Saturday, 8 December 2012

GUATEMALA and stuff


30.11


Nii positiivsed mälestused sealt.

Kõik algas siis niimoodi: reedel läksime Lisanne'ga ja Irisega San Pedrosse aga kuna jõudsime 7 ajal sinna, jäin ka Irise õe juurde, kes oli väga sõbralik. Hommikul saime kodutehtud baleadasid. Takso San Pedro Sulas on nii kallis, siin riigis ei tundu olevat nii et taksomeeter sisse pannakse kui sõitma hakatakse, vaid kõigil on suht sama hind, nagu La Ceibas on 25 lempiirat, seal oli 90. Aga see linn on mulle väga vastukarva. Esiteks, Honduras on üks ohtlikumaid riike üldse kuna kuritegevus on väga suur, ning eriti hull on see suurtes linnades nagu San Pedro ja Tegucigalpa (pealinn). Isegi päeval võidakse röövida sind. Ma ei tahaks kunagi nendesse linnadesse minna ning pole millesti seal huvitatud, midagi ilusat seal küll pole, kole linn pigem ja õhk on lihtsalt jubedalt reostunud niiet olin vähesel hingamisrežimiil. Muide, bussijaam on lihtsalt ÜLISUUR seal. Aga leidsin sealt oma lemmik  smoothie milleks on arbuusi-papaya-piima (soja) smoothie. <3
Igatahes, sealt võtsin bussi Copani, mis on Guatemala piiri lähedal, 3.5 h. Ja seal on ka maajade varemed. Mis on lahe siin riigis et kui näiteks buss peatub, tulevad tihti igasugused müüjad peale tajadasid, puuvilju vms müüma, ning 10 lempiira eest sain lahti lõigatud papaya viilud tee peale :) Bussis kohtasin ühte kolumblast kes 6 kuud Hondurases töötab, ta hispaania keel oli palju puhtam, ilmselt ka sellepärast et ta pole vaesest perest. Muide vahepeal tuli bussi üks kloun ka kes oli väga valju niiet ära tüütas, ja kindlasti mitte naljakas :D
Tee Copani oli väga käänuline. Kuna see koht on mägedes rohkem, iga 2 sek tagant oli kas järsk paremale või vasakule pööre. Vaade oli bussist super! 
Copanis viisin asjad hotelli ära kus Nikki ja Rich (UK, kes siin vabatahtlikud olid natuke aega tagasi) olid ning kuna nad olid ära tol hetkel, läksin väikest linna avastama. Tänaval kõndides nägin neid juhuslikult :D Tol päeval midagi ei jõudnud teha sest pimedaks hakkas minema, niiet võtsime ühed üliodavad õlud (alla dollari) sest kõndisime kesklinnast kaugele kus odavamaid kohti on. Copan oli üldse palju teistsugusem ülejäänud Hondurasest, sest kuna see on mägedes on õhtul väga jahe. Öösel juba tundsin kui külm on, niiet värisesin oma teki all. Loodus on väga Euroopalik. Mõnes kohas oli päris paju mände ning ka palju teisi Euroopa lehtpuid. 
Järgmine hommik läksime varemeid vaatama. Suht huvitav oli esimest korda elus midagi sellist näha. Copan on üldse lahe ka selles mõttes et vahepeal tundus nagu oleksid Mehhiko linnakeses. Kõik mehed kandsid seal neid cowboy kaabusid :D
Kell 12 võtsime bussi Antiguasse, Guatemalasse, mis oli 20 dollarit, reis 6h. Õnneks palju rahvast me väiksel bussil polnud niiet sain 3 istme peal pool-magada. Hondurasest lahkumiseks pidime maksma 3 dollarit ja 1 dollar Guatemalasse sisenemisel. Hiljem pidin 1 dollar Guatemalast lahkumiseks maksma ja 3 dollarit Hondurasesse sisenemisel. Reis jätkus mägisel teel, vaade jällegi imeilus. Üks erinevus mis kohe Guatemalas märkasin- poodidele on 'tienda' peale kirjutatud 'pulperia' asemel mida siin kasutatakse. (teine erinevus on see et kilomeetreid kasutatakse miilide asemel) Tienda on siis pood hispaania keeles, aga Hondurases kasutatakse 'pulperia' alati. Antiguasse jõudsime peale 6, pimedas. See matkajate hotell kuhu plaanisime minna oli täis niiet läksime ühte lähedasse. Polnud väga kallis, 6 dollarid vb, aga meile see koht ei meeldinud, sest kuna meil olid ainult kaks õhukest tekikest mõlemal voodil ja kui juurde küsisime, see mees ütles et neil pole. Seal on niii külm õhtul ju, kuidas pole rohkem tekke!?? Aga ainult ühe öö eest maksime ning järgmine päev läksime vastas hotelli kus nii kena ja palju hubasem, omanik oli ülisõbralik ning hommikusöök oli ka hinnas kuigi natuke kallim, 9 dollari ringis. Õhtul käisime veel Antiguat avastamas mis on üliilus pimedas oma tuledega. Leidsime ka restorani hotelli lähedal kus 1 liiter õlut maksis üle 2 dollari ainult, ning ka tasuta nacho taldriku sai kaasa!
Järgmine päev, esmaspäeval, mu kõht ei tundnud ennast kõige paremini, ning kahjuks jõin ka 3 tassi kohvi selle peale sest tassi täitmine uuesti oli tasuta kui hommikusöögi tellid. Käisime ka ühel ülisuurel turul kus müüdi kõike, alguses ostsin papaya mis on niii odav seal, ainult üle dollari ühe eest, ning karp põldmarju on vähem kui 50 US senti!! Palju müüdi ka Guatemala suveniire, asju, niiet palju ostmist, vaatamist oli. Mis mulle üldse nii meeldib Guatemalas on see et nii palju rohkem näeb inimesi oma mustriga rahvariideid kandmas, muidugi Antiguas rohkem sest see on vana linn ning ka turiste täis, aga sõites sinna nägi seda tänaval ka, ning ma pole kunagi midagi sellist Hondurases näinud, ma isegi ei tea kuidas Hondurase rahvariided välja näevad. Kohe oli märgatavalt palju rohkem kultuuri Guatemalas mis mulle nii meeldib. Peale jalutuskäiku linnas hakas mul veel halvem ning tundus et ka palavik oli niiet kõndisin tagasi. Üritasin 4h magada aga ei suutnud, valu läks kõhus aina hullemaks ning palavik tõusis. Mõtlesin et ootan kuni Nikki ja Rich tagasi tulevad, aga varsti ei suutnud ma enam kõndidagi ja muutusin hüsteeriliseks ning lasin endale kiirabi kutsuda erahaiglasse. Terve tee sinna oli munakivide peal mis tervet linna katavad, piinarikas! Öeldi et arst räägib inglise keelt seal haiglas... muidugi räägib, paari sõna :D Aga võeti proove mult ja tuli välja et infektsioon. Pandi kanüül ning pumbati mingit ravimit 30 min ning olen nüüd antibiootikumide peal, anti ka kõhuvalu ja palaviku tablette. Kõik läks haiglas kokku 100 dollari kanti umbes, niiet hea et mul kindlustus on. 
Teisipäeval oli juba parem aga kõht oli ikka hell, siiani olen väga ettevaatlik toiduga. Läksime ühte hotell/muuseumisse mis kunagi oli nunnade klooster vms vist. Mitu tundi veetsime seal. Pärast läksin turule tagasi et Guatemala kohvi osta. Kolmapäeval olime juba nii palju Antiguast avastanud niiet ei teadnud mida enam teha, käisime ikka natuke ringi, sain Nikkilt uue raamatu, 'The Help' millest olen juba varem filmi ka näinud. Väga soovitan! Ülejäänud õhtu istusime hotellis ning lõpuks läksime õhtusöögile. Hommikul pidin kell 3 ärkama sest väikebuss Copani oli kell 4. Nikki ja Rich läksid teistesse kohtadesse Guatemalas niiet pidin üksi reisima. Hommikul olid seal hotelli köögis mingid suured nälkjad põrandal kui ma söömas käisin, eww :D Aga kõik ööd olid niiii külmad, koguaeg värisesin oma 3 teki all. Õhtul välja minnes oli mul 4 kihti pluuse seljas :D
Igatahes, buss oli täiesti täis seekord, enamus ekstreemsed hipid, sellised näevad paljud matkajad välja kes riigist riiki reisivad :D 4h möödus suht kiiresti, ilmselt sellepärast et pool-unes olin. Siis ütles juht et pool tundi veel piirini. Rohkem nagu 2h :D Copan'is sain teada et järgmine otse buss San Pedrosse on kell 2, ma olin arvestanud 11-30ga. Suur pettumus sest ma ei tahtnud La Ceibasse väga hilja jõuda, sest äkki ei jõua viimasele bussile. Eks ma siis ootasin, läksin tagasi hotelli kus me esimene öö olime sest mul oli Wifi parool sealt niiet olin oma katkise iPhonega Internetis seal. 3.5 h bussis jälle, San Pedro Sulas sain 6sele bussile La Ceibasse, ülipiinav sest kui reis on sama pikk nagu Londonist- Hondurasesse, on see väga väsitav. La Ceibasse jõudsin kell pool 10 ning olin takso tellinud. Taksojuht helistas kas mulle enne, väga raske on telefonis hispaania keelest aru saada, aga hakkama sain. Kõige lühem reis, La Ceiba- El Porvenir oli kõige kallim, 200 lempiirat, sest taksohinnad on kõik sellised õhtul. Tagasi jõuda oli päris mõnus. Jennifer ütles et lapsed küsisid minu kohta tihti ning igatsesid mind :P Täna kui neid nägin tulid kohe kallistama :) Olin 2 aastast Allisoni nähes ka rõõmus. Käisime rannas mängimas lastega. Seal oli ka üks mees varsa ja hobusega, Hobune oli nii kõhn et ribid olid näha ning seljakont oli nii väljas. Aga ta pakkus et kas tahame korra ratsutada, mul väga hea tunne polnud selle selga hüpata aga ma polnud ikka väga kaua ratsutanud niiet hüppasin minutiks peale ja jalutasin korra :D Et siis nii. Nüüd just värvis Jennifer mu juukse juured ka ära!! Ning 2 h pärast on mul siinpool maailma kera sünnipäev! wooo!!! :D Enam ei olegi teismeline.

7.12

Sorry et ma pole midagi postitanud veel aga ma pean oma blogspoti ära muutma vist sest mu piltide laadimise limiit on täis :( Niiet ma lisan pildid kunagi hiljem kuhugi mujale, kuigi mul on Facebook'is ka mõned üleval.
Mu sünnipäev laupäeval oli väga lahe ;) Alguses oli natuke kurb hommikul et kodus või Inglismaal ei saa olla aga siis läksin La Ceibasse. Muide, öösel kell 12 kui 1 detsember saabus, kõik kes Beach House's elavad tulid mulle happy birthday'd laulma kui ma juba pool-magasin :D 
La Ceiba'st sain endale sünnipäeva kleidi ja siis  läksime Pizza Hut'i, mis pole see mis kaubamaja kõrval on, niiet mitte nii meeldiv. Tellisin mingi 3 dollari eest endale puuvilja mahla, mõtlesin et midagi smoothie sarnast sest see oli üsna kallis võrreldes teisega. Mingi üüülimagus vastik jook tuli. Ma olen kindel nad lisasid pool klaasi suhkrut sisse. See on lihtsalt jube palju suhkrut neil jookides ja mujal on siin. Nad pole kunagi vist kuulnud tervislikust toitumisest. Isegi Fanta siin on 10x korda magusam kui Euroopas :S
Igatahes, õhtul kell 8 läksime siin restorani kus ka pidu oli õhtul. Tellisin ka baleada mis toodi välja sünnipäeva küünlaga aww :D Ja DJ pani sünnipäeva laulu ka peale :D Alguses polnud üldse inimesi seal aga hiljem oli tantsupõrand täiesti täis. :D Väga lõbus pidu oli :D 
See nädal jälle VAP-ga busy olnud. Nädala teemaks oli 'keskkond', ehk siis ühel päeval koristasime ümbrust natuke prügist. Eile tegime nendega roboteid vanadest kelloggsi karpidest ja pudelitest jms, ja nad pidid välja mõtlema kuidas nende robotid keskkonda koristavad, väga lahe tegevus oli :D 
Eile sain veel ühe unconditional pakkumise Astoni ülikoolist ning lõpuks on mul ka unconditional East- Anglia'st ka :) Ehk nüüd on siis vaja vastust oodata kahest šoti ülikoolist.
Muide, minu ja Diana plaan El Salvadori minna jõuludeks võib ära jääda sest El Salvador pidi väga karm olema reeglitega. Põhimõtteliselt, El Salvador, Guatemala, Honduras ja Nicaragua kuuluvad C4 gruppi mis tähendab et peale 90 päeva peaks tegelikult sellest rajoonist välja reisima et uut viisat saada, näiteks Belize'i. Aga kuna Guatemala pole karm sellega, saime ka sealt uue viisa, kuid El Salvador ei aktsepteeriks meie uut viisat. Teised saavad minna sest neil kehtib ikka veel nende algne 90 päeva, aga kuna meie Dianaga tulime palju varem siia, lõpeb meie algne viisa detsembri keskel. Ning nagu ma ütlesin, El Salvador ei laseks meid sisse sest me pole 90 päeva jooksil C4 tsoonist lahkunud, muidugi võib alati maksta palju et sisse saada kuna kõik on siin korrumpeerunud, aga ma ei taha maksta. Niiet võibolla lähme Belize'i siis jõuludeks ja uueks aastaks, mis pole ka paha muidugi, kuigi tahtsin Vaikset Ookeani näha :( Aga Belizeis on jällegi the Great Blue Hole mis on väga kuulus ning tahaks seda ära näha. Ning kuna see koht on Mehhikole ka väga lähedal, võibolla saaks Mehhiko piiri taga ka ära käidud, aga veel pole miski kindel.
See pühapäev lähme La Ceibasse jalgpalli vaatama kõigiga muidu. 

Vahepeal kui kõigi vabatahtlikega mängime igasuguseid mänge, nagu nimede arvamis või kaardi mänge, niii naljakas on vaadata kui võistlushimuliseks kõik muutuvad :D Nagu elu peale mängiks :D 

Guatemalas kui piiri poole sõitsime, nägin tee ääres niii jubedalt palju prügi, enamasti kilekotte, ja ühel puul polnud mitte ühtegi lehte peal, vaid palju väikesi valgeid kilekotte puu otsas, jube vaatepilt. Minu jaoks ongi TOP3 probleemid siin kohas reostatus, bürokraatia ja korruptsioon.

Tee ääres võib vahepeal lapsi jalgpalli mängimas, ja nii huvitav on tegelikult vaadata sest nad on kõik sellised jalgpalli ja Messi hullud :D Nad on alati ise ka värava leiutanud puu okstest.

Need pildid on ainukesed mis hetkel lisada saan, otsin koha kuhu saaks teised ka üles laadida.

***


30.11

Such positive memories from there.

So everything started like that: on Friday me, Lis and Iris (from Honduras) went to San Pedro but as we got there after 7 pm I stayed that Iris' sister's place who is really friendly. For breakfast she made us homemade baleadas. Taxi in this city is so expensive.  Like I've said, nothing has a certain price in this country, so the taxi prices are set (although  you can get cheaper when you act uninterested or just bargain), and in San Pedro it's 90 lempiras, in La Ceiba it's 25. But that city is really not for me. First of all, Honduras is one of the most dangerous countries anyway like they say, and it's the worst in big cities like Tegucigalpa (capital) and San Pedro Sula. You could be even robbed during the day. I'd never want to go to those cities, cos there is nothing nice to see anyway. As much as I've seen San Pedro, it's really ugly and the air is just so contaminated so I tried to be on low breathing regime. Btw, the bus station is so huge there. But I found my favourite smoothie from there which is watermelon-papaya-milk smoothie <3
Anyway, from there I took a bus on Saturday to Copan which is close to Guatemalan border, 3.5 h. That's the place where the Mayan ruins are. What is cool here is that when the bus stops, sellers come on with all sorts of stuff like fruits, tajadas etc. So for 10 lempiras I got myself cut papaya slices for the road. On the bus I met a Columbian who's been working in Honduras for 6 months. Her Spanish was so much clearer, but maybe cos she came from a wealthier family as well. Btw, at one point, a really bad clown came on the bus and he was so loud  and surely not funny :D
The road to Copan was very curvy. As this place is up high, after every 2 sec there was either sudden left or right turn. The view was superb though!
In Copan I put my stuff in the hotel where Nikki and Rich were staying (from the UK who were volunteering here a while back), as they weren't there I went out to discover the town and then I just randomly saw them on the street. It got quite late so we couldn't do much, so we walked away from the center to find smaller placer and took beers for less than a dollar for a bottle! Cheapest I've ever seen in Honduras. Copan is really different from the rest of Honduras. As it's high up, it's cold there and I was literally shivering under my blanket. The nature is quite European there as well. It's really cool in Copan that all the men were wearing cowboy or those Mexican hats, really felt like I was in another country :D
The next morning we went to see the Mayan ruins. Really interesting to see something like that for the first time. 
At 12 we took a bus to Antigua, Guatemala, which was 20 dollars, and 6h ride. To get out of Honduras we had to pay 3 dollars and entering Guatemala was 1 dollar, same when we came back as well. The road was really curvy the whole way again, and the view was just stunning. One difference I noticed was that in Guatemala they say 'Tienda' for a shop not like here were all the little shops are called 'Pulperia'. (another difference is that they use kilometers instead of miles) Tienda sounds so much better! We arrived after 6pm in Antigua and as the backpackers' hotel was full we had to go to another one which was around 6 dollars per night, but we didn't like that place as they didn't ''have'' any more blankets to give us and it gets reaaly cold there in the evening, 16 degrees or below. So we went to another one in the morning where the owner was really sweet and kind, and the breakfast was included as well, around 9 dollars per night this time. We went to discover Antigua in the dark when it looks the best I think, especially in the lights. Found a restaurant as well there a liter of beer was only over 2 dollars a bit and a free nacho plate was included!!
The next day, on Monday, my tummy didn't feel the best and unfortunately I drank 3 cups of beer as well as refills were free with breakfast. We went to a really big market as well where they sold basically everything and lots of Guatemalan national crafty stuff. The fruits were so cheap there! I got a huge papaya for less than 2 dollars and big box of blackberries for 50 US cents :) Bought lots of Guatemalan souvenirs, coffee beans, sent some postcards, yeah, lot's of looking around. I really like Guatemala because you see people in their national clothes with Guatemalan patterns everywhere. Of course in Antigua more as it's really touristy there but still, so much more culture. I've never seen anybody wear Honduran national clothes here, I don't even know what they look like, and not even usual Honduran souvenirs. After a walk in town I felt worse and then made my way back to the hotel. I couldn't sleep for 4 hours although I tried as the pain was so sharp and untolerable and I had a high fever as well. So I let the hotel owner to call me an ambulance. The whole way to the private hospital was on cobble stones, so reaaaly bumpy and definitely didn't feel good :D They said that the doctor there speaks English... of course he did! So had to cope in Spanish. They took a blood test and turned out that I have some kind of a stomach infection. So they put a needle in my vein to pump in some medicine for half an hour. And now I'm on antibiotics. Everything together was around 100 dollars so good I have an insurance!
On Tuesday I felt better but my tummy was still really sensitive, and I'm still really careful about what I eat. We went to some kind of museum/hotel where we spent couple of hours, really interesting I gotta say. By Wednesday we had seen quite a lot of Antigua already and didn't know what to do. Just went on a walk in town and I got a new book from Nikki, 'The Help', really recommend it! So the rest of the time we just sat in the hotel and then went out for dinner. Next morning I had to wake up at 3am as the bus back to Copan was at 4am. Nikki and Rich continued their way to other places in Guatemala so I had to go alone. When I went to the kitchen there were lots of big slugs on the floor, I guess they like that kind of humid cold in the morning :D But all the night were really freezing in Antigua. Even under my 3 blankets I was cold. When we went out for dinner I wore 4 layers of blouses :D
Anyway the bus this time was really full, mainly really extreme hippies on there :D Lots of backpackers here look like that like I've noticed. 4h went by quickly, mainly cos I was half- asleep, but then the driver said that 30 more min until the border, more like 2h :D In Copan I found out that the next bus to San Pedro is at 2pm, I was counting on the 11.30 so kind of disappointed as I didn't want to get to La Ceiba too late which now was inevitable. So I waited, went back to that hotel I spent my first night in Copan, and was on Wifi with my broken-screen iPhone. 3.5 h on the bus again. I cought a bus to La Ceiba at 6pm, and finally had to take a taxi to El Porvenir around 10 pm. That 20 min taxi drive was the most expensive out of all those bus rides. 200 lempiras, although he wanted to charge me 250. It was quite nice to be back. Jennifer said that the kids missed me and asked for me often :P Today when I saw them I was so excited :D Also to see the 2 year old Allison. We went to the beach with the kids and played there. When we walked along the shore, we saw a little baby horse and it's mother. The guy there said that we can get on the horse if we wanted to (the big one of course). I would be really excited if this kind of opportunity would arise at any time but that horse was so dirty, and it looked so skinny, the backbone was really visible. So I only jumped on for 1 min :D
Jennifer just dyed my hair as well :D And in 2h it's my birthday on the side of the world wooo!! Not a teenager anymore!! How strange..


7.12

Sorry that I haven't posted anything for a while. I gotta change my blog soon as I've reached my photo uploading limit which is really annoying -_- So I'm gonna upload photos later.
My birthday was really cool on Saturday. It was a bit sad in the morning that I wasn't at home or in England but oh well. Went to La Ceiba with others, to Pizza Hut in the centre, which is NOT as nice as the one next to the mall. I didn't like the service at all and when I ordered a drink which was quite expensive compared to other stuff, and which I thought was a proper fruit juice, it was only a cheap juice drink which had at least half a glass of sugar in it. It's crazy how much sugar everything contains here. They have never heard of healthy eating I assume. Even Fanta here contains 10x more sugar than in Europe.
Anyway, at 8 o clock we went to a restaurant. I got a baleada and when they served it they brought me a birthday candle as well awww :D There was a party at that place, so the DJ put on a birthday song for me haha :D In the beginning there was nobody there almost, later it was full of people. Such a great night.
This week I've been busy with VAP again. The topic the whole week was 'the environment', so we made a rubbish cleaning game one day outside to clean this dirty place for once. Yesterday they made robots out of old cartons, bottles etc, and had to think how their robots clean the environment which was such a cool activity. :)
Yesterday I got another unconditional offer from Aston University in Birmingham. I've also got unconditional from East Anglia finally :) Now gotta wait for 2 Scottish universities.
Btw, mine and Diana's El Salvador plan might be off as that country is really strict with rules. Basically, El Salvador, Honduras, Guatemala and Nicaragua belong under C4 group which means that if you want to renew your visa after 90 days you'd have to leave this area, e.g. to Belize. But as Guatemala isn't really strict with it, we had an opportunity to renew our visa by going there and back, but El Salvador wouldn't accept that visa. The others can go because their initial 90 days here isn't up yet, bus as me and Diana arrived to Honduras much earlier, our initial 90 days would end before Christmas, and like I said, El Salvador wouldn't accept our new visa as we haven't left the C4 zone in 90 days. Ofc you can pay big money or it depends on a person who looks at our visas as everything here is corrupted, but I don't wanna pay or risk it. So we might go to Belize which of course would be nice as well, although I really wanted to see the Pacific Ocean :D But in Belize there's a Great Blue Hole which is really famous so I'd really like to see it. And that place is really close to Mexican border so maybe we can cross that as well :) But nothing's certain yet.
On Sunday we're gonna go to La Ceiba to watch a football match. 

Sometimes when we play games with the other volunteers, like name ones or card games, it's so funny to watch how competitive everybody gets, really cracks me up :D

In Guatemala when we were driving towards the border I saw crazy amounts of garbage next to the road, mostly plastic bags. One tree didnt have any leaves on, but only tons of white little plastic bags. So sad :( TOP 3 worst problems in this part of the world for me are rubbish, bureaucracy and corruption.

Sometimes you will see kids playing football next to the road as all of them (boys mostly) are crazy about footie or Messi :D And they have always invented the goals out of branches as well.

These are the only ones I can add atm, will upload more soon somewhere. 


imelik pilt, aga minu sünnipäeva baleada koos küünlaga /weird photo, but my birthday baleada with a candle

from the right (paremalt): USA, Germany, Switzerland, Estonia, Australia

Saturday, 24 November 2012

Thanksgiving

22.11

Kuna mu plaanid on nii segased veel selles osas et kuna ma Guatemalasse lähen, kirjutan igaks juhuks blogi ära.
Sellel nädalal on olnud nii palju erinevaid emotsioone. Esmaspäev oli täiega lahe ja lõbus:) VAP-is jagasime lapsed gruppidesse ja lasime neil ise lagedale tulla riikidega, nt nad pidid väja mõtlema mis nende pealinn, lipp, keel, inimesed jms oleks, ja kõik väga arulage :D Mulle nii meeldis see tegevus sest ülilahedad tööd tulid välja. Üks grupp mõtles isegi täiesti oma keele välja mis oli nii naljakas, et kuidas öelda 'Mis on su lemmik värv', mu nimi oli nende keeles Anim. Nii spetsiifiliseks läks kohe. Ja lastele ka tundus väga meeldivat selline tegevus. Pildi lisasin alla nendest riikidest. 
Teisipäev polnud just kõige parem päev minu jaoks, polnud kõige parem tuju. Aga esimese grupiga oli tore ikkagi. Valmistasime ise planeete õhupallide ja paberiga. Teine grupp ehk siis kella 1.30ne grupp oli täiesti hull. Esiteks kõik olid nii ülemeelikud ja üldse ei kuulanud alguses, kuigi neid on õnneks natuke kergem taltsutada kui Kinderi lapsi sest nad on natuke vanemad. 
Kolmapäeval oli mu happy-day. Pole ammu nii õnnelik olnud. Sest ma sain University of East Anglia'lt vastuse et kui ma oma IB diplomi neile ära saadan, saan unconditional offer'i ehk siis 100% ülikoolis sees :) :) Ja mulle nii meeldib ka see ülikool sest ma olen palju uurinud ning esiteks asukoht on väga hea, Norwich mis on üks ilusamaid kohti Inglismaal ning see linn on väga roheline ka. Pluss majutus on uus ning hinna ja kvaliteedi suhe on suuur pluss võrreldes teiste ülikoolidega. Ning v2ga head spordihooned on ka. Igatahes väga palju plusse. Kui ma unconditional'i saan eks ma räägin rohkem. Aga ootan veel teiste ülikoolide vastuseid ka muidu.
Siis läksime La Ceibasse, et raha välja võtta Guatemala jaoks ja siis natuke toitu osta. Aga muidugi, sadas. Ning olles riigis kus vihm pole väga ebatavaline sellisel perioodil, võiks neil parem äravoolusüsteem olla. Sest, me kõndisime natuke keset teed, kõik autod tuututasid :D Üritasime otsida kus ma saaks üle tee hüpata sest seal oli järv vahepeal! Ma ei tee nalja :D Tõsiselt, aga lõpuks pidingi oma botastest läbi rõveda mustase vee kõndima :( Siin on üldse nii et sellisel perioodil mitte midagi ei taha siin ära kuivada ja mõned riided on nii kopitanud lõhaga, see on kõigi probleem siin. Pluss, teine suur probleem- rott. Nime peame veel v2lja m6tlema. Teises vabatahtlike majas on roti nimi Scratchy :D Ta on meil siin öösel vahepeal natuke saiapakist läbi närinud aga ilmselt ei meeldinud väga ning edasi ei söönud. Nii Honduraslik, väga pirtsakad toiduga :D Nüüd on meil lõks üleval kus on maapähklivõi peal, aga kui see rott on suur (mis on väga tõenäoline) siis ta ilmselt suudab ühe 'käpaga' lõksu üleval hoida ja maapähklivõi ära süüa, sest siini pole keegi suutnud rotti lõksuga kinni püüda :D
Täna oli tavaline, natuke igav, sest kuna koguaeg sajab, palju lapsi enam ei tule, esimeses grupid oli ainult 12 vb. Kell 8 läksime ühe Kanadalase juurde Tänupühaks. Enne seda kõik kokkasid midagi. Mina ja Diana tegime riisi juurvilja karri kastmega mis maitses päris hästi ;) Anne (kanada) maja on üks ilusamaid mis ma kunagi näinud olen. Ta on selle ise üles ehitanud ja maja on üsna suur, aga see kuidas see dekoreeritud on seest, on nagu unistuste majake. Tal on ülihea maitse. Üks WC oli nt Ameerika stiilis, aga igal pool olid vanad postrid/pildid üleval ja nii armsad väikesed kujukesed. Siis ütlesid kõik mille eest nad tänulikud on. Ma olen paljude asjade eest tänulik sest mul on nii palju võimalusi olnud elus teha asju mis on nii arendavad, aga esimene asi mis ma ütlesin on mu pere, kes on kõik võimalikuks teinud ning nii abivalmid olnud terve mu elu. Vanemad õed ja emme on alati targemad ning teavad kõike paremini paljudes olukordades. Aga ma olen mõelnud et iga kord kui mul on probleeme olnud, alati on parem kui keegi toetab ning oskab aidata.

Nüüd on kaks võimalust. Kas lähen Guatemala piirini Copan'i (kus on maajade varemed mida vaatame lähme) homme päeval koos Lisanne ja Iris'ga (kes on Honduralane) või lähen laup kell 3 hommikul täiesti üksi. Copan'is saan Nikki ja Richiga kokku kellega edasi Guatemalasse lähme. Aga hea oleks homme minna, sest ma pean San Pedrosse sõitma, sealt edasi bussiliini Copan'i leidma, ja mis kõik nii hulluks teeb on see et siin pole kindlaid aegu, kõik on nii segane! Niiet kunagi ei saa kindel olla mis kell buss on või kust läheb. Ja kui ma läheks üksi laup hommikul, esimene närviline asi oleks taksojuht siia saada kella 3ks hommikul, sest see tähendaks taksole helistamist mingi 5x enne kella 3, sest muidu kas nad ei ilmukski (isegi kui tellinud oled) või jäävad mitu h hiljaks. Nad jäävad hiljaks isegi siis kui 5x helistad tegelikult. Raha panen ilmselt kõik rinnahoidja vahele :D Sest seda on mul palju ning väga ohtlik oleks kõik kotis kanda, niiet see on kõige parem koht vist. Loodan et kõik läheb hästi siis. Pean oma katkise Iphone ka vist kaasa võtma, mille ära pean peitma, et ma helistada saaks ja et ma Internetti saaks kui Wifi leian. Tagasi peaks vist neljapäeval tulema, ja siis paar päeva ja veel ja ma olen 20 aastat vana!!! (muide siin nad arvavad et olen 23 aastane :( )


***

22 November

As my plans are really confusing about when I am going to go to Guatemala, I am going to write now just in case.
This week I've had so many extremely different emotions. Monday was really fun :) In VAP we divided kids into groups and let them come up with imaginary countries, e.g they had to come up with name, capital, language, flag, people and much more, and everything very ridiculous :D I really liked this activity as so many funny works came out of it. They took it really seriously and one group came up with a completely new language, like 'What is your favourite colour', and my name was Anim :D So specific. And the children really seemed to enjoy that activity. Pics of the countries are below.
Tuesday wasn't my greatest day as my mood wasn't the best. But it was still fun with the morning group. We made planets with balloons and paper. The other group, in the afternoon, was crazy in the beginning. So overwhelming, especially when I didn't feel good but luckily it's a bit easier to tame then compared to Kinder kids. 
Wednesday was my happy day. Haven't been so bubbly for a while. Because I got an answer from the University of East Anglia that if I send them my IB diploma I would get an unconditional place :) I really like UEA, and also the location is nice which is in Norwich. The accommodation is really new and one of the best amongst all UK universities. But I am going to see what other universities answer as well.
Then we went to La Ceiba to take money out for Guatemala, but of course, it was raining. Considering its raining a lot here during a rainy season, this country does not have a good draining system. We were basically walking in the middle of the road as I didnt want to walk through  a mini lake which I eventually still had to do in my sneakers, and the water is so nasty as well. My sneakers are probably gonna dry now for 1 month as its so humid here. Plus another big problem is a rat at the Beach House. We still need to figure out a name for it. The one in the other volunteer house is called Scratchy. It has eaten though a banana cake, bread etc, and always a little bit, I assume it does not like it that much, very Honduran attitute, very picky with food :D Now we have a trap with a peanut butter on it. but if the rat is huge (which is really likely), it will probably be able to hold the trap with one limb and eat at the same time because nobody has managed to catch a rat here with a trap.
It was a bit boring today because as it rains all the time, not many kids come to Kinder. At 8pm we went to Anne s (Canadian) house for Thanksgiving. Before that everybody were cooking, at suddenly the electricity went out for 15 minutes, so we were cooking in the dark. Me and Diana made vegetable curry with rice. Annes house is one of the nicest Ive ever seen. So cozy! She has these old pictures up that add to the coziness. Definitely a place where you can get tiops for a future home.
Then we all said what we are thankful for. I am thankful for so many things because I have had so many opportunities in my life to do what I need to do, but the first thing I said was my family, who have made everything possible and who have been so helpful my whole life. Older sisters and mum always know better in different areas. But Ive been thinking lately that when I have had problems, I have always had somebody who I can rely on who can help.

Now I have 2 options. Either I go to Copan alone on Saturday morning which I dont really like as I would have to call a taxi for like 50 times so it would be on time, or I go with Lis and Iris (Honduran) to San Pedro where I spend a night and then continue in the morning. I think I have to put all my money in my bra because its not a good idea to carry a big amount in a bag. Hope that everything goes well. I should come back on Thursday, and then couple of more days and I will be 20 years old !! :O not a teenages anymore. (PS here they think im 23 years old at least :( )






Suurpuhastust tegemas Beach Houses/ big cleaning day at the Beach House

Minu tehtud Lobos Locos logo 



seal veetsime t2nup´had siis /thats where we spent Thanksgiving



Allison, the cutest girl!!




Monday, 19 November 2012

tough week


Esmaspäeval algas meil jälle VAPi jaoks planeerimine. Oma gruppides valmistasime kava ette kaheks nädalaks, mida järgida. Meil on siis hommikused tunnid (9-11.30) ja pärastlõunased (1.30-4.00). Meie plaan tavaliselt algab nii: alustame ringiga kus iga hommik anname küsimuse ja kõik vastavad ringis ning pärast venitame ning siis laulame oma team laulu ehk siis meie grupi (mis koosneb vähemalt 30 inimesest hommikul ja pärastlõunal ka) nimi on ‘Lobos Locos’ ehk eesti keeles ‘Hullud Hundid’. See oli nende nimi ka eelmine aasta niiet jätsime samaks. Meil on ka oma laul mida laulame iga päev ning oma logo mille ma valmisasin. Mõtlesin et milline on kõige lihtsam vim hunti joonistada, siis mõtlesin et Wolverhampton FC-l on hea logo ning copisingi sealt :D Igatahes, järgmiseks on meil tavaliselt mingi pool tundi ka akadeemiline pool kus teeme kas inglise keelt, grammatikat, matemaatikat või kunsti. Pärast seda koristame ja siis lähme välja jalkaväljakule mängima. Nad on eriti hullud jalka järgi niiet seda mängisime täna. Mängime tavaliselt paar mängu päevas, mis neile kõige rohkem meeldib. Pärast lähme sisse ja tavaliselt on neil väike snack, aga hetkel peame selle jaoks raha koguma. Peale seda on meil iga päev pool tundi lugemise aeg kus meie loeme neile raamatuid, sest nad on väga hullud raamatute järgi kuna neil kodus ilmselt üldse raamatuid pole ning eriti neile meeldivad pildid seal. Mulle lugemine täiega meeldib sest see on sarnane eesti keeles lugemisega niiet sellega pole probleemi, ning siin nad tavaliselt kuulavad ka sind, mitte nagu Kinderis kus nad üldse ei kuulanud kui õpetaja luges. Muide, minu VAP grupis on ka see üliarmas poiss kes vahepeal Kinderisse tuli, ja ta kirjutas oma nimekaardi peale ‘teacher, te quiero’ ehk ‘õpetaja ma armastan sind’ :D nii nunnu. Nad enamasti kutsuvadki mind nime pidi või siis teacher. Minu grupis on ka see üli intelligente poiss ja ta on nii lahe :D Koguaeg küsib ‘Kuidas läheb?’ eesti keeles ja kallistab mind. Igatahes, minuga ühes grupis on siis Evan, Amanda (Ameerikast mõlemad) ja Selina (Hondurasest).
Kolmapäeval oli meie esimene päev VAPis. Ma ei kujuta ette kuidas ma nende kõigi nimed selgeks õpin, mõndasid tean küll juba. Aga raskemaks teeb asja see et meie VAP grupis on kõige rohkem lapsi (muide vanus on tavaliselt 6-12) sest nad kirjutasid end sisse asukoha järgi ja meie oma on siis kõige lähemal enamusele vist. Et siis kolmapäeval oli meil hommikul ja pärastlõunal korraga 40 last!!! 20-30 oleks OK aga see on liiga palju. Mul on alati paar päeva vaja et sisse elada ning järgmistel päevadel oli juba parem.
Reedeti on meil päevad kus hommikul tulevad kõik VAP lapsed kokku ehk siis üle 100 ilmselt, ja teeme erinevaid asju. Järgmine kord plaanime korraldada Olümpiamänge. Ilus päev oli, kuni õhtuni oli päike, käisime rannas päevitamas teistega ja siis tulid lapsed ka sinna, enamus teavad mu nime juba :D Mängisime palli, ujusime vastuvoolu meres mis oli ülihea trenn, väga lõbus J See oranži peaga tüdruk käib ka minu VAP grupis muide, ta oli nii naljakas rannas. Ütles et päevitab ka ja siis peale 1-5 sek iga kord kui maha lamas ta muutis oma asendit haha :D

Lapsed on üldse siin niiii iseseisvad nagu öelnud olen. Mõned rääkisid et teiste VAP gruppide juurde tuleb vahepeal üks 3-4 aastane laps täiesti ise ja iga kord on tal kaasas mingi kohver mis on suurem kui tema :D :D Paljud tulevad jah täiesti ise kohale. Muide, mu grupis käib mu lemmik Kinderi laps ka, Milton :D

Reedel läksime veel La Ceibasse. Kui bussi ootasime ma tahtsin kiiresti poes käia. Üksi pole mingi problem päeval kõndida (sest siin on üldse kogukond kes ühte hoiab rohkem ja nad teavad kes me oleme), aga kui sa valget kleiti kannad siis minu jaoks küll eriti meeldiv pole poiste ja meeste komplimente kuulata, mis on alati täpselt samasugused :D Esiteks sa ei saa ilma tähelepanuta kuskil kõndida, aga kui kahekesi oled siis on parem , kuigi isegi siis kuuled.
La Ceibas läksin apteeki koos Xaviga kes on hispaanlasest apteeker Inglismaal. Niiet ta teadis täpselt mida on vaja mu köhale. Me saime aru et need apteekerid siin ei tea  mitte midagi eriti :D Ta pidi igat pidi küsima kuni lõpuks saime selle mida vaja.
Pizza Hutis mõtlesime ka mida kõige rohkem igatseme. Mina igatsen ilmselt kõige rohkem  sõpru, 4 aastaaega nagu öelnud olen, peret, tutavlikku Euroopaliku elustiili, rääkida inglise keeles lastega ja üldse suvaliste inimestega, mis teeks kõik palju lihtsamaks (kuigi väga hea on hispaania keelt õppida), Starbucksi, M&S, inglise pubisid, sooja vett vahepea kuigi see mind üldse eriti ei häiri. Kuigi nüüd on vihmahooaeg täies hoos ja iga päev sajab, 1-2 p nädalas on heal juhul päeval ilusad.

Üks päev oli üli naljakas kui ma oma saia pakkusin teistele sest ma eriti seda nagunii ei söö. Siis kui üks küsis et kas on OK võtta ja  teised vabatahtlikud me majas kuulsid ka ja kõik lõpuks võtsid järjekord et tükikest saada hahaha :D Hea sai on siin hinnas just nagu šokolaad mida eriti saadaval pole :D

Siin  kui takso tellid mingiks kellaajaks, sa pead neile helistama 100 korda sest esiteks nad pole kunagi õigel ajal siin, ning nad vahepeal tundub nagu unustaksid ja kui helistad hakkavad alles tulema.

Mul on ülinaljakas vahepeal toas elada kahe unes rääkijaga :D:D Nt täna öösel Stephanie ütles midagi hispaania keeles vist midagi nagu ‘quieres comer?’ ‘Si’ ehk siis ‘Tahad süüa’ ‘Jah’ :D :D

Muide, meil on üks hispaanlane siin kes natukene Messi moodi näeb välja ja nende VAP grupis nad ütlesid lastele et ta on Messi vend :D Sest kui nt öelda et ‘Messile ei meeldiks selline käitumine’ või ‘Messi küll midagi sellist ei teeks’ siis nad kuulavad ka haha :D

18.11
Nüüd ma olen jälle haige :-( Ma ei tea mis mul siin viga on. Kolmas kord juba. Võibolla sellepärast et nii niiske ja sajune on siin hetkel ja tuul, kuigi temperatuur ei kuku eriti 25st allapoole päeval.



***



On Monday we started planning for VAP again. In our groups we had to plan for 2 weeks that we are going to follow every day. In VAP we have morning classes (9.00-11.30) and afternoon (1.30-4.00). Our plan always starts with a circle together with the kids and then we give a question and everybody will answer in turns, it’s kind of like a team build up. Then we stretch and sing our group song  and our group name(our morning and afternoon group consists of 30 kids minimum every time) is Lobos Locos aka Crazy Wolves . That was their name last year as well so we kept it. I made the logo for our group as well, I was thinking which is the easiest way to draw a wolf and then thought about Wolverhampton FC so that’s where I copied it from :D Anyway, the next thing is academics usually after the circle, where we either do English, maths, arts or literacy. After that we go to a football field and play different games, sometimes football which everybody loves. We play couple of games with our group and then return to the class where they usually have a little snack, but atm we have to fundraise for it. Then we have a reading session for like half an hour. They really love books here esp with pictures cos most probably don’t have any books at home, and I really like reading because first of all they listen, not like in Kinder, and I have no problems reading in Spanish as it’s not much different from reading in Estonian. Btw in my VAP group there is this really cute boy as well who sometimes rarely appeared in Kinder but who goes to school. When we were making name tags he wrote on his ‘Ticher ti quiero’ which in bad Spanish is ‘teacher I love you’, so cute. They mostly call us either ‘teacher’ here or by my name. And in my group there is also that super intelligent boy. Every day he asks ‘Kuidas läheb?’ aka ‘How are you?’ and then he is really excited when I teach him new words. So in my VAP group there is also Evan (USA), Amanda (USA) and Selina (Honduras).
Wednesday was our first day then. I’m wondering how am I going to learn all their names, although I know some already. What makes it more difficult is the fact that we have the most children in our VAP (PS the ages varies from usually 6- 12) as they signed up according to the place where they live in. On Wednesday we had 40 + kids at once in the morning and afternoon, it was hectic. 20-30 would be better but that’s way too many. I always need couple of days to get used to new situations.
Fridays are the days where all the VAP kids come together we do something so I think there were 100+ kids and we do different stuff. Next time we are planning to make the Olympic Games. It was a nice day until the evening. Went to the beach to sunbathe and then some of our VAP kids came there as well, most know my name already :D So we played ball, swam against the sea current, really fun.  That orange haired girl who also is from my group was there as well. She was so funny, cos she said she is going to sunbathe as well so when she lied down next to me she managed to stay still for 1-5 seconds and then got up and changed her position again :D Funny to watch.
The children are soo independent here like I’ve said before. Some volunteers said that one 3-4  yr old boy comes to their VAP group all alone and he always tries to carry a suitcase that is bigger than him :D Most kids come there on their own. Btw my favourite Kinder kids is in my group as well, Milton.

We also went to La Ceiba. When we were waiting for a bus I decided to go to shop quickly. There is no problem walking alone during the day (as there is kind of sense of a community here and they know who we are), but when you are wearing a white dress it’s just annoying to hear those exact same compliments or however you want to call them, but that’s as far as it goes luckily. Can’t walk anywhere without attention. That’s why it’s better to walk together with someone.

In La Ceiba I went to a pharmacy with Xavi who is a Spanish pharmacist in England. So he knew exactly was necessary for my cough. We found out that these pharmacists don’t know really anything about their jobs. Xavi had to ask in so many different ways until we got what we needed.
At Pizza Hut we were thinking what do we miss the most. I miss my friends, 4 seasons like I’ve mentioned before, family, familiar European lifestyle, talking in English with children and other people which would make explaining so much easier (although I’m really glad I’m learning Spanish), Starbucks, M&S, English pubs, sometimes hot water but that doesn’t bother me here really. Although it’s a middle of rainy season now and we’re lucky to get 1-2 completely sunny days per week, so it’s not the nicest feeling to take a cold shower.

Btw, here when you order a taxi for a certain time, you have to call them 100 times, as they are never on time, and sometimes it seems they have forgotten to come anyway.

One of our Spanish volunteers looks a little bit like Messi so they told that he is Messi’s brother in his VAP group :D That’s a great way to make kids listen as Messi’s opinion is probably more important for them than God’s. So when to say ‘Messi wouldn’t like that behaviour’ or ‘Messi wouldn’t do that’ they listen :D :D

18.11
I'm ill again :-( I don't know what's wrong with me here. Third time already. Maybe because it's really humid plus it's raining a lot. Although the temperature doesn't drop below 25 degrees much, during the day.
üks laupäev meie suurenenud grupiga / One Saturday with our enlarged group

polnud ühtegi muud pilti lisada niiet see käib kah ;)

Monday, 12 November 2012

:(

Esmaspäeval polnud Kinderis õpetajat meil, niiet pidime ise kõik organiseerima. Ning kuna DIanat ja Nikkit ka polnud siis kutsusime Xavi ja Lisanne kaasa et lapsi karjatada :D Aga mulle isegi meeldis nii rohkem, sest mul polnud igav üldse, koguaeg oli ringi jooksmist ja organiseerimist. Suhteliselt huvitav päev oli seetõttu. Teisipäeval ma läksin üksi sest Philipp tahtis ühte teise rohkem tsiviliseeritud Kinderisse minna. See oli ka päris huvitav sest kuna õpetaja ei räägi inglise keelt siis pidin hispaania keeles ainult rääkima kui midagi öelda tahtisnin ning jällegi sai praktikat. Pärastlõunas läksime kõik ühte kirikut värvima teiste vabatahtlikega ning pastor tuli ka. Mõned väikesed lapsed tulid ka meid aitama ning üks üliarmas kutsikas. Mulle meeldib et siin on nii palju abivalmeid ja tullakse aitama ilma midagi tagasi ootamata. Seal kirikus elab üks mees oma 6 aastase lapsega ka, kuna nad on nii vaesed ja mujal elada pole. Ma rääkisin temaga natuke, ning ta ütles et vahepeal nad söövad 1 kord päevas kui ma selle kohta küsisin, ning siis järgmine päev saatsin talle suure isetehtud potitäie riisi köögiviljadega mis ma kodus tegin ning värviraamatu ka ta tütrele. Ta ise on nii sõbralik ja kena. Ta on vahepeal inglise keele tundides käinud mis meie vabatahtlikud seal kirikus PEP programmi raames on korraldanud ja 12 päevaga on ta ikka päris palju õppinud ning ta ise ka koguaeg üritab uusi sõnu õppida.
Kolmapäeval oli meil viimane päev Kinderis ning samal päeval pidi ka 4 õpetajat Kinderit üle vaatama tulema ning tunde jälgima. Kõik pidi perfektne olema, ning meie inglise keele tund pidi väga organiseeritud olema. See on alati nii kui kuhugi tulvad tähtsad inimesed tundi jälgima, alati üritatakse jätta kõige parem mulje kuigi tegelkkus on 100x halvem. Ma ainult ing keele pärast läksingi sest mul oli suht halb olla hommikul. Peale ing keelt läksin kohe tagasi ning iga tunniga hakkas mul ainult halvem ja palavik tõusis. Isegi Paracetamol ei aidanud mis tavaliselt alati aitab. Ning vahepeal tundus et mul on 39 kõrgem palavik. Peale väikest magamist tundsin ennast paremini aga kõht oli järgmised mitu päeva valus. Aga järgmisel päeval polnud mul enam palavikku, vähemalt õhtul küll mitte mis on imelik, kuidas saab nii suur palavik lihtsalt ära kaduda ja siis on okei? Muidugi köha sain ka ja mis on siiani :( Ma arvan et ma sain selle oma toakaaslase käest sest kui keegi siin on haige siis on kõik haiged ning suht paljud köhivad nüüd meie majas. Te võite küll imestada kuidas nii sooja ilmaga on võimalik haigeks jääda aga on, ja see pole raske kuna koguaeg on nii niiske, eriti kui TERVE NÄDAL on ainult vihma sadanud, täna on esimene päikeseline päev see nädal muide.
Kolmapäeva õhtul tulid teised ka Guatemalast tagasi ning neile väga meeldis seal. Ootan juba meie reisi sinna. Tuli ka üks kaks uut vabatahtlikut USAst pluss Honduras Child Alliance organisaator koos oma pojaga sest neljapäeval alagas meil VAP (vaheaja programm nüüdsest) jaoks organiseerimine, ehk siis hommikul 10st umbes kuni 4ni koos lõunapausiga. Päris palju uut informatsiooni õpib seal, nt kuidas on kõige parem käituda mingis olukorras, ning palju lahedaid mänge teeme ka seal. 
Reedel läksime õhtul Karaoke õhtule restorani kus me tihti käime. Neil oli ainult paar inglise keelset laulu aga ma laulsin ühte hispaania keelset laulu mida ma Descartese hispaania keele tundidest teadsin ja mis mul suht peas oli, Juanes & Nelly Furtado- Fotografia. Laupäeval oli meil jälle VAP koosolek ning hakkasime oma grupiga (meil on 3 asukohta VAPi jaoks sest lapsi on palju) järgmise nädala jaoks organiseerima tegevusi. Kui VAPi jaoks lapsi läksime kirja panema, nägin jälle seda üliintelligentset poissi. Kuna meil oli aega seal, ma õpetasin talle eesti keelt ja siis paar asja ka prantsuse keelest. Ta oli nii õnnelik, ütles 'yay ma hakkan eesti keelt õppima' :D :D Õhtul läksime La Ceibasse klubisse kus oli ka fun! Ning siin ma nüüd olen. Ärkasin üle pika aja jälle kell 12 üles, muidugi korralikult maga ei saanud kui üle 10 inimese majas ringi liiguvad. 

Paar ööd ma magasin kahe lina ja oma jakiga sest nii külm oli, muidugi sellepärast ka et ma haige olin esimene öö aga teine öö oli isegi jahe, kuigi ma arvan e 22 kraadi oli ikka.

Siin on üks hästi armas vana naine meie kodu lähedal kes alati iga päev kui mööda läheme istub oma toolikeses ukse ees oma öösärgis ja kui tere ütlen siis alati ütleb midagi ilma kohta ja naeratab :D

Just saatsin UCASe läbi oma andmed ka ära ja proovisin 5 ülikooli UKs.

****

On Monday the teacher wasn't in Kinder, so we had to organise everything on our own. So as it's only me and Philipp there, we asked Xavi and Lisanne to join us.  I kinda like it that way more as I'm never bored like that, always in action, running around. So the day was quite interesting because of it. On Tuesday I went alone. That was quite cool as nobody speaks English, I had to speak Spanish when I needed to say something. So I got to practice a lot. In the afternoon we went to paint a church in El Porvenir which is also used for English classes. All the volunteers went and the pastor as well, plus later, some kids joined and helped us. It's quite nice that they have a sense of community here and people are being helped out without the expectation of receiving something. There's a guy living in that church with his 6 year old daughter as well, as they have no place else to live in. I talked to him a little bit and he said that some days they only eat once, when I asked him about it. So the next day I sent him  home- cooked rice with vegetables for couple of days, and a colouring book for his daughter. They are both very sweet and lovely. He has been to some English lessons that our volunteers have carried out in that church, so after 12 days his English is very good for a beginner, I mean he could actually have some kind of a conversation. Because when he has free time he learns it by himself. 
Wednesday was our last day at Kinder. On the same day 4 observers were supposed to come and observe the kids. Of course everything had to be perfect. It's always like that when important people come to watch the lessons, everybody will try to leave their best impression but in reality everything is 100x worse. I only went cos of our English lessons we had to carry out that day, as I felt soo bad in the morning. So I left quickly after our class. Every hour I felt worse and even Paracetamol didn't help which is weird. I think I had at least 39 degree fever. The weird thing is that the next day in the evening I don't think I had a fever at all, how can the change be so big? But I did get a cough together with a cold which I still have and also weird tummy ache. I think I got the cough from my roomie as the germs spread here fast. Half of the volunteers are kinda poorly in some way, cough or something like that. And it's not difficult to fall ill here if that's what you're surprised about, especially when its so humid and its been raining for a WEEK. Today is the first sunny day here this week by the way.
On Wednesday people got back from Guatemala and they really liked it there, so I'm looking forward to my trip to there. We also got 2 new volunteers from the States, plus the co-owner of the Honduras Child Alliance came here for 8 days with his son because on Thursday we started organising for VAP (Vacation activities program). From 10 to 4 then until Tuesday. I learn quite a lot of info there actually and interesting things I have never thought about when dealing with kids, and what to do in some situations. We also play lots of interesting games  there which we can later play in VAP, like ice breakers etc.
On Friday we went to a karaoke night at a restaurant we visit quite often. They had only couple of English songs there but I sang one Spanish song which I learnt in Estonia, in Spanish lessons. Juanes & Nelly Furtado- Fotografia. On Saturday we had VAP again and we started organising for the coming weeks with in our groups (there are 3 sites for VAP which divides us into 3 groups). When we went to sing up kids, I saw that super intelligent boy again. As we had time, I taught him some Estonian and the easiest thing in French as well. He was so happy like 'yay I will start learning Estonian' :D :D
In the evening we went clubbing in La Ceiba which was cool. I woke up at 12 again which I haven't done for ages. Although it's pretty impossible to sleep when over 10 people keep moving around the house. 

Couple of night I slept with 2 sheets and my jacket and was still cold. Although I was ill yes but the second night I was still cold, but I think the temperature didn't go under 22 degrees.

There is this really old and cute lady who lives close and always sits in her chair in front of the door in her night gown. When I say hello she always says something about the weather and smiles :D

Just sent my UCAS application as well, hope to hear from the unis early.



kõik Kinderi lapsed / All Kinder kids


Roberto üks väheseid naeratusi



kirikut värvimas / Painting the church

i just love puppies :D

karaoke night


siin vahepeal reklaamitakse selliseid 'nutitelefone' siis :D / as opposed to Europe, sometimes these
kinds of phones are being advertised

kole üle-kaunistatud jõulupuu kaubamajas / ugly overly-decorated christmas tree in the mall 

leidsime krabi
üks meie mängudest VAPis
kõigi suur hommikusöök
kuna majas on nüüd nii palju inimesi on kõik riiulid toitu täis
oma lemmiklapsega Kinderis, Milton / with my favourite kid in Kinder, Milton

Charlie kutsikas 
täiskasvanute inglise keele klassiga / adult English class