Minna + the world: 2012

Peaaegu 4 nädalat on veel jäänud kuni tagasi Inglismaale lendan. Isegi kui niiväga igatsen kõike, ma olen kindel et mul on kurb siit ära ka tulla, sest kui pikka aega koos elad kellegiga muutub see grupp nagu teiseks pereks ning hakkan lapsi ka igatsema. Sa tead kõiki ning nende positiivseid ja negatiivseid külgi.

Igatahes, eelmine reede oli meil rannapäev kõigi lastega. Meil oli mitu gruppi, mõned tegelesid võrkpalliga, teised liivakindluste ehitamisega. Mina vastutasin ujumise eest. Vedas ka ilmaga sest terve päev oli päikeseline. Peale seda läksime Tela’sse nädalavahetuseks mis on paar tundi siit bussiga. Tela on üks linn ranna ääres ning rand on seal mitu korda parem kui siin ning puhtam ka. Tela pole nii suur kui La Ceiba õnneks ning õhk ka ei tundunud ka nii reostatud nagu igas linnas siin riigis. Jõudsime nelja ajal sinna, viisime oma asjad ühte majja kus ööbisime, omanike juurde keda mõned teised vabatahtlikud teavad. Jagasime kolmekesi ühte tuba siis. Toad olid väga suured ning lõpetamata veel aga suhteliselt hubane oli seal. Läksime linna peale jalutama ning siis pizzat sööma. Järgmine hommik läksid kõik teised ühe saare peale, aga kuna me teeme loosipakid siin kõigi vabatahtlikega (kuid keegi ei tea kes kellele teeb ning ei saa teada ka), pidin ma kingitust otsima minema. Õhtul läksime ühte lähedal asuvasse majja kus oli mingisugune pidu ning meile pandi lihtsalt tasuta õhtusöök seal ette ning terve õhtu oli tasuta õlu :D

Pühapäeva veetsime lihtsalt rannas päevitades ning siis tagasi El Porvenir’I. Kuna me tulime bussist kuskil maanteel maha pidime me hääletama tagasi koju. Meil vedas ning üks ameeriklane võttis meid peale.

Terve nädal on olnud väga tegevusterohke, pidin isegi nädalakava kirjutama endale asjades mis ma tegema pean. Kuna see on jõulunädal, ma mõtlesin et tore oleks lastele piparkooke valmistada. Täna oli talent show ning vabatahtlikega tegime ka ühe tantsu pluss iga VAP grupp ka tantsis. Meie grupp tantsis 3 laulu järgi mis olid kokku pandud, alguses Hakuna Matata ‘Lõvikuningast’, siis Gangnam Style ja Sexy and I know it remix. Me pidime need 2 viimast võtma sest Gangnam style on number 1 laul siin, on olnud juba kuid :D Peale talent show'd oli pakkusime isetehtud sööki lastele ja mõnedele vanematele ning olime suure piñata ka ostnud kus kommid sees olid ning mida

Esmaspäeval läksime restorani õhtul ning vahetasime kingitusi. See oli ka Stephanie viimane õhtu siin, aga ilmselt näen teda kui tagasi Londonisse lähen jaanuris. Neljapäeval läks Xavi ka tagasi Hispaaniasse. Kui tagasi tuleme Belize’st on ainult 5 alles jäänud pluss mõned uued kes detsembri lõpus tulevad ja jaanuari alguses.

Kolmapäev oli emme sünnipäev ning Kenneth, üks mu lemmikuid lapsi mu VAP grupist ütles ka Feliz cumpleanos telefonis talle mis tegi ta nii õnnelikuks.

Neljapäev oli üks paremaid päevi lastega mis olnud on, vb sellepärast et see oli viimane päev sellel aastal ning kuni 7ndani on nüüd puhkust. Värvisime jõulukaunistusi, glasuurisime piparkooke ning nii lõbus oli üleüldse.

Mina, Brit, Diana ja Philipp alustame oma reisi siis pühapäeval ning lähme praamiga Belize’i esmaspäeval. 30ndal ületama Mehhiko piiri ning vanal aastal oleme Playa del Carmen’is mis on tund Cancun’ist kuhu me ei lähe sest kõik kes seal käinud on ütlevad et ei ole väärt seda ning üsna kole on ka seal. Tagasi hakkame tulema 2. Jaanuaril vist. Ei jõua ära oodata !

***

Almost 4 more weeks left until I fly back to England. Even though I miss everything and everybody so much I’m sure it’s going to be really sad to leave here, because of the kids and because of the friends I’ve made here. The longer you live with some people it kind of becomes your little family, where you share the jokes etc, so it’s sad to say good bye.

Anyway, last Friday it was a beach day with all the kids from VAP. We had lots of stations, some played volleyball, built sandcastles, I took care of the swimming station with couple of other volunteers. We were also lucky with the weather as it was sunny the whole day. After that we went to Tela for the weekend. It is a town 2 hours from here by bus and the beach there is so many nicer and has less rubbish. Tela isn’t as big as La Ceiba and the air didn’t seem as polluted as in almost every city in Honduras. We brought our stuff to a little hostel. Some other volunteers knew the owner of that place. 3 of us shared the room that didn’t really look that Honduran, as the owner is half American. Really comfy and cosy. The next day the others took a trip to a little peninsula and I stayed back as I needed to search something for my Secret Santa gift for another volunteer. In the evening we went to a house party close by. They just randomly put a free dinner in front of us plus free beers the whole night :D Sunday was just a beach day and then we made our way back to El Porvenir. As we came off the bus in the middle of the highway somewhere, we had to hitchhike back, luckily one American gave us a lift.

The whole week has been really busy so I even had to make a weekly schedule and wrote down everything I have to do. As it’s the Christmas week, I thought it would be nice to make gingerbreads for our kids and let them decorate. Then we also made play dough for tree decorations. Today was the talent show where our volunteer group also danced together plus all the VAP groups as well. Our group daced to 3 songs put together, at the beginning ‘Hakuna Matata’ which is followed by a remix of ‘Gangnam Style’ and ‘Sexy and I Know it’. The children insisted those last ones because Gangnam Style is number 1 here and has been more months. :D After the show we had a big get together with the kids and some of their parents, cooked lots of food for it, also had a huge piñata full of candies.

On Monday we went to a restaurant where we exchanged our Secret Santa gifts. It was Stephanie’s last night here as well but we’ll meet up in London when I come back. Xavi left as well, so basically when we come back it’s gonna be only 5 of us here plus some new volunteers who are coming at the end of December and beginning of January.

On Wednesday it was my mum’s birthday so one of my favourite kids, Kenneth, also said Feliz cumpleanos over the phone. It made her so happy :D

Thursday was one of the best days I’ve had here with the kids, maybe also because it was the last day until the 7^th of January. It was arts day so we coloured Christmas decorations, decorated gingerbreads with icing, and it was fun overall.

Me, Brit, Philipp and Diana are gonna start our journey to Belize on Sunday then and will cross the border on Monday morning. We’re planning to make our way to Mexico on the 30^th of December and celebrate the New Year’s at the Playa del Carmen that is an hour away from Cancun where we are not going to go because all the others we’ve asked say it’s not worth it and quite ugly there. I think we start coming back on the 2^nd. Can’t wait !!

water fight!!

valmistame Pastellitosid /making pastellitos

Telas/ in Tela, our huuge room

kui pokkerit mängisime ja chippe polnud/ poker chips :D

kobra viin/ cobra vodka

Philippi uus sõber / Philipps new friend :D

ranna päev lastega / beach day with the kids

mõned sildid ajavad nii naerma / some ads and signs make me laugh

varane jõuluõhtu / early Christmas

emmele sünnipäeva õnnitlused Hondurasest / bday wishes for my mum from Honduras

good shot

Yay lõpuks leidsin viisi kuidas siia pilte lisama jääda :-) üks probleem lahendatud!

Räägin siis oma neljanda riigi jalgpalli elamusest (Eesti, Inglismaa, Iirimaa on ka veel nimekirjas). Mängisid 2 tiimi esimesest liigast, Olimpia pealinnast Tegucigalpast ja Victoria siit La Ceibast. Olimpia on kõige parem siin riigis ning mind pani nii imestama kuidas enamus inimesi toetavad Olimpiat nende kodukoha tiimi asemel. Näiteks Inglismaal need keda ma vähemalt tean toetavad oma kodukoha tiime, ükskõik kui halvasti nad ka mängivad, või mitmendas liigas nad on. Aga siin loeb ainult välimus ja see kes on kõige parem, natuke pealiskaudne tundub mulle sellline suhtumine. Igatahes, Olimpia oli mulle suhteliselt vastukarva sest terve tiim koosnes fake dive’dest, ma ei oska seda kuidagi eesti keelde panna, äkki võltsidest maha kukkumistest? :D Ma tean et lõunamaalsed harrastavad seda väga tihti aga ma pole kunagi nii palju fake dive’sid näinud. Ma olin rohkem huvitatud fake dive’de kui väravate ootamisest, sest nii huvitav oli vaadata kui ‘tundlikud’ on mehed äkitselt jalgpalli väljakul :D Aga seis jäi siis 0:0. Meist tehti staadioni ees pilti ka enne kohtumist, ja see jõudis isegi ajalehte :D Vahepeal tundub nagu oleksime VIP-id igal pool, haha :D

Viimased kaks ööd olen teises vabatahtlike majas olnud, Brittanyl on teine voodi ka toas niiet koht oli olemas. Vaatasime filme (21, Social Network), värvisime küüni, tegime küpsiseid, giiiirls night :D padjasõda polnud küll :D Sain nüüd kaks ööd ilma nende idiootsete koerte haukumiseta magada, niiet hommikul oli raskem üles tõusta sest nii hästi magasin :D Viimane nädal on miskipärast need koerad täiesti hulluks läinud. Just täpselt siis kui me magama lähme, paar koera lihtsalt järjepidevalt hauguvad me maja ees ja vait ei jää ja nii hulluks ajab eriti kui magama ei saa jääda.

Ilm on ka palju paremaks läinud. Enam ei sajagi vihma eriti, niiet tundub et vihmaperiood on läbi yaay! Nüüd vingume kuumuse pärast jälle sest nii raske on väljas kõndida , 30 kraadi :D Aga vähemalt saame rannas käia niiet all is well. Ning vähemalt pole nii niiske enam, et riidedki ära ei kuiva ning veider lõhn neile külge ei jääks.

Meil käib üks 13 aastane poiss VAPis hommikuti. Täna oli neil söögiks riis ja keedetud oad ning ta sõi ikka mitu tassi tühjaks. Me siis küsisime et miks ta hommikust ei söö , sest see on kõige tähtsam eine päevas, siis ta ütles et neil pole piisavalt toitu kodus selle jaoks. Mul oli nii kurb, sest ta on üli armas ka veel, alati kuulab ning nii sõbralik. Honduras teeb küll kurvaks vahepeal, aga avardab ka silmaringi palju.

Mina, Diana, Brit ja Philipp plaanime minna siis jõuluks ja uueks aastaks Belize’I ja Mehhikosse, sest nagu ma ütlesin, El Salvadoriga tuleks probleeme. Oleme suhteliselt ärevil, see oleks mu viimane suur reis siin vabatahtlikuna. Uue aasta võtaks vastu siis Mehhikos, Playa del Carmen. Alustame reisi 24ndal ja tagasi tuleme 4ndal jaanuaril. Vahetasime mu pileti ka umber, ja lend Londonisse (San Pedro Sula- Miami- London) on nüüd 21. Jaanuaril, 10 päeva enne VAP programme lõppu. Nii ootan juba et kõiki näha aga ma olen kindel et kui äramineku aeg kätte jõuab hakkab kurb ka.

Allison, Selina 2 aastane tütar on nii naljakas. Koguaeg jalutab ringi ja ütleb Minna kõigile ja kõigele :D :D Huvitav on olnud jälgida ta arengut nende 2 kuu jooksul, sest ta üritab öelda sõnu palju tihemini ning saab mõnedest asjadest palju paremini aru, et mis tema ümber toimub.

***

Yay I found a way to continue my blog here ;)
I'm going to talk about my football experience in this country then (in addition to Estonia, England, Ireland). It was a match between teams from the first league, Olimpia from the capital, Tegucigalpa, and Victoria from here, La Ceiba. Olimpia is the best team in the country like everybody says and I was really surprised that most people here support the BEST team instead of their home club. Seems quite shallow. The people I know, have always supported the teams near their home or something, even though they might not me in the Premier League, but here it only depends on who the best is. I didn't support either, but I kind of started disliking Olimpia because the amount of fake dives and pretending was so high. I mean I know southeners are more keen on fake dives and stuff but that was kind of pathetic. :D It's crazy how men turn into girl on the pitch suddenly. It was actually more interesting looking forward to their fake dives than goals :D The result was 0:0. We were taken a picture of in front of the stadium as well, and it ended up in a newspaper. Really feels like being a VIP here sometimes :D

The last 2 nights I've spent in another volunteer house. Brit has another bed in the room as well so I've got a place. Watched movies (21, Social Network (Still the only movie that is a bit difficult for me to understand without the subtitles :D)), coloured our nails, made cookies, giiiirls night :D no pillow fight though. Got to sleep without hearing those stupid dogs bark for once, so it was more difficult to get up as I slept better. The last week the dogs have gone nuts and it just freaks me out. The second we go to bed they start barking and won't stop, it's just so hard to fall asleep.

The weather is better as well finally. It doesn't really rain much so I guess the rainy season is over yay! Now we are whining about the heat, as it's really hot to walk outside, 30 degrees. :D At least we can go to the beach, and at least it's not so humid any more that the clothes wouldn't dry without a weird smell on them.

So a 13 boy comes to our VAP in the mornings. Today we had rice and beans for lunch for them, and unlike others who are sometimes quite fussy about it, he ate like 3 cupfuls of it. We then asked that doesn't he eat breakfast and he said that they don't have enough to eat for breakfast. It made me so sad. He is so lovely as well and always listens and takes part of the lesson. Honduras can break your heart sometimes but it also makes you more open- minded.

Me, Diana, Brittany and Philipp are planning to go to Belize and Mexico for Christmas and New Year's then because as I said, El Salvador would only bring problems probably. We're really excited, and that would be my last big trip here as a volunteer. We would celebrate the New Year's at Playa del Carmen, Mexico. We start our journey on the 24th and come back on the 4th of January. I changed my flight as well, so I my route San Pedro Sula- Miami- London will take place on the 21st of January. So it would be 10 days before VAP ends. I can't wait to see everyone, but I'm sure when the time comes, I'll be a bit sad as well to leave.

Allison, Selina's 2 year old daughter, is so funny. Just casually walking around and saying Minna to everything and everybody :D It's been really interesting to watch her development in these 2 months after I met her, as she it trying to say words more often and understands so many more things.

Honduras still

Copan

Maajade varemete alguses

uss seina peal meie rõdu peal/ snake on the wall on our porch

Guatemalan Quetzales

ma ei tea mis loomad need olid aga nad kõndisid naljakalt :D /I dont know what
animals those were but they walked funny

kookosed, järgmises autos olid ananassid / coconuts, and another car was full of pineapples

meie hotell Copanis /Our hotel in Copan

Guatemala

Guatemala City

Antigua öösel

vulkaan me hotellist / volcano from our hotel

meie teine hotell Antiguas /our 2nd hotel in Antigua

hommikusöök /breakfast

Esimene šokolaadi pood mis ma näinud olen siin / 1st chocolate shop I've seen here

with Rich

Nikki ja Rich

ma küsisin kas tohin temast pildi teha, pärast ta ütles aitäh mulle :) /
I asked whether i can take a photo of her, later she said thank you

turul, / Market

kindlustuse jaoks kurb nägu /sad face for insurance :D

nii hea on tänavalt värskeid puuvilju osta :) / so nice to buy fresh fruits on the street

üks müüja tegi selle sõrmuse mulle tastuta /one seller made this ring for me for free

suveniiripood seinas / souvenir shop in the wall

üks õhtu enne välja minemist panin 4 pluusi selga sest nii külm oli /
one night before going out i put 4 layers of blouses on cos it was really cold

küünlakoda /making candles

wedding hall

väga veidrad aga huvitavad maalid leidsime ühest muuseumist /
all the paintings there were quite creepy but really interesting and had a deeper meaning