London

23.01

Külm külm külm... Siiani on nii raske harjuda sellise temperatuuri vahetusega kui ma tulin 25 kraadisest keskkonnast. Ma isegi näen oma hingeõhku õhus :O 

Esmaspäeva hommikul pidi üks mu Hondurase sõbra sõber William mind La Ceibasse viima bussile kell 10 aga kuna liiklus oli suur jäime hiljaks, kuigi buss oli seal veel, mulle piletit ei müüdud, ning William ütles et ta oleks pidanud lisama et ma olen Euroopast mitte USAst sest siis oleks vb müüdud pilet :D Aga kuna see jäi ära proovisime teist bussifirmat kus tuli välja et ma jääks hiljaks oma lennule kui ma tollega oleks läinud. Niiet William pakkus et ta viib mind ise San Pedro Sulasse lennujaama, mis on 2.5 h tee. Mulle väga ei meeldinud et ta oma aega minu peale pidi nii kulutama aga polnud muud võimalust, ta isegi raha et tahtnud selle eest kuigi ma ikkagi maksin. Lennujaamas ta ka ootas kuni kõik mu check-in'id ja riigist lahkumise maksud said tehtud ning saatis mind ära. Ma olin niiii tänulik lihtsalt, nii palju aitas ning lahke inimene oli. 

Lend oli okei, umbes 2h 15 min. Miami oli niii ilus pimedas kõrgelt, kõik need tuled. Miamisse jõudes pidin uuesti check- ini tegema. Mulle üldse ei meeldi see lennujaam ikka. Töötajad ei tundu kunagi lahked seal olevat, nii grumpyd koguaeg. Oma pagasi sain kohe kätte ja tundus et ei jäägi oma järgmisele lennule hiljaks sest mul oli ainult 2h aega ning arvestade et see on USA, see aeg pole piisav väga. Kõik tundus hästi minevat, v.a. mu peavalu, aga siis nägin et üüülipikk järjekord on pagasiruumist väljumiseks, ma tõesti ei saa aru kuidas see nii oli sest tavaliselt pole mingit järjekorda ju. Ootasin seal tükk aega ning siis otsisin veel British Airwaysi ka ning jõudsin u 45 enne lennu algust check- in'ini. Lend pidi küll hiljaks jääma, 15min niiet kõik oli okei. Lend lahkus küll 45 min hiljem aga jõudis õigeaegselt Londonisse. Aeg läks suht kiiresti lennukil. Õnneks istusin kahe laheda inimese vahel, üks oli Peruulane ning teine inglane kes oli ooperilaulja kruiisilaeval. Toit oli ka ülihea. Poolmagasin ainult 1.5 h vist, aga hea seegi. Andrea ja Tini (keda m IBst tean ja kes siin ülikoolis käivad) tulid mulle lennujaama vastu. Nii veider oli maandudes lund näha, nii excitiiing. Mõtlesin et mis see 0 kraadi ikka ära ei ole..Aga on küll :D 

Esimene asi oli kohe Cadbury šokolaadimunad, pärast oli chocolate hangover. Kuna mäletate, Hondurases ju šokolaadi ei müüda. Ma olin nii õhinas kõige pärast, isegi kui enamusele inimestele oleks kõik masendav tundunud kui päikest pole, külm, lumi :D

Õhtul läksime välja ka sest mingi ülikooli õpilaste pidu oli. Magasin kuni kella kolmeni päeval täna. Veider on magada ilma mingi lärmita nii kaua, sest Hondurases mu max uneaeg oli kella 10ni vist. Täna pole midagi teinud eriti, lihtsalt voodis lamand need 6h :D Homme Hastingsisse paariks päevaks :)

Imelik on mõelda et ma tulin Kesk- Ameerikast, selline tunne on nagu läheks sinna tagasi sest kõik on lihtsalt nii tuttav seal. Kui ma Hondurasesse läksin, sadas, lahkusin, sadas (4 päeva ilma päikseta)

29.01

1 päeva pärast peaks Eestis olema, isegi vähem !! Ootan jubaaa! Selle nädalaga sain siis Hastingsis käidud, ja ka college's kus vanu sõpru ja õpetajaid nägin. Majutuse sain Peter'i juurest kes IB2-s on nüüd. Alguses olid edasi tagasi piletid 10 naela, aga kui ma üks päev hiljem vaatasin olid need 32 :( Niiet alati tuleb kohe ära osta. Laupäeval läksime ühte üliarmsasse pubisse Andrea korteri lähedal. Nii hubane koht. Edasi läksime kesklinna veel teistesse pubidesse ka ning lõbus oli :-) Sain ka esimest korda Londoni musta taksoga sõita :D
Pühapäeval jäin natuke haigeks, nüüd tunnen natuke paremini ennast juba, aga kunagi pidi see ikkagi tulema, kuna mu organism pole harjunud sellise ilmastiku vahetusega veel. Ilm on suhteliselt depressiivne vahepeal, kuna päikest ei näe eriti ja see mõjub väga ikka olemisele. Hondurases ma ei jõudnud ära oodata kuna ma paksemaid riideid saaks kanda, nüüd ma mõtlen, miks? :D
Aga lähen Stratford'i nüüd, et koju inglise teed ja šokolaaid osta :D

See pole Antarktika, või Gröönimaa

Miami õhust

Päris šokolaad !!!

London!! :)

Andreaga

London Olympics professionaalidega :)

Peter oma buddy'ga :D

Canary Wharf'i ümbrus

mina, Andrea, Tini

meie sõit musta taksoga siis :D

viimased pildid veel Hondurasest, üks meie 4st 24/7 sajuga päevast

Üks õhtu tegin värava lahti ja seal ta oli :D

Sain ka enne minekut ühe kingituse ühelt sõbralt :)

Meie viimane brunch kõigi vabatahtlikega koos

väike Allyson

oma lastega :-)

Farewell...

Nii kurb tunne on hetkel. Ma ootan tagasi tulemist ning lund nii väga aga raske on lahkuda. Olen kaks nädalat nüüd jälle VAP programmis lastega tegelnud ning eile oli nendega viimane päev. Hommikuse grupi ajal jäin ma koju sest keegi peab alati kodus olema kui koristaja tuleb, ning Brittany organiseeris nii et kõik pärastlõunase grupi lapsed ka tuleksid hommikul et mulle lahkusmikaardid teha. Mul polnud aimugi sellest muidugi. Pärastlõunal oli mu viimane grupp siis. Tegime palju pilte ning videosid. Kogu aeg ütlesid kui väga nad mind lahkumas ei tahaks näha. Ma hakkan neid niiiiväga igatsema !!! Enne lahkumist andsid nad mulle ühe suure ümbriku kus olid kõikide laste kaardid sees. Ma olin nii üllatunud kui  nad ütlesid et neil on väike kingitus mulle. Mul tulid pisarad kohe silma. Isegi ühel poisil, Gustavol, kes tavaliselt just kõige paremini ei käitu ning keda ma korrale tihti pean kutsuma, tal olid ka pisarad silmas ja siis alles jõudis kohale kui tähtsad me lastele oleme tegelikult, isegi kui sa sellest alati aru ei saa, ning minu siiatulek tasus ikka ära! Õhtul lugesin kõik kaardid läbi, mõned olid isegi nagu kirjad, ja kõigis oli sees kui palju nad mind armastavad ja igatsema hakkavad ning siis hakkas veel kurvem. Ma ütlesin neile et kui ma kunagi tagasi tulen, on see üllatus. Hüvastijätud on ühed kurvemad asjad maailmas L. Teisipäeval oli mul viimane täiskasvanute inglise keele tund, ning jällegi, sama asi. Esmaspäeval kui ma head aega kõigile vabatahtlikele pean ütlema, kes mulle nii lähedaseks on saanud, ma nutan vist terve aja, ma olen nii emotsionaalne selle koha pealt :D Mu lend Miamisse on õnneks 3.30 päeval niiet ei pea väga vara ärkama. Ning teisipäeva hommikul kell 10 jõuan Londonisse.

Mis vahepeal veel juhtunud on siis. Kolisime rannamajast teise vabatahtlike majja sest eile tuli 14 USA keskkooli õpilast koos Honduras Child Alliance esindajaga siia, ja jäävad vist 10 päevaks niiet parem oli nad panna sinna suurde majja. Ma jagan nüüd tuba Brittany ja Dianaga. Mulle nii meeldib siin. Alguses kui ma El Porveniri tulin mulle eriti see maja ei meeldinud kuna see on palju väiksem nign 30 kraadise ilmaga väga kuum, aga nüüd kus see on täis inimesi, ehk siis 6 inimest, nii hubane ja lõbus on siin. Üks uus vabatahtlik tuli ka Põhja- Inglismaalt.

Nüüdseks on 22h järjest vihma sadanud. Eile pärastlõunast alates ning terve öö. Vahepeal oli see nii tugev et tundus et katus kukub sisse. Tänavad on nagu tiigid. Viimati kui nii hullult sadas oli vihmaperiood ning oktoober. Täna pidid kõik VAP grupid kokku tulema ning organiseerisime ühe suure mängu, aga me ennem ujuks kui jookseks jalgpalli väljakul.

Võibolla lähme õhtul 3 lempiira eest piljardit mängima jälle, viimane võimalus 15 US sendi eest mängida :D

***

I feel so sad at the moment. I’m looking forward to coming back and snow so much but it’s so hard to leave. I’ve been working in VAP again for 2 weeks after coming back from the holidays, and yesterday it was my last day with the children. I stayed home during the morning group yesterday because the cleaning lady came, and Brittany had secetly asked the afternoon kids to come in the morning as well to make me farewell cards. I knew nothing about it of course. The afternoon group was my last then and took lots of photos and videos. They kept telling me how much they don't wanna see me go :( I’m going to miss them soooo much!!! Before leaving they gave me a big envelope that consited of cards the children had made in the morning. I was so surprised when they said they’ve got a little present for me. My eyes teared up immediately. Even one boy, Gustavo, who sometimes doesn’t behave well and I often have to tell him off, had tears in his eyes which was so touching. That’s when I realised how important we are for the children here even when you don’t realise it always and how much appreciated we are, and my volunteering here really payed off! In the evening I read through all the cards, some were like letters, and each one of them said how much they love and miss me, and how good of a teacher/friend they thought I was. I told them that one they when I’ll come back I’m going to surprise them. I’ve always beed bad at putting my emotions into words but I hope they realise how much it all meant to me. I’ve always disliked good byes so much! L Tuesday it was my last evening teaching the adult English class as well, and again, the same. On Monday when I got to say good bye to all the volunteers who all have become so close to me, I’ll probably cry the whole time. I’m just so emotional about these things :D My flight to Miami is at 3.30 pm luckily so don’t have to wake up too early. I’ll arrive in London at 10am on Tuesday.

What else has happened here then. We moved from the Beach House to another volunteer house, because 14 US high school students came here yesterday with the head of Honduras Child Alliance, for 10 days I think. So it was better to put them into the bigger house. I’m sharing the room with Brittany and Diana now and I really like it here. At first when I came to El Porvenir, I didn’t like this house much as the Beach house is much bigger and when its 30 degrees, this house is so hot. But now as the house is filled up, it is so much fun and cozy here. We got a new volunteer from North- England as well, so there’s 6 people living here.

It’s been raining for 22h hours straight now. Started yesterday afternoon and rained the whoooole night. At times the rain was so strong it felt like the roof was going to fall in. The streets look like ponds. Last time it was raining like that we were in the rainy season and it was October. Today the VAP groups were supposed to come together and we had organised a big game for everyone but now it’s off because we could rather swim than run on the football pitch.

Maybe we’ll go and play pool for 3 lempiras again, last chance to play for 15 US cents :P

Teine vabatahtlike maja kus nüüd elan, ja Brit / the other volunteer house where I live, and Brit in the background

väikesed tiigikesed / little ponds

Kaardid mis mu lapsed mulle tegid :) / Cards the the kids made for me

Ühe õpilase kaart seest, nende grammatika pärast on raske küll aru saada aga siiski väga armas /
inside of one card. Its quite tricky to understand because of the grammatics but still really sweet!

meie tuba

oma silmi varjamas et pisaraid näha poleks :P / hiding my eyes so the tears wouldn't be visible :D

retuusidega võimlemas :D / stretching with leggins

Hilbron ja Brit. Hilbron on Honduralane kes siin lähedal elab ja hakkas ka meiega vabatahtlikuks, õpetame inglise ja hispaania keelt segamini. / Hilbron is a Honduran who lives closeby and started volunteering with us as well, all of us are teaching mixed up English-Spanish to each other.

Kenneth või Kenito keda ma hakkan niiii väga igatsema / Kenneth, who Im going to miss soo much!

Diego and Edwin

viimane endaleiutatud mängupäev tennise palliga. /last self-invented game day with a tennis ball

Allison, Celina laps kes meiega vabatahtlik on / Child of Celina who is also volunteering with us. She's a heartbreaker

laes on näha meie mereteemalisest nädalast kaunistusi / decorations from the Sea week, in the ceiling

vaatasin korraks eemale ja pärast nägi tahvel selline välja :P / looked away for a sec and another moment the board looked like this

un beso

Gustavo  mulle kaarti kirjutamas kui mind tunnis polnud /Gustavo writing a card for me when I wasnt in the class

kõik tööhoos / everyone busy with the task

viimane kallistus/ the last hug

Belize y Mexico

Küll on palju jälle rääkida aga seekord panen ma oma sõnad enamasti piltidesse sest ma tõesti ei jõua :D 
2 nädala pärast olen ma Atlandi Ookeani kohal lendamas Londoni poole, ehk siis 22- jaanuari hommikul jõuan kohale!! Nii ootan juba :) Igatsen sooje riideid ka kanda :P Aga Eestisse tulen 30ndal jaanuaril.

Mu reisist lühidalt siis:
Mis mul silma jäi- alguses arvasin et Belizes on hisp ja ing keel 50/50 aga rohkem on inglise keelt kindlasti, ning just Kreooli ing keelt millest on pmselt võimatu aru saada, aga kui nad turistidega räägivad nad automaatselt vahetavad ümber normaalselt inglise keelele. Caye Caulker'i saar oli mu lemmik sihtpunkt tervel meie reisil, nii tore oli seal ning rahulik. Kuna ma olen väga kiire kõndija siis üks päev üks kohalik ütles et kuhu sa kiirustad :D Hinnad on üsna kallid võrreldes Hondurasega. 1 BZE on 50 US senti. Kohalikud olid nii naljakad need keda tänaval nägime, vahepeal tulid rääkima ja nad oli tõesti pilves kanepist :D 
Terve jõulupäeva reisisime, ehk siis 24ndal, ning õhtul kui Caye Caulker'ile jõudsime läksime jõuluõhtusöögile. Koduse lihaprae asemel sõin siis midagi ebatavalist minu jaoks jõuludel, ehk siis merivähki v homaar v ma ei tea kuidas seda kutsutakse. Aga üks maitsvamaid eineid mis ma kunagi söönud olen. Igatsesin kodu ka, eriti 24ndal, sest nii mõnus oleks kodus olnud olla, toas kus on soe kui väljas on külm. Sest mitte mingit jõulutunnet polnud sellises kliimas. Aga sain nüüd vähemalt teistsuguse elamuse. 
Palju aega päevitasime seal, ning käisime ka snorgeldamistuuril kus hüppasime vette ujuma paljude raidega. Raid on tegelikult ohtlikud ning neid ei tohi ärritada muidugi, aga kuna neid söödetakse on nad inimestega harjunud. Alguses oli nii imelik vette hüpates neid tunda minu jala vastas, selline limane tunne ning kui sa tead et nad ohtlikud ka on, on veel jubedam, aga siis harjus ära ja saime neid isegi puudutada. Meie snorgeldamisjuht leidis siis ühe haibeebi ning kui ta seda hoidis, lasi tal mul ka teda hoida. Veider kare nahk oli tal muidu. Pärast nägime suur haid ka enda kõrval.

Mehhikosse läksime 30ndal detsembril. Mehhiko piiril oli aru saada et mida lähemal USA piirile jõuad, seda bürokraatlikumaks asi läheb. Tulum oli siis linn kuhu läksime, 3 tundi piirist umbes, ning sinna jõudes otsisime hotelli üle tunni aja oma raskete kottidega. Kuna on pidustuste hooaeg, oli võimatu midagi leida, kõik olid täis broneeritud, isegi hotellid. Lõpuks leidsime ühe suhteliselt laheda hosteli, mis alles 5 nädalat tagasi avati. Tulum'is käisime rannas mis oli kõige ilusam mida ma kunagi näinud olen, läbipaistev vesi, ei olnud ülerahvastatud, nii mõnus! Rand on kohe maajade varemete kõrval ka ning mõned varemed on isegi rannas.
Mehhikos olin ma natuke pettunud ka, sest ma lootsin näha rohkem nagu tõelist Mehhikot, aga olen veidike silly ka sest mida ma ikka ootasin, seda näeb ainult riigi keskkosas, mitte Ameerikalikes turiste täis linnades nagu Tulum või Playa del Carmen mis oli isegi hullem. 31sel detsembril jätsime oma asjad kõik hostelisse luku taha ning läksime Playa del Carmenisse. Plaan oli et magama ei lähe ning hommikul võtame bussi Tulumi tagasi, ning siis veedame terve päeva veel Tulumis ning öösel kui bussi Belize'i tagasi võtame, magame seal (u 6h). Tol hetkel tundus see hea plaan, aga kell 4 hommikul 1. jaanuaril tundus see kõige hullem plaan üldse :D Aga vähemalt hoidsime raha kokku 2 öö pealt hostelites. Veidike piinarikas oli aga vähemalt sain bussis magada natuke. Uue aasta pidustus oli küll üks huvitavamaid, sündmusterohkeid, ning ka veidraid juhtumisi täis öö. Kui Placenicasse jõudsime Belize's, magasin 15h järjest. Hakkasin nii voodit hindama kui seda 2 päeva näinud polnud. 4ndal, ehk siis reedel, võtsime praami tagasi Hondurasesse ning siis bussi El Porvenir'i. Jällegi oli nii hea tagasi olla, oma ebamugavas voodis, aga ma olin üsna väsinud seljakotiga ringi rändamisest kus alati tuli lahti pakkida ja jälle pakkida seda. 2 nädalat on minu jaoks küllalt. Kuid reis oli nii huvitav, palju uusi kogemusi sain ning õppisin jällegi midagi teistest kultuuridest ning riikidest.
Nüüd tagasi VAPis jällegi, 2 nädalat veel ning ülejärgmine nädalavahetus on pakkimine plaanis :)

***

So much to talk about again but this time I'm gonna put my words mostly into photos because I'm pretty lazy :)
In two weeks I'll be flying over the Atlantic Ocean towards London, so I'll be there on the 22nd!! Looking forward to it!! :) I miss wearing something more than shorts and a top to be fair. And will fly to Estonia on the 30th of January.

So a bit about my trip:
At first I thought English and Spanish in Belize are 50/50 but it turns out English is more widely used. Lots don't know any Spanish. It's more Creole English though which is really difficult to understand though but when they speak to tourists they automatically switch to normal English. Caye Caulker was my favourite destination during the whole trip. So nice and calm there. As I'm a really fast walker, they once told me to slow down even and asked where's my hurry :D The prices are quite expensive compared to Honduras. 1 BZE is 50 US cents. The locals were really funny, the ones we saw on the street, cause they sometimes came to talk, mostly high of weed as well haha :D
We travelled the whole of the 24th of December. In the evening when we reached Caye Caulker we had a Christmas dinner which this year consisted of lobster for me, something totally different, instead of meat dish. But it was just soo delicious. One of the best things I've ever eaten. I really missed home on that day, missed being in my cosy house when it's cold outside because it didn't feel like Christmas at all with that weather. But I knew I will have different Christmas anyway this year, so at least I got a different experience :)
We sunbathed there lots of times, also went snorkeling where at some point we jumped into the sea where tons of sting rays were swimming that brushed our feet. But as they are being fed they're used to people so that's why it wasn't dangerous. Felt so scary at first but then you just got used to it. Later our guide caught a shark baby into his arms and let me hold it as well. It felt soo cool to hold it. The skin was really coarse. Later we saw a big one as well.

Went to Mexico on the 30th of December. When you get to the Mexican border, you understand that the closer you get to the US border the more bureaucratic it gets. Tulum is the city we went to then , about 3 hours from the border, next to the ocean. As it's a festive season it was so difficult to find a place, hostels and hotels were all fully booked so we walked around with our heavy luggage for over an hour, which was torturing. Finally we found a really cool place, which was opened only 5 weeks ago, some American was the owner. Went to the beach as well which is the nicest I've ever been to, the water was see-through and the beach was so clean, plus it wasn't over crowded which usually ruins everything. It was right next to the Mayan ruins as well which lie on the beach.
I was a bit disappointed in Mexico as well because I hoped to see more the real side of Mexico, but oh silly me, you won't see that next to the ocean where every city and place is full of tourists. You see that in the middle of the country not in American cities like Tulum or Playa del Carmen, which was even worse. The beach there was just soo over crowded, didn't look enjoyable at all. So on the 31st we left our luggage in our hostel in Tulum and reckoned we could make an all-nighter as we wouldn't find a hostel in Playa del Carmen anyway. So we'd come back early in the morning and then stay in Tulum for the 1st as well and take a night bus back to Belize City. At that moment it seemed like a great idea but at 4am on the 1st of January, it seemed like the worst plan ever :D At least we saved money on 2 night then but you start really appreciating beds when you won't see one for 2 days. In Placencia, Belize, I finally slept 15h straight. On the 4th we took a ferry back to Honduras again and made our way to good old El Porvenir. Once again, it was nice to be back in my uncomfortable bed but 2 weeks is enough to backpack for me cause it gets to tiring, when you gotta unpack and pack all the stuff all over and over again. But the trip was really great, got new experiences again and learn something about other cultures.
Now back in VAP again, 2 more weeks and the weekend after this one, packing :)

teeme ennast reisiks korda ikka / getting ready for the trip

El Porvenir

Belize praami peal / on the ferry to Belize

holaa :D

kristalne vesi / crystal water

Belize dollarid

minu esimene homaar, ülimaitsev!! / my first lobster which was super delicious
Caye Caulker (saar mis on Belize City lähedal)

jõululaupäev 24.12 / Christmas Eve

üks chill baar kus terve õhtu Bob Marley laule lasti / one chill bar where they played Marley the whole night

paradiis

kohalike armsatega / with cute locals :)

nii magus :)

kohalik kes on ilmselt pilves kanepist nagu kõik teised keda kohtasime :D / a local who is probably high from weed like all the rest we met

'Su ema ei ela siin niiet palun korista enda järelt ning pese oma nõud, aitäh'

Teine külg Caye Caulker'ist mida turistid eriti ei näe / another side of Caye Caulker that the tourists don't see that often

meie hostel

Dianaga kookosepiima jooma / drinking coconut milk

veidike väsinud peale pikka ööd / a bit tired after a  long night

Belize- Mexico piiril

mehhiko peesod

Tulum

üliarmas kleidike väikestele / such a cute dress for the little ónes

kohalik puuviljapood /local fruit shop

maailma top10 rand ;) / the world top10 beach

niimoodi me reisime, põrand alati asju täis :D / that's how we travel, the floor is always full of stuff

rentisime rattad päevaks, ülimõnus oli ringi sõita ;) / rented bikes for a day, so nice to ride around

maajade varemed Tulumi rannas /Mayan ruins at Tulum beach

ma tõesti ei tea mis see on :D / i really don't know what that's supposed to be :D

hakkame paati vallutama

:D :D no words needed

Guacamole <3 lemmik

Playa del Carmen, kus vana aasta õhtu veetsime / Playa del Carmen where we spend our New Years
nii ülerahvastatud oli see rand, Tulumis oli palju ilusam ning vähem rahvast / so over crowded, it was so much nicer in Tulum

meie hostel Tulumis

saime tasuta paadisõidu ka kohalikelt :D / got a free boat ride from the locals

see mees oli vist Leedust :D

Brittany õnnetus kus tal oli vaja õmblusi :D, privaatses haiglas maksis üks õmblus 600 ameerika dollarit !! (täpselt nagu Ameerika!) niiet läksime kohalikku kus kõik kokku maksis ainult 20 dollarit, niimoodi veetsime teise poole ööst :D
Brittany's accident that would have cost her 600 USD in a private hospital for one stitch !!! But got it for 20 in a local one

kell 00:00

Placencia, Belize :)

hästi armas linn on Placencia, pole ülerahvastatud turistidest ning enamus maju on sellised / such a cute place, Placencia, and not overcrowded by tourists and most of houses looked like that

praamil tagasi Hondurasesse

hommikusöök ühes restoranis <3

praamisõit oli nii lõbus !! Merel oli nii tuuline et üle tunni aja lihtsalt hüppasime oma istmetel praamil ringi, täpselt nagu lõbustuspargis :D Mul oli vähemalt lõbus , hea et keegi merehaige polnud :D
the ferry ride was so much fun!! It was so windy so more than an hour we were just jumping on our seats, just like in an amusment park, at least i had a blast haha :D

ning Honduras