Minna + the world: London

23.01

Külm külm külm... Siiani on nii raske harjuda sellise temperatuuri vahetusega kui ma tulin 25 kraadisest keskkonnast. Ma isegi näen oma hingeõhku õhus :O

Esmaspäeva hommikul pidi üks mu Hondurase sõbra sõber William mind La Ceibasse viima bussile kell 10 aga kuna liiklus oli suur jäime hiljaks, kuigi buss oli seal veel, mulle piletit ei müüdud, ning William ütles et ta oleks pidanud lisama et ma olen Euroopast mitte USAst sest siis oleks vb müüdud pilet :D Aga kuna see jäi ära proovisime teist bussifirmat kus tuli välja et ma jääks hiljaks oma lennule kui ma tollega oleks läinud. Niiet William pakkus et ta viib mind ise San Pedro Sulasse lennujaama, mis on 2.5 h tee. Mulle väga ei meeldinud et ta oma aega minu peale pidi nii kulutama aga polnud muud võimalust, ta isegi raha et tahtnud selle eest kuigi ma ikkagi maksin. Lennujaamas ta ka ootas kuni kõik mu check-in'id ja riigist lahkumise maksud said tehtud ning saatis mind ära. Ma olin niiii tänulik lihtsalt, nii palju aitas ning lahke inimene oli.

Lend oli okei, umbes 2h 15 min. Miami oli niii ilus pimedas kõrgelt, kõik need tuled. Miamisse jõudes pidin uuesti check- ini tegema. Mulle üldse ei meeldi see lennujaam ikka. Töötajad ei tundu kunagi lahked seal olevat, nii grumpyd koguaeg. Oma pagasi sain kohe kätte ja tundus et ei jäägi oma järgmisele lennule hiljaks sest mul oli ainult 2h aega ning arvestade et see on USA, see aeg pole piisav väga. Kõik tundus hästi minevat, v.a. mu peavalu, aga siis nägin et üüülipikk järjekord on pagasiruumist väljumiseks, ma tõesti ei saa aru kuidas see nii oli sest tavaliselt pole mingit järjekorda ju. Ootasin seal tükk aega ning siis otsisin veel British Airwaysi ka ning jõudsin u 45 enne lennu algust check- in'ini. Lend pidi küll hiljaks jääma, 15min niiet kõik oli okei. Lend lahkus küll 45 min hiljem aga jõudis õigeaegselt Londonisse. Aeg läks suht kiiresti lennukil. Õnneks istusin kahe laheda inimese vahel, üks oli Peruulane ning teine inglane kes oli ooperilaulja kruiisilaeval. Toit oli ka ülihea. Poolmagasin ainult 1.5 h vist, aga hea seegi. Andrea ja Tini (keda m IBst tean ja kes siin ülikoolis käivad) tulid mulle lennujaama vastu. Nii veider oli maandudes lund näha, nii excitiiing. Mõtlesin et mis see 0 kraadi ikka ära ei ole..Aga on küll :D

Esimene asi oli kohe Cadbury šokolaadimunad, pärast oli chocolate hangover. Kuna mäletate, Hondurases ju šokolaadi ei müüda. Ma olin nii õhinas kõige pärast, isegi kui enamusele inimestele oleks kõik masendav tundunud kui päikest pole, külm, lumi :D

Õhtul läksime välja ka sest mingi ülikooli õpilaste pidu oli. Magasin kuni kella kolmeni päeval täna. Veider on magada ilma mingi lärmita nii kaua, sest Hondurases mu max uneaeg oli kella 10ni vist. Täna pole midagi teinud eriti, lihtsalt voodis lamand need 6h :D Homme Hastingsisse paariks päevaks :)

Imelik on mõelda et ma tulin Kesk- Ameerikast, selline tunne on nagu läheks sinna tagasi sest kõik on lihtsalt nii tuttav seal. Kui ma Hondurasesse läksin, sadas, lahkusin, sadas (4 päeva ilma päikseta)

29.01

1 päeva pärast peaks Eestis olema, isegi vähem !! Ootan jubaaa! Selle nädalaga sain siis Hastingsis käidud, ja ka college's kus vanu sõpru ja õpetajaid nägin. Majutuse sain Peter'i juurest kes IB2-s on nüüd. Alguses olid edasi tagasi piletid 10 naela, aga kui ma üks päev hiljem vaatasin olid need 32 :( Niiet alati tuleb kohe ära osta. Laupäeval läksime ühte üliarmsasse pubisse Andrea korteri lähedal. Nii hubane koht. Edasi läksime kesklinna veel teistesse pubidesse ka ning lõbus oli :-) Sain ka esimest korda Londoni musta taksoga sõita :D
Pühapäeval jäin natuke haigeks, nüüd tunnen natuke paremini ennast juba, aga kunagi pidi see ikkagi tulema, kuna mu organism pole harjunud sellise ilmastiku vahetusega veel. Ilm on suhteliselt depressiivne vahepeal, kuna päikest ei näe eriti ja see mõjub väga ikka olemisele. Hondurases ma ei jõudnud ära oodata kuna ma paksemaid riideid saaks kanda, nüüd ma mõtlen, miks? :D
Aga lähen Stratford'i nüüd, et koju inglise teed ja šokolaaid osta :D