Minna + the world: it's time to fly again

Alustan siis uue blogi-hooajaga ja lõpuks jällegi Inglismaal, kust ma mingil põhjusel väga kaua eemal püsida ei suuda. Vaatame kuidas see kolm aastat läheb ülikoolis siis. Hetkel küll kuni septembrini kirjutan muust kui ülikoolist. Lähen ühe peretuttava juurde Alcester'isse, kellel on seal hotell, ning helping out. Et saaks siis National Insurance Number jne tehtud, et kui ülikooli ajal töötada tahan siis sellega enam probleemi poleks. Me käisime neil külas emme ja Liisiga siis ka kui ma teisel aastal Inglismaal olin. Niiet kuskil blogisügavustes on pildid kaa. Aga see koht on väga ilus ja armas ja vana ja väike. Ja super- inglaslik.

Selles majas nad elavad

Alcester

Peaks vist pakkima hakkama aga ma niiiii lazy sellega. Ostsime mulle nüüd uue kohvri ka, punanejeee :D Praegu olengi kodus, homme Tallinnasse ja esmaspäeval Londonisse kus ma jään ühe sõbra juurde paariks päevaks. Ja Londonis on temperatuur 30 ringis juba nädal aega olnud ja peaks ka siis olema kui sinna lähen. Kui tihti Inglismaal ikka nii kuum on :D Aga Londonis hakkab pihta see good ol' reisikohvrite ja muu kaasnevaga ringi ukerdamine bussidest metroosse ja metroost rongideni välja. A no mis see 30 kg ikka ära pole praegu, varem ka 45+ kiloga ringi käidud :D

Vahepeal on selliseid asju juhtunud siis: eile sain ARKi sõidueksami ka tehtud (jeesssjesssjess!!!), suur relief. Mõlemad ARKi eksamid läksid ülihästi, teooria 100% ja sõidus vist vigu ei teinudki. Mingi 4 kuud uimerdasin nende tegemisega Tallinnas ja siis kui ühel hetkel mõtlesin et läheks Inglismaale, pidin kiiresti load ära tegema, sest kuna ma neid muidu veel teen. Ja kahe nädalaga done ning hea tunne.

Alex käis ka mul külas mai keskel, polnud teda aasta aega näinud. Olen mõnede teiste IB klassikaaslastega ka kontakti pidanud ikka.

See kutsa on ka kahe aastaga tundmatuks muutund
ilmselt. Väike musi in 2011

Kuni siiani töötasin ettekandjana Köleri 2-s ikka. Viimane päev oligi pühapäeval seal ja jäime mõnedega sinna veel, natuke kahju oli isegi ära minna. Üldse, mul on Eestist tavapärasest kurvem lahkuda, niimoodi et isegi pisara võin poetada. Varem ei jõudnud ära oodata kuni lennukile saan, aga nüüd nende nelja ja poole kuu jooksul olen nii palju toredaid inimesi Tallinnas elades leidnud ja lähedaseks saanud. Fun times. Kuid siiski, ära sõitmist ootan ja uusi seiklusi. Iga kord kui ma Tallinna Lennujaamast mööda sõidan, jään seda ja lennukeid mõneks ajaks vaatama, kõige lemmikum asutus Tallinnas vist, alati tekitab koduse tunde. See reisiatmosföör lennujaamades on üldse nii nice :)

Agaaa, kodus on ikkagi kõige kõige mõnusam olla. Magamine on nii rahulik, võrreldes Tallinna lärmiga, eriti kui kell 8 tuleb prügiauto sinna onju -.- Ja õhk on tunduvalt värskem. Hästi ajastatud ka kuna kõik värske on just valmis või valmimas, isegi õunad. Nii et olen üks väike õnnelik Lõuna- Eesti maalaps hetkel kõige selle külluse sees! :D

Tekitan väikese fotoalbumi siia oma viimasest kolmest kuust.