Oktoober 14

Tere jälle :)

Kuna sügis on ka siia lõpuks jõudnud, olen pidanud endale korralikumad soojad spordiriided muretsema sest rugby't sees mängida ei saa muidugi. Temperatuur jääb ikkagi veel u 14 kraadi ümber aga vahepeal on lihtsalt nii tuuline et sellest võib juba haigeks jääda. Rugby ei alanud just kõige paremini minu jaoks oktoobri alguses, sest peale esimest trenni jäin ma haigeks umbes nädalaks ajaks, ja siis kohe kui terveks sain ja uuesti trenni läksin üle pika aja, vigastasin ma oma vasaku käe keskmist sõrme. Sest kohe alguses kui ühe teiese tiimi vastu mängisime, jooksis üks tüdruk palliga minu suunas ja kui ma ta maha tahtsin võtta läks mu sõrm tagurpidi vms. Hiljem kodus paistetas see sõrm üles paariks päevaks ja valus oli liigutada. Aga nüüd 3 nädalat hiljem on juba parem. Trennis olen ikka käinud.

Üks asi mis ma olen Inglismaal oldud aastate jooksul tähele pannud on et inglased on üsna kangekaelsed midagi muutma. Näiteks, kõigil on siin alati üks kuumavee ja teine külmavee kraan, eranditult. Nõusid pesta on niimoodi väga halb sest sooja veega ei saa, kas väga kuum või väga külm. Teine asi milles nad ei ole muutusi mõelnud teha on tolmuimejad. Nii paljudes erinevates majades või asutustes kus ma käinud on, inglased kasutavad alati kõige raskemad ja ebakompaktsemaid tolmuimejaid mis lasevad rohkem tolmu õhku kui ära imevad. Henry'd näevad kui armsad välja nagu siin esimesel pildil näha võib, aga nad on väga rasked ja suured. Teise pildi peal olevaid tolmuimejaid näeb ka inglise kodudes tihti. Ja just sellised ongi meil siin majas kahjuks. Need ülirasked kasutud masinad tekitavad iga kord pahameelt kui ma neid kasutama pean. Eestis on nüüdseks üsna populaarseks saanud need ülikallid 'kasulikud' tolmuimejad mis kahjulikke tolmuosakesi õhku ei puhu, siin ei hooli sellest keegi. 

Oktoobris alustasin uuesti õpetamisega (tutoring), see mis mul juunis pooleli jäi. Tol ajal käisin ma kord nädalas tund aega ühte 10 aastast tüdrukut aitamas matemaatikaga. See kord õpetan ma 4nda klassi teadust 8 aastasele tüdrukule. Neljas klass Eesti mõistes oleks vist 11-12 aastased, siin aga 8, sest nad alustavad ''kooli'' 4 aastaselt umbes. Nende neljas klass on minu meelest Eesti 2. klassi tase. Veider on see et lastele ei jäeta peaaegu üldse kodutööd selles vanuses. Ma mäletan et me pidime küll juba luuletusi pähe õppima ja kodutööd oli ka. Siin nad peavad jätma kõik vihikud ja raamatud kooli kui nad koju lähevad. Eesti koolisüsteem on igati etem inglise süsteemi kõrval, sest me lähme kooli peaaegu 3 aastat hiljem ja keskkooli lõpetades on eestlaste teadmised ikka samal tasemel või isegi laiahaardelisemadki, kuna me peame rohkem aineid õppima. Üks hea asi inglise süsteemis on see, et kuigi ainult 3-4 ainet tehakse siin keskkoolis, tähendab see seda et teadmised on ka natuke sügavamad nendes ainetes. Muidugi ka see, et õppimine on palju praktilisem Inglismaal ja pole kuiv-teoreetiline nagu ma Eestis kogesin.

Eelmine kolmapäev läksime rugby tüdrukutega välja. Teemaks oli '80 minutiga ümber maailma'. Eelnevalt oli vanemad rugby tüdrukud kõigile riigi valinud ja pidime selle riigi stiilis riietuma. Ma sain õnneliks lihtsa riigi, Prantsusmaa. Kõik oli nii hästi planeeritud. Isegi passid olid meile tehtud pildiga. Kõik vanemad mängijad olid ühesuguse stjuardessi ja piloodi kostüümid leidnud ja viisid majast majja (3) kus pidime erinevaid ülesandeid tegema. Üsna lõbus :D Hiljem läksime kõik linna. 

Paar nädalat tagasi oli ülikoolis lahtiste uste päev (open day). Olin ka üks vabatahtlikest psühholoogia osakonnast. See kord ei olnud ma seal ainult paar tundi nagu eelmine aprill, vaid üle 6 tunni. Muidugi need voucheri'd mis saime olid ka palju suuremad seekord. Eelmine kord sain 15 naelased, see kord 35 naelased voucher'id mida ükskõik mis poes kasutada saab. 1. novembril kavatsen ka minna lahtiste uste päevale, siis on hiljem mida kulutada :D

Paar päeva tagasi tegin avastuse et üks meie psühholoogia professoritest, kes meile see nädal loenguid hakkab andma bioloogilises psühholoogias, on raamatu 'Understanding drugs and behaviour' (Narkootikumid ja käitumine) autor. Ta on üldse hästi palju artikleid avaldanud. Kui ma selle raamatu laenutasin siis ma autori nime ei märganud üldse. Aga üks päev kui ta nime raamatu peal nägin, tuli meelde et ma olin psühholoogia hoones näinud tema nimega kontoriust ja siis panin üks ja üks kokku ja imestus oli suur :D

Rohkem midagi erilist polegi juhtunud. Peame Gurinderiga varsti piletid Küprosele ära ostma detsembriks sest ainult natuke üle kuu on jäänud!! :)

Pass

Koht kus laupäevased rugby trennid toimuvad.

Laenutada ja osta on tore aga lugema jõuab harva :D

Hot chocolate (kakao) vahukoore ja vahukommidega- ideaalne vihmasel päeval (ehk siis iga päev Swanseas elades)

prantsuse tüdruk

koos Šotimaa ja Austraaliaga

Haned on ühed kurejamad linnud. Me võtsime Gurinderiga südame rindu ja kõndisime nende vahelt läbi.
Üks kord pidin ma kõnniteelt porisele murule astuma ja tiiruga neist mööda minema sest üks hani sisises mu peale :D

Ülikooli park

Keegi oli Lloydsi pangaautomaadi hobusele silma pähe kleepinud :D

Minu basiilik kasvab :)

Jah, sellised palmid kasvavad ka siin "troopilises kliimas" :D

Tellisin endale Juicy Couture parfüümi. Nii hea lõhn!!

viimased septembri tunnid

Eile oli esimene loeng psühholoogias. Aasta algas jälle statistikaga nagu eelminegi. Esimeseks veerandiks on meile kõige halvemad loenguruumid antud. Eelmine aasta olid peaaegu kõik loengud Faraday-s kus on ühed mugavamad ja teatrisaaliga sarnased loenguruumid. Nüüd on 80% loengutest mingis Arts Hall'is mis on umbes sama suur kui kooli võimla ja kajab jubedalt niiet professorit ei kuule üldse. Sama hästi võiks juba kodus arvutist ka õppida. Jahe on ka seal. Selline keskkond küll mingit motivatsiooni ei paku. Nüüd ongi kõik psühholoogia õpilased survet hakanud avaldama et ära muudetaks, aga see on kaheldav sest uusi ruume pole lihtne leida. 

Ma alguses arvasin et see aasta tuleb umbes samasugune kui eelmine, aga ikka läheb küll raskemaks. Eksamites meil näiteks enam valikvastustega küsimusi pole, kõik essee laadsed küsimused. Praktikalid on läinud pikemaks ja statistilised testid keerulisemaks. See kõik on hea muidugi sest kuidas sa muidu õpid. Tunniplaan on muidugi sama hõre kui eelmine aasta :D Ainult kolmel hommikul on meil kell 9 algus, teistel päevadel algab kell 2 v kell 5. Ja siis ka ainult üks-kaks loengut.

Halb uudis on mulle see et oma sünnipäeval ma ei saagi reisile minna sest just 1. dets on see päev kus on kohustuslik minna statistika ja praktikali tundi sest kui oma nime kirja ei pane, siis selle aine kursusetöö eest võib 0% saada. Tore on juba ette teada et see päev nii huvitav tuleb -_- Me olime juba nii kaua plaaninud seda, hea et me siis pileteid veel ära ei ostnud. Võibolla lähme siis Gurinderi sünnipäevaks mis on 4. dets.

Ülikool campus on praegu nii õpilasi täis, et raske on isegi ringi liikuda. Aga see nähtus kaob umbes paari nädalaga ära sest siis hakkavad õpilased puuduma :D Nii nagu eelmine aastagi, et raske oli loengu saalis kohta leida, aga pärast oli nii palju ruumi et vaba valik.

Eelmine nädal oli freshers fayre ehk siis õpilaslaat pmselt, kus enamus ülikooli spordi jms klubisid koos oli ja said nendega ühineda. Palju muid kohti oli ka ennast promomas, nt Nando's ja Dominos jne. Kõige parem on minna esimesel päeval (2p kestab) nii vara kui võimalik, sest tasuta asjad saavad otsa muidu. Me saime 4 karpi Dominost, mis tähendab et kui sa selle karbi sinna kohta viid saad tasuta pizza. Nandos restost saime 5 voucherit mille eest saab tasuta kana, mis on seal kõige parem eine! Ja siis palju muid vouchereid. 
Ma mõtlesin et ühinen kas naiste hoki, rugby, või sulgpalliga. Kuna rugby esimene proovitund oli päev enne hokit, ja järgmine oli hokiga samal ajal, otsustasin rugby kasuks sest mulle nii meeldis seda mängida! Ma pole kunagi seda korralikult mänginud, Gurinder õpetas mulle eelmine aasta mõned tehnikad, sest ta ise mängib seda. Meeste rugby on muidugi üsna hull ja sul pole seal midagi teha kui oled kõhna kehaehitusega. Aga ma pidin kohe peale esimest tundi ära otsustama et kas mängin või ei sest järgmiseks korraks oleks naeltega jalka/rugby saapad kohe ära kulunud. Läksingi ja ostsin saapad endale ära. Rugby kohe tundus nagu õige spordiala peale esimest korda. Jalgpalli pole mulle kunagi nii väga mängida meeldinud näiteks. Teisel treeningul ma juba skoorisin :D Teises trennis õpetati tackle'mist ehk blokkimist ja maha panemist, sain mõned sinikad ka :)
Sellel esimesel korral kui ma käisin trennis sadas seda jubedat seenevihma, üsna tugevalt tegelikult. Inglaste immuunsüsteem on sellise ilmaga juba harjunud muidugi, nad mängisid lühikeste riietega ja kellegil polnud külm, peale minu muidugi. Ma jään isegi soojemate riietega haigeks. Mis muidugi ka juhtus nüüd :'( Paar päeva hiljem tundsin kuidas tund tunni järel hakkas nohu tugevamaks minema ja siis järgmine päev ärkasin palaviku ja kõige muu toredaga üles. Mis tähendas et esmaspäeval pidin rugbyst kõrvale jääma :( Talveks pean küll midagi vihmavastast välja vaatama.

Igal sprodiklubil on tavaliselt sponsorpubi v klubi ka, kus tasuta või odavamalt kokteile jms saadakse. Kolmapäeviti on vist kõigil klubidel kokku saamine sest siis läheb enamus õpilasi välja. Kohustuslik pole aga siis saab teisi paremini tundma. 

Üks me majakaaslane on täielik idioot lihtsalt. Üks õhtu tulid ta sõbrad siia ja siis nad chillisid elutoas all korrusel, meil polnud selle vastu midagi. Natuke ebameeldiv oli kui nad toas suitsetasid ja weedi tegid aga no õnneks olid meil uksed kinni. Nad läksid välja peale 12 umbes ja siis tulid tagasi kell 4. Ma tean nende tagasituleku aega sellepärast et nad läksid kõik tagasi elutuppa ja panid oma muusika max valjult käima bassiga, nagu meid ei eksisteeriks vms. G läks alla ja rääkis nendega. Ja meie majakaaslane ütles et laupäev on ju et miks me pahased oleme. G pidi tollel hommikul kell 6 ärkama. Aga ükskõik mis päev ka poleks on see kõige ignorantsem asi mis teha saab, ma olin nii vihane, kes ei oleks kui neid nii üles äratataks. Ja kui nad korraks selle muusika siis kinni panid, 5 min pärast panid jälle tunniks ajaks käima! Aga igatahes peale seda korda pole mina ega G kordagi tolle poisiga rääkinud kui teda näeme. See kuidas ta 'vabandas' oli ka veider, et 'sorry for last night' suunurgast korra ja siis läks toast välja, nagu see oleks olnud mingi väike asi mis juhtus. Ei tundunud küll et tal kahju oleks. Teised majakaaslased on õnneks toredad.

Ilmad on siin päris soojad siiani olnud. 20 kraadi kanti jäänud. Nüüd hakkab kahjuks jahedamaks minema.

Pilte ka veel:

Mumbles'is

Vaade Swanseale Mumbles'ist

Hästi palju värvilisi vanaaegseid maju leidis sealt

See maja tuletas neid maju meelde mis Sõrmuste Isandas on :D

Minna turnimas

leidsime u 100 meetrit põldmarjade põõsaid mida mitte keegi puutunud polnud, kuigi see koht jääb elumajade lähedusse. Inglased vist ei julge looduses midagi väga süüa

siis kui G mind õhtusöögile viis :)

tagasi Swanseas

Jõudsin Swansea’sse tagasi eelmine reede. Reis läks hästi ja kui AirBaltic Londonis maandus nägin Erikat lennukis, enne ei pannud tähelegi kui Riias peale läksin. Erika on üks Lätist päris tüdruk kes Hastingsis minust aasta taga oli, nüüd õpib Greenwich ülikoolis Londonis. Hea oli näha kedagi tuttavat, ja sain ühe tunni oma 3h rongiootamisest ka parajaks teha. Siiani mulle koguaeg tundus et ma olen ainuke kellel käsipagas kaalub 8 lubatud kilo asemel 14 kg, ja kelle kohver nii täpselt 20.9 kg’ni täis pakitud on, aga Erikal olid täpselt samad kaalud mõlemal pagasil :D Swanseas tuli Gurinder mulle rongijaama vastu sest ta jõudis siia nädal varem minust. 

Elame nüüd uues kohas, mitte õpilaskülas enam. King Edward’s Road on linna ja ülikooli vahel ja ülikooli kõnnib läbi pargi u 20 min ja seda kallist bussikaarti enam ostma õnneks ei pea. Õpilaskülast oli 40 min ülikooli kõndida ja linna siis u tund aega. Siin piirkonnas elab palju teisi õpilasi ka, ning vahel tundub nagu poleks õpilaskülast lahkunudki sest kolmapäeviti kui õpilased väljas käivad tavaliselt käib pidu siin samamoodi nagu seal ja muusika on valju. Need majad kus me kõik siin oleme siis on tavalised eramajad kus on lihtsalt palju tube, niiet mõned on majas 4kesi mõned 7kesi. Meil on 5ne maja, üks poiss on hispaania vahetusõpilane semestriks, teine poiss on Swansea Metropolitan ülikooli õpilane ja kolmas teeb ka chemical engineeringut nagu Gurinder. Me neid enne siia kolimist ei tundnudki. See on ka hea et kuna me linnale nii lähedal elame, on palju poode ja pizzakohti ja hiinakaid lähedal, üksteise kõrval.

Käisin laavakivi massaažis ka ühe eestlase juures siin. Sain teada et Swansea ülikoolis ikkagi õpib mõni eestlane, aga nad vist lõpetasid baka sellel aastal.

Aga muud väga midagi. Oma toa olen nüüdseks väga hubaseks muutnud, kodutunne ka juba sisse tulnud, sest alguses tundub uus koht ikka ju natuke võõras. Järgmised kaks nädalat on uute õpilaste peonädalad, nagu meil eelmine aasta. Veider mõelda et täpselt aasta tagasi samal päeval jõudsin oma uude elukohta ja ei teadnud kedagi.

Ülikool algab vist alles 29ndal vms. Järgmine reede saame psühholoogia osakonnast tunniplaanid. See aasta on uued moodulid, üks neist tundub üsna igav aga eks näis.

Seda olen ka märganud et ämblikuid on meil siin majas umbes sama palju kui mul Hondurases oli, ehk siis väga väga palju :D Nad elavad siin vist iga vaba cm peal ja jalutavad aknast tuppa kui tahavad :D

Paar häirivat asja on juba ette tulnud. Esimene on see et vahepeal kuuleb terve päev oma toast kuidas üks majakaaslane üleval korrusel oma toas väga valjult drum and basei kuulab. Mulle see muusika žanr niikui nii ei meeldi ning nüüd ma hakkan seda ilmselt vihkama sest ta kuulab kõige hullemaid lugusid mida üldse valida saab. Ja siis mõned üleaianaabrid lihtsalt võtavad mõni päev pähe et midagi aias põletada, ja seda päris tihti, ning siis on terve maja meil suitsu täis:) Selline käitumine on nii ignorantne linnas elades minu meelest.

reisi algus kodust

leidsime hiinaka kodu lähedalt kus nii suuri portsjoneid pakuti :D

kodutänav King Edward's Road

Tescos eksperimenteerisime kuna see torn ümber kukub

mulle koguaeg tundus nagu oleks Winna asemel Minna African Foods seal kirjas :D

ostsin jõuluks ära sest eelmine aasta šokolaadikalendreid enam ei müüdud enne detsembrit.
Muide, jõuluasjad on siin juba septembri algusest müügis

ülikooli kaar :)

mulle nii meeldivad need üksikud värvilised maja halli keskel

Cardiff

Brains on Wales'i õlumark

aia-sein:)

ostsin endale kõige mugavamad Bambi magamispüksid :D

tuba sai valmis :)

vaade igal hommikul aknast

ülikooli park, mis 1/3 minu jalutuskäigust ülikooli moodustab

panin basiiliku kasvama :)