päeva teine pool

jutt jätkub sealt kus lõpetasin.. saime ratsutamiseks kokku siis, ja alguses öeldi meile, et täna on vist ainult tutvustus, niiet ei ratsutata. Kui kohale jõudsime, öeldi et ikka on sõitmine. mega lahe :D muidugi oli hea meelt et üle 4 a saab ratsutada jälle, aga mul ju mingid kooliriided seljas. On siis kaks gruppi, algajad ja edasijõudnud. Algajate grupp läks kohe sõitma, meil oli 45 min tutvustav osa, tuletati meelde kuidas kaelust pähe panna (headcollar), kuidas nöörile sõlm teha. Veel käisime talli mööda ringi ja treener küsis meilt hobuste värve (sest hobuste karva värvi jaoks on teised nimetused), ma ei teadnud neid eesti keeleski, peale kõrb'e,, mis on bay, siis on veel black, gray, chestnut vist, tri-coloured ja rohkem ei mäleta. Eriti hull on ikka muude terminitega, mida kõige rohkem läheb vaja, nt jalus, traav, galopp jne. Ega ma eriti aru ei saanudki instruktorist kui ta keset platsi midagi seletas.. küsis et kas olete canter'it (galoppi) sõitnud.. ma vtn lolli näoga otsa,, ütlesin, et sorry, dont understand.. siis ta ütles et see on kiirem kui trotting (traav, selle õppisin õnneks alguses selgeks), ja ma, et jah, olen :D Aga muidu see treener seletas seal maneeži keskel midagi, eriti ei saand aru mis Xidest ja Cdest ta rääkis seal.. järgnesin siis kahele esimese hobusele :D aga alguses, kui me sammusime hobustega, kõndisid mõned kogenud inimesd meie hobuste kõrval ja kui ma ühe seina ääres sammusin, kukkus üks tõkkepost kuskil seina ääres maha ja ma olin oma hobusega (nimi oli Ranger) kohe selle kõrval.. Ranger hakkas täiega tõmblema selle peale, tõmbus rajalt kõrvale ja oleks peaaegu perutama hakanud, hea et üks inimene Rangerist kinni hoidis nööriga.. niiet päris hea algus;) jalustuli ka mul ära.. tollele inimesele lõi Ranger muideks kuidagi õla vastu, niiet päris valus võis olla. Teine probleem olid siis saapad, sest mina nägin ainult suurus 8 saapaid, mis on 42 vist ning millel on lihtsalt niii kitsad säärised.. aga kuidagi ma oma jalad nende sisse sain.. pärast jalast tõmmates venitasin oma sääremarjalihased välja. Kokkuvõttes, peab mul ikka mingi varustus olema, järgmine kord ostan sealt kindad, peab endale veel mingeid pükse ka vaatama, sest talvel ei sõidaks retuusidega eriti, mingi dressikas ja kindlasti saapad. Aga muidu olen ikka väga happy et sinna sain, sest mõelge kui palju seee ikka maksab.. öeldi, et kui tahad üks kord sinna sõitma minna siis läheb £25 vähemalt.. transport sinna ka tasuta. Ma pärast mõtlesin,e t miks mina just sian valituks sinna, ning ilmselt on see sellepärast, et ma Eestist, Rinzin ja Joseph on ka Tiibetist ja Zimbabwest ning nad ainukesed poisid.. teised kõik olid inglased. Ja ma olen ainuke välismaalane edasijõudnutes. Ma olen tähele pannud, et inglased ise ei tule üldse rääkima teistega, kes pole nende rahvusest (need kellega ma jalkas, ratsutamas ja koolis olen kohtunud), ainult mõned vähesed tulevad.. lihtsalt väike tähelepaneks :D
Kui me sinna talliu sõitsime bussiga (üle 2o min sõit), näitas Rinzin mulle oma päeviku lehekülge, mis oli täis eesti keelsetest väljenditest, üritas kõiki öelda.. nagu tere hommikust, aitäh, tänan teid, tere õhtust jne.. ja mida ma imestasin, et tal tuli õ täht täiega hästi välja, aga ö-d ei suutnud ta üldse öelda.. tavaliselt on välismaalastel just vastupidi :D E tähte ka ei osata eriti öelda. nagu Tere.. E asemel öeldakse ka i või a. Ma küsisin talt siis miks ta üldse õpib neid väljendeid, ta ütles et kodus saab siis vennale (kes räägib it keelt väga hästi) näidata, et oskab ka mingit muud võõrkeelt :D
kui ma Hastingisse tagasi jõudsin ratsutamast, läksin Martini poole ta kahte uut koera vaatama, kes on ta hostmom'i ema koerad.. Brock ja Charlie.. kohe kui majja läksin, hüppasid peale :D Martin pidi nad jalutama viima.. jalutasime siis kolme koera  (pluss veel Bandit), lasime pargis neil niisama ringi joosta.. pärast kui ma koju jõudsin, leidsin ukse eest päris palju kirju maast, ja 3 olid neist mulle, yaay :D so popular..okei, mis siis et 2 neist oli Lloyds TSB pangast :D ühe postkaardi saatis Liisi Kopenhagenist.
täna oli muidu päris lahe hommik, kui oma toa ukse lahti tegin, mõnus suitsuhais tuli näkku , õnneks ei olnud see minu tuppa imbunud..
Nüüd on vist pretty much it.. preagu on imelik tunne, värinad käivad kehast läbi.. loodan et haigeks ei jää.. sest siin on mitu päeva mõnus tuuulolnud.
lisan mõned telefoniga tehtud pildid ka..

Charlie, Brock

Brock'iga