psühholoogia õpilased survet hakanud avaldama et ära muudetaks, aga see on kaheldav sest uusi ruume pole lihtne leida. 

Ma alguses arvasin et see aasta tuleb umbes samasugune kui eelmine, aga ikka läheb küll raskemaks. Eksamites meil näiteks enam valikvastustega küsimusi pole, kõik essee laadsed küsimused. Praktikalid on läinud pikemaks ja statistilised testid keerulisemaks. See kõik on hea muidugi sest kuidas sa muidu õpid. Tunniplaan on muidugi sama hõre kui eelmine aasta :D Ainult kolmel hommikul on meil kell 9 algus, teistel päevadel algab kell 2 v kell 5. Ja siis ka ainult üks-kaks loengut.

Halb uudis on mulle see et oma sünnipäeval ma ei saagi reisile minna sest just 1. dets on see päev kus on kohustuslik minna statistika ja praktikali tundi sest kui oma nime kirja ei pane, siis selle aine kursusetöö eest võib 0% saada. Tore on juba ette teada et see päev nii huvitav tuleb -_- Me olime juba nii kaua plaaninud seda, hea et me siis pileteid veel ära ei ostnud. Võibolla lähme siis Gurinderi sünnipäevaks mis on 4. dets.

Ülikool campus on praegu nii õpilasi täis, et raske on isegi ringi liikuda. Aga see nähtus kaob umbes paari nädalaga ära sest siis hakkavad õpilased puuduma :D Nii nagu eelmine aastagi, et raske oli loengu saalis kohta leida, aga pärast oli nii palju ruumi et vaba valik.

Eelmine nädal oli freshers fayre ehk siis õpilaslaat pmselt, kus enamus ülikooli spordi jms klubisid koos oli ja said nendega ühineda. Palju muid kohti oli ka ennast promomas, nt Nando's ja Dominos jne. Kõige parem on minna esimesel päeval (2p kestab) nii vara kui võimalik, sest tasuta asjad saavad otsa muidu. Me saime 4 karpi Dominost, mis tähendab et kui sa selle karbi sinna kohta viid saad tasuta pizza. Nandos restost saime 5 voucherit mille eest saab tasuta kana, mis on seal kõige parem eine! Ja siis palju muid vouchereid. 
Ma mõtlesin et ühinen kas naiste hoki, rugby, või sulgpalliga. Kuna rugby esimene proovitund oli päev enne hokit, ja järgmine oli hokiga samal ajal, otsustasin rugby kasuks sest mulle nii meeldis seda mängida! Ma pole kunagi seda korralikult mänginud, Gurinder õpetas mulle eelmine aasta mõned tehnikad, sest ta ise mängib seda. Meeste rugby on muidugi üsna hull ja sul pole seal midagi teha kui oled kõhna kehaehitusega. Aga ma pidin kohe peale esimest tundi ära otsustama et kas mängin või ei sest järgmiseks korraks oleks naeltega jalka/rugby saapad kohe ära kulunud. Läksingi ja ostsin saapad endale ära. Rugby kohe tundus nagu õige spordiala peale esimest korda. Jalgpalli pole mulle kunagi nii väga mängida meeldinud näiteks. Teisel treeningul ma juba skoorisin :D Teises trennis õpetati tackle'mist ehk blokkimist ja maha panemist, sain mõned sinikad ka :)
Sellel esimesel korral kui ma käisin trennis sadas seda jubedat seenevihma, üsna tugevalt tegelikult. Inglaste immuunsüsteem on sellise ilmaga juba harjunud muidugi, nad mängisid lühikeste riietega ja kellegil polnud külm, peale minu muidugi. Ma jään isegi soojemate riietega haigeks. Mis muidugi ka juhtus nüüd :'( Paar päeva hiljem tundsin kuidas tund tunni järel hakkas nohu tugevamaks minema ja siis järgmine päev ärkasin palaviku ja kõige muu toredaga üles. Mis tähendas et esmaspäeval pidin rugbyst kõrvale jääma :( Talveks pean küll midagi vihmavastast välja vaatama.

Igal sprodiklubil on tavaliselt sponsorpubi v klubi ka, kus tasuta või odavamalt kokteile jms saadakse. Kolmapäeviti on vist kõigil klubidel kokku saamine sest siis läheb enamus õpilasi välja. Kohustuslik pole aga siis saab teisi paremini tundma. 

Üks me majakaaslane on täielik idioot lihtsalt. Üks õhtu tulid ta sõbrad siia ja siis nad chillisid elutoas all korrusel, meil polnud selle vastu midagi. Natuke ebameeldiv oli kui nad toas suitsetasid ja weedi tegid aga no õnneks olid meil uksed kinni. Nad läksid välja peale 12 umbes ja siis tulid tagasi kell 4. Ma tean nende tagasituleku aega sellepärast et nad läksid kõik tagasi elutuppa ja panid oma muusika max valjult käima bassiga, nagu meid ei eksisteeriks vms. G läks alla ja rääkis nendega. Ja meie majakaaslane ütles et laupäev on ju et miks me pahased oleme. G pidi tollel hommikul kell 6 ärkama. Aga ükskõik mis päev ka poleks on see kõige ignorantsem asi mis teha saab, ma olin nii vihane, kes ei oleks kui neid nii üles äratataks. Ja kui nad korraks selle muusika siis kinni panid, 5 min pärast panid jälle tunniks ajaks käima! Aga igatahes peale seda korda pole mina ega G kordagi tolle poisiga rääkinud kui teda näeme. See kuidas ta 'vabandas' oli ka veider, et 'sorry for last night' suunurgast korra ja siis läks toast välja, nagu see oleks olnud mingi väike asi mis juhtus. Ei tundunud küll et tal kahju oleks. Teised majakaaslased on õnneks toredad.

Ilmad on siin päris soojad siiani olnud. 20 kraadi kanti jäänud. Nüüd hakkab kahjuks jahedamaks minema.

Pilte ka veel:

Mumbles'is

Vaade Swanseale Mumbles'ist

Hästi palju värvilisi vanaaegseid maju leidis sealt

See maja tuletas neid maju meelde mis Sõrmuste Isandas on :D

Minna turnimas

leidsime u 100 meetrit põldmarjade põõsaid mida mitte keegi puutunud polnud, kuigi see koht jääb elumajade lähedusse. Inglased vist ei julge looduses midagi väga süüa

siis kui G mind õhtusöögile viis :)

tagasi Swanseas

Jõudsin Swansea’sse tagasi eelmine reede. Reis läks hästi ja kui AirBaltic Londonis maandus nägin Erikat lennukis, enne ei pannud tähelegi kui Riias peale läksin. Erika on üks Lätist päris tüdruk kes Hastingsis minust aasta taga oli, nüüd õpib Greenwich ülikoolis Londonis. Hea oli näha kedagi tuttavat, ja sain ühe tunni oma 3h rongiootamisest ka parajaks teha. Siiani mulle koguaeg tundus et ma olen ainuke kellel käsipagas kaalub 8 lubatud kilo asemel 14 kg, ja kelle kohver nii täpselt 20.9 kg’ni täis pakitud on, aga Erikal olid täpselt samad kaalud mõlemal pagasil :D Swanseas tuli Gurinder mulle rongijaama vastu sest ta jõudis siia nädal varem minust. 

Elame nüüd uues kohas, mitte õpilaskülas enam. King Edward’s Road on linna ja ülikooli vahel ja ülikooli kõnnib läbi pargi u 20 min ja seda kallist bussikaarti enam ostma õnneks ei pea. Õpilaskülast oli 40 min ülikooli kõndida ja linna siis u tund aega. Siin piirkonnas elab palju teisi õpilasi ka, ning vahel tundub nagu poleks õpilaskülast lahkunudki sest kolmapäeviti kui õpilased väljas käivad tavaliselt käib pidu siin samamoodi nagu seal ja muusika on valju. Need majad kus me kõik siin oleme siis on tavalised eramajad kus on lihtsalt palju tube, niiet mõned on majas 4kesi mõned 7kesi. Meil on 5ne maja, üks poiss on hispaania vahetusõpilane semestriks, teine poiss on Swansea Metropolitan ülikooli õpilane ja kolmas teeb ka chemical engineeringut nagu Gurinder. Me neid enne siia kolimist ei tundnudki. See on ka hea et kuna me linnale nii lähedal elame, on palju poode ja pizzakohti ja hiinakaid lähedal, üksteise kõrval.

Käisin laavakivi massaažis ka ühe eestlase juures siin. Sain teada et Swansea ülikoolis ikkagi õpib mõni eestlane, aga nad vist lõpetasid baka sellel aastal.

Aga muud väga midagi. Oma toa olen nüüdseks väga hubaseks muutnud, kodutunne ka juba sisse tulnud, sest alguses tundub uus koht ikka ju natuke võõras. Järgmised kaks nädalat on uute õpilaste peonädalad, nagu meil eelmine aasta. Veider mõelda et täpselt aasta tagasi samal päeval jõudsin oma uude elukohta ja ei teadnud kedagi.

Ülikool algab vist alles 29ndal vms. Järgmine reede saame psühholoogia osakonnast tunniplaanid. See aasta on uued moodulid, üks neist tundub üsna igav aga eks näis.

Seda olen ka märganud et ämblikuid on meil siin majas umbes sama palju kui mul Hondurases oli, ehk siis väga väga palju :D Nad elavad siin vist iga vaba cm peal ja jalutavad aknast tuppa kui tahavad :D

Paar häirivat asja on juba ette tulnud. Esimene on see et vahepeal kuuleb terve päev oma toast kuidas üks majakaaslane üleval korrusel oma toas väga valjult drum and basei kuulab. Mulle see muusika žanr niikui nii ei meeldi ning nüüd ma hakkan seda ilmselt vihkama sest ta kuulab kõige hullemaid lugusid mida üldse valida saab. Ja siis mõned üleaianaabrid lihtsalt võtavad mõni päev pähe et midagi aias põletada, ja seda päris tihti, ning siis on terve maja meil suitsu täis:) Selline käitumine on nii ignorantne linnas elades minu meelest.

reisi algus kodust

leidsime hiinaka kodu lähedalt kus nii suuri portsjoneid pakuti :D

kodutänav King Edward's Road

Tescos eksperimenteerisime kuna see torn ümber kukub

mulle koguaeg tundus nagu oleks Winna asemel Minna African Foods seal kirjas :D

ostsin jõuluks ära sest eelmine aasta šokolaadikalendreid enam ei müüdud enne detsembrit.
Muide, jõuluasjad on siin juba septembri algusest müügis

ülikooli kaar :)

mulle nii meeldivad need üksikud värvilised maja halli keskel

Cardiff

Brains on Wales'i õlumark

aia-sein:)

ostsin endale kõige mugavamad Bambi magamispüksid :D

tuba sai valmis :)

vaade igal hommikul aknast

ülikooli park, mis 1/3 minu jalutuskäigust ülikooli moodustab

panin basiiliku kasvama :)

kodus

Peale 4 aastat blogipidamist ei ole motivatsiooni enam nii palju kirjutada mul vist :D Vahepeal võibolla ikka täiendan blogi aga nüüd harvem. Üritan võtta üle 5 kuud kokku alustades varaseimast:

Shorai, kes on mu klassikaaslane Hastingsi ajast ja kes Jacobsi ülikoolis õpib Saksamaal, käis külas mul kevadvaheajal 5 päeva mis oli tore. Sai endale palju uusi kogemusi juurde, nagu saunaskäimine jms. Talle väga meeldis. Näitasin talle põhilisi turistikaid nii Tallinnas kui ka oma koduümbrust Lõuna- Eestis. 


Läksin tagasi Swanswasse mais, eksamid, või tegelikult ainult kaks eksamit see kord, biological ja social/developmental psychology ning need olid alles mai lõpus ja juuni alguses. Ütleme nii et kõige parem on saada veidike varasemad eksami ajad sest kui viimasel eksamiperioodipäeval eksam on, siis on raske õppida kuna teised juba pidutsevad. Pluss veel see et kui ilus ilm on õues, sest Swanseas olles on jube kahju kui ühegi päikeselise päeva maha magad. 25 juuni tulin Eestisse. Enne seda veetsime Gurinderiga aega rannas ja vahepeal spordiklubis käies ja kõik Game of Thrones'i hooaegu vaadates. 
Juuli keskel sain oma eksami tulemused kätte ja bioloogiline läks üllatavalt hästi ja sain First'i :) Mis sest et ma elus pole kunagi bioloogiat õppinud. Kokkuvõttev hinne teistest moodulitest oli ka väga hea, ehk siis olen esimese aastaga rahul.

Juulis töötasin Tallinnas ja terve augusti olin kodus. Õnneks kasutasin kõiki 30 kraadiseid päevi päevitamiseks sest terve teine pool kuust oli muidugi külm. Liisi pidas ka kodus oma 30ndat sünnipäeva suurelt.

Suvel jõudsin läbi lugeda isegi mitu Minu sarja raamatut: Minu Keenia, mida ma väga väga väga soovitan, pole ammu nii huvitavat raamatut lugenud sellest sarjast, ja nii silmi avav ka. Siis Minu Amazonas mis oli ka üsna huvitav. Nii palju paralleele suutsin tõmmata Peruu ja Hondurase elukorralduse vahel. Näiteks see et liiklusohutus lihtsalt ei eksisteeri nendes riikides :D ning inimestel on alati aega ning iga väikese takistuse või viivituse pärast ei minda endast välja, isegi paari tunnise bussis ootamise pärast. Rahulik elutempo, ja ei teata mis närvilisus on. See ka et bussid pannakse alati nii paksult inimesi täis, nii et mõned peavad isegi vahekäigus istuma, aga buss enne paigast ei liigu kuni ta täis pole, ehk siis bussiajad nagu meil siin, lihtsalt ei eksisteeri.
Lugesin veel Minu Inglismaa mida ma ka väga soovitan. Kirjutab elust Inglismaal ja suurtest sündmustest alates 90ndatest, ning saab üsna palju biitlitest ka teada. Ta küll räägib palju oma matkadest mägedesse, aga isegi mitte igavalt. Hastingsilegi on isegi üks peatükk pühendatud :D Aga jah, huvitavad vaatlused mida isegi olen märganud Inglismaal elades. 
Üritasin Minu Indiat ka lugeda aga autor alustas nii negatiivse suhtumisega raamatut et ma ei tahtnudki enam edasi lugeda. 

Siis üks päev tulin koju et arvutit tööle panna aga ei läinud enam ning tuli välja et kõvaketas täiesti läbi, vedas et kõik failid veel kätte sai sest alguses polnud seegi kindel. Nii et kui kellegil ka arvutiprobleeme on, soovitan väline kõvaketas osta ja kõik failid ja pildid sinna panna et need mingil põhjusel kaduma ei läheks kui midagi juhtub. Kunagi ei tea mis arvutil võib viga hakata.

Augustis käisin laseroperatsioonil. Silmad olid juba -3-4 kanti. Esimesed 4-5 päeva olid üsna udused. Ikka väga udused tegelikult, aga siis hakkas aina paremaks minema. Nüüd on juba 100%ne nägemine olemas, ja veel paremaks peaks minema. Nii mõnus et hommikuti ärkad ja näed kõike nii selgelt, ja ei pea enam läätsedega aega kulutama ja koguaeg muretsema et kas need on ikka kaasas. Ja kohvrisse saab nüüd läätsevedeliku asemel 500g rohkem asju! :D

Nii ma siis vegeteerininud olengi kodus olles. Veel mõned päevad, siis Tallinnasse ja siis 12ndal tagasi Wales'i. Nii ootan juba, 3 kuud Eestis on minu jaoks küllalt :D Kool algab alles septembri lõpus- oktoobri alguses vist. Nüüd on uus elukoht meil ka. Koolist u 20 min jalutuskäigu kaugusel niiet seda ülikallist bussikaarti enam ostma ei pea. Seal oleme siis mina, Gurinder ja 3 poissi veel keda ma hetkel veel ei tea. 

Üks päeva lugesin oma vanu blogi postitusi ka Hastingsi ajast ja natuke nostaligiliseks muutusin. Sõprussidemed on ikka nii erinevad ikka ülikoolis võrreldes keskkooliga. Tundub et ülikoolis ollakse tavaliselt ainult väga lähedased oma majakaaslastega, ja vahepeal teistega ka, aga see nii oleneb kursusest. Hastingsis oli terve klass ikkagi tuttav. Vähem inimesi ka muidugi, aga see et nii palju rahvusvahelisi õpilasi oli, tegi suhtlemise palju paremaks ja lihtsamaks, sest need kes ikka teistest riikidest tulevad on palju avatumad ja suhtlevad kõigiga, mitte ainult oma rahvuskaaslastega. Hiina õpilasi ma muidugi nende alla ei klassifitseeriks sest nendega on põhimõtteliselt võimatu lähedaseks saada sest nad suhtlevad ainult enda rahvuskaaslastega, eranditult, ja on üsna kinnine rahvus. Ja Swanseas on Hiina õpilased minu arust teine kõige esindatum rahvus, peale Ühendkungingriiklasi muidugi. Eestlastest olen ma vist ainus, aga mu tutor ütles et üks teine eestlane kandideeris ka psühholoogiale niiet ma väga loodan et ta tuleb :D

Pildid siis alates kevadest

märts Swanseas

Shorai'ga

Mune värvimas lihavõteteks

Siis kui Sofi haige oli 

Lihavõtete Pasha

Piirikontroll :D

Rhossili Bay

Gurinder'iga

Sandy all päevitavate hüljestega

Cardiff'i päev

Date night

Millennium Stadium tagaplaanis

:D

oma lastega

siis kui eksamiteks pidi tegelikult õppima

peale eksameid :)

Piknik pargis

kui Gurinder pakkima pidi hakkama ja mina kaasa tahtsin minna

lõikasin juuksed peale 6 aastat ära

leidsin kodust oma vihmavarjud mida väiksena kasutasin :D nii armsad

Leigo järve muusika

tahaks minna

laadal helikopterisõit

Sofiga metsas

leidsin kodust laheda ratta

Liisi 30s sünnipäev

vikerkaare päev

tegin kodus salve, siin on siis kookoserasva ja mesilasvaha salv

inglise hommikusööki tegin, mida nii väga igatsen

kodus

Sofi tavaline olek :D

käisin viimast korda Lõõdla järves ujumas peale sauna see aasta