Võõrutusravi telefonist

Suured, kurjad, näljased inglise kajakad :-)

Nagu lubatud, tuleb natuke hilinenud postitus sellest mis siin maal toimunud on 3 kuuga. 

Jaanuari eksamid on läbi muidugi, ja nüüd mais tulevad kohe uued. Tulemused olid üle keskmise mis on okei, aga siht on alati kõrgemale muidugi. Paradoks on see et eksamil kus ma enda arust üsna halva kvaliteediga esseed kirjutasin, sain hoopis parema tulemuse kui eksamil milles ma ühe väga hea essee kirjutasin. Eksamil pidime 2 lühikest ja 1 suure essee kirjutama. Aega antakse 2h. Ütleme nii et sellise lühikese aja jooksul 3 esseed kirjutada on nagu survival of the fittest, ehk siis ainult kõige 

võimekamad jäävad ellu ja edenevad hästi. Kuna ma võtan üsna palju aega et kõike läbi mõelda selle jaoks et mu essee hea saaks, siis pean väga pingutama nende 2h jooksul. Mõned inimesed on jällegi väga kiired mõtlejad ja kirjutajad. Esseede ja projektidega on hoopis teisiti sest seal võin ükskõik kui palju aega lause moodustamisele kulutada, ning seetõttu on mu hinded seal üsna tugevad olnud. Kokkuvõttes, eksamiaega võiks küll pikendada, eriti kui individuaalseid erinevusi arvesse võtta. Kõige jubedam on et kevadine eksam on meil vist 1.5h mis tähendab et 15 min lühikese essee jaoks. Peale eksamiraamatu avamist, mul läheb ainuüksi 15 minutit et oma mõtteid üldse koguda sest eksami konditsioonides lööb närv mu mõtted kõik tühjaks esimeseks veerand tunniks.

Jaanuaris käisin ka 2 nädalat Hotpod Yoga's mis toimub 37 kraadises suures täispuhutavas telgis. Ma polnud kunagi midagi sellist proovinud enne, aga mulle väga meeldis! Mõnus aromaatne lõhn oli ka seal, nagu aurusaunas, ja pika peale harjub selle temperatuuriga ära. Lihased on ka palju paindlikumad sellises soojuses. 

Lisaks sellele hakkasin teisipäeviti täiskasvanute balletis käima. Seal käib isegi 1-2 meest. Mõtlesin et mainin sest tavaliselt on ju teatud stigma selles kui mees balleti trennis käib. Õpetaja on tore ja ülejäänud grupp ka. Üks naine andis mulle isegi balletisussid sest need olid väikesed talle :D Seal kohtasin kogemata ühte oma õppejõududest ka kes aastaid selles trennis käinud on.

Lisaks kõigele sellele, olid mul suured probleemid oma detsembris ostetud telefoniga. Saatsin HTC parandusse mis läks garantii alla, ning kõik see võttis umbes 2 nädalat aega kuna paranduskeskus on Poolas. Eksperiment teemal "Kuidas tänapäeva noor suudab 2 nädalat ilma telefonita olla". Kõik meeldetuletused on ju seal, ei saa kellegile helistada et sõnumit saata, pilti teha jne. Tulemus? Harjub ära. Isegi päris meeldiv oli ilma telefonita olla. Meeldetuletuste jaoks kirjutasin kõik päevik-kalendrisse üles ning mu ammu-ununenud digikaamera leidis ka kasutust. Ka aja raiskamine kahanes tunduvalt! Ainuke probleem oli äratuskella leidmisega. Kuigi peaks mainima et tänu telefoni puudumisele veetsin ma vist natuke rohkem aega arvuti taga, ehk siis arvuti balanseeris kõik ära. Kõige rohkem meeldis mulle see et ma tundsin palju palju vabamalt. Isegi kui telefoni kasutamine on vabatahtlik, ma ikkagi tunnen kuidas mu käed on seotud telefoni külge ja sellest pääsu pole, näiteks kas siis on vaja sõnumile vastata, vaadata kas uusi teavitusi on tekkinud, või mõnda ebavajalikku mängu mängida= sõltuvus. Nagu koguaeg ootaks seda et telefon märku annaks mõnest teavitusest. See kahe nädalane periood oli nagu puhastav võõrutusravi. Tuli välja et on võimalik ka ilma elada, ning kõik kokkusaamised mis ma tavaliselt telefoni meeldetuletustesse panen said ka ära tehtud. Niisiis, kui ma oma HTC lõpuks tagasi sain, mõtlesin et olen ilma telefonita juba harjunud kõike tegema ja üritan seda vähem hakata kasutama. Aga...seda kahjuks ei juhtunud. Nii nagu peale alkoholi sõltuvusravi on raske alkoholist eemale hoida, siis peale telefoni võõrutusravi on raske sellestki eemale hoida, sest kõik sõltuvust tekitavad app'id on sinu nina eest. Tuleb vist ikkagi mõni vana Nokia järgmisena osta :-)

Ma vist sellest varem pole rääkinud aga üks poiss me maja on islami usku. Ühel õhtul eelmisel semestril kui me kõik pizzat mu toas sõime, hakkasin ma temalt palju küsimusi küsima sellel teemal sest ma polnud kunagi kellegiga sellest religioonist palju rääkinud. Kõige veidram asi mida ma teada sain, oli see et ükskõik mis riigist sa pärit oled, koraani loevad nad kõik araabia keeles. On ka tõlkeid teistesse keeltesse, aga ikkagi loetakse araabia keeles, isegi kui su emakeel on hoopis teine, tema puhul siis farsi. Mu esimene küsimus oli siis et kuidas ta aru saab sellest mida ta loeb. Ta ütles et neid õpetatakse araabia keelt lugema, aga mitte keelest aru saamist! Ehk siis, ta on terve elu koraani lugenud araabia keeles ilma sellest aru saamata!! Minu teine küsimus oli siis et kuidas sa tead millest nad seal räägivad ja kas nad ei peaks seda teadma. Ta ütles et ta ei teagi millest seal täpsemalt räägitakse. Kokkuvõtvat üldlugu sellest on ta kindlasti vanematelt jne kuulnud varem, aga detailselt ta ei tea. See oli lihtsalt uskumatu kui ma kuulsin sellest, sest see on kõige parem definitioon blind faith'st, ehk siis pimedale usule. Nad ju palvetavad 5x päevas, ja kui sa araablne pole sa isegi ei tea millest koraan täpsemalt räägib (kui sa just tõlget pole lugenud kuskilt või araabia keelt ei valda). Minu arust selline pime usk ei ole hea, sest see viitab sellele et keegi ütleb sulle et tee seda või seda, siis tehakse seda ilma küsimata. 

Sellest teemast rääkides, siis mainin seda et kui vastu ma olen sellele kuidas selles religioonis naisi tihti koheldakse. Suur osa moslemi meestest kes siin elavad on muidugi modernsete ja läänelike vaadetega, nagu mu majakaaslane. Kuid kui ma vahepeal ühel tänavajupil kõnnin mis on täis etnilisi poode ja inimesi, ma olen märganud et mõnikord need mehed vaatavad mind pikalt kui ma neist mööda kõnnin ja siis vaatavad pärast järgi, nagu ma oleks mingi lihatükk. See paneb mind ebamugavalt tundma kui nad niimoodi vaatavad, eriti kui neid 5-6 ühes grupis koos on. Aga neil on vist ükskõik sest paljud neist tunnevad ennast dominantsetena naise kõrval ja nende arvates meil ei tohiks ju üldse vastuargumente nende suhtes olla. See ei aita ka muidugi kaasa et ma blond olen. Tavaliselt ma ei vaata kõrvale kui ma näen et nad mind jälgivad, vaid vaatan neile silma sisse tagasi et näidata enda kui naissoo dominantsust nende üle. Siinses kultuuris on see lihtsalt nii ebaviisakas kui kedagi vahtida, ja eriti ebameeldiv kui mees naist niimoodi vaatab. Selline käitumine, ja see mis ma uudistes olen lugenud moslemi naiste õiguste kohta, paneb mind varsti vist feministide radade poole liikuma :D Aga ärge seda kindlasti kui stereotüüpset vaadet võtke moslemi meestest ning diskrimineerivaks muutuge. Sellised juhtumised on olnud üsna harvad ning kõigis kultuuriruumides on nii häid kui halbu. Pakun lihtsalt erinevaid vaateid kõigest. Nagu ma ütlesin, minu majakaaslane on hoopis teistsugune ja ma ei kujutaks teda üldse ette sellist moodi oma dominantsust näitama :D

Observatsioon number 2 on sellest kui ebausaldusväärsed britid võivad olla. Ma olen siin küll kaua elanud, aga alles see aasta olen seda tähele hakanud panema. Varem ma vist arvasin et see on indiviidide eripära, aga nüüd hakkasin vaatama et võibolla on see hoopis terve riigi eripära. Lühidalt- neil on suur suu aga väikesed teod. Tavaliselt kui eestlased ütlevad et nad teevad midagi, siis nad seda ka teevad sest eestlastel on palju palju suurem kohusetunne. Inglased lihtsalt räägivad palju ja lõpuks ei saa midagi tehtud. Varasemalt kui mõni sõber ütles et 'okei, teeme seda järgmine esmaspäev' või et 'jah, ma teen seda kohe kui ma oma dokumendid kätte saan', siis olid mul ootused et nad tõepoolest teevad neid asju nagu lubatud. Kui ma peale mitmeid kordi ja nande järel ootamisi lõpuks aru sain et kui nad midagi lubavad, siis 90% kordadest seda ei juhtu. Nüüdseks ma enam ootusi enam ei loo kui midagi lubatakse siis ma tean juba üsna kindlalt et seda ei juhtu. Mul on erinevalt nendest kasvatusega see sisse tulnud, et isegi kui ma midagi väga väga väikest kellegile luban ja ma seda ei tee, tunnen ennast halvasti. 

Inglased võivad olla ka väga konservatiivsed nagu ma ükskord maininud olen. Näide- arsti juurest öeldi et mulle oleks vaja teha ultraheli uuring. Mina arvasin et pean lihtsalt haiglasse helistama nagu Eestis, ja lihtsalt aja panema. Aga arst ütles et varsti saadetakse mulle kiri tigu-posti teel koos kuupäeva ja kellaajaga kuna pean ultrahelisse minema. Üsna veider et postiga saadetakse sest see võtab kauem ju aega, aga okei, võibolla paari päevaga jõuab kohale. Ootasin lõpuks u 3 nädalat seda kirja. Selline kellaaeg oli peal et pean oma loengust puuduma järgmine nädal. Mõtlesin et kui nad oleks kauem viivitanud, ja ma oleks kirja saabumise ajaks Eestis olnud, siis oleksin ma sellest ultrahelist ilma jäänud. Posti teel saatmine on ka ebausaldusväärsem sest mis siis saab kui kiri kaduma läheb?

Ma vist kunagi ütlesin et käin ühes vabatahtlike organisatsioonis järeleaitamis tunde tegemas lastele. Nüüd olen mitu kuud ühte 13 aastast tüdrukut aidanud matemaatikaga. Enne teda aitasin 7 aastast tüdrukut teadusega, aga õnneks nad vahetusid sest see oli üsna igav, ja tundus nagu seinaga räägiks. Ma tõepoolest pole kunagi midagi vist nii hästi seletanud nagu neid teemasid mida talle õpetasin, mis olid üsna huvitavad ka. Aga see tüdruk oli hästi vaikne ja mõtted olid koguaeg mujal ning tundus et ta ei tahtnud seal väga olla, niiet ei tundud nagu midagi kasulikku teeksin seal. Nüüd siis õpetan matemaatikat nagu ütlesin. Siiani mulle väga meeldib sest 13. aastaste matemaatika ei ole enam 1+1 nagu esimesel klassil. Ja iga kord kui ära tulen sealt on mul tunne et see tüdruk tõepoolest õppis midagi. Ise on ka huvitav sest värskendan oma mälu nii paljudes teemades mis kasutust leidmata ajapeale meelest ära lähevad, näiteks sin cos tan või geomeetrilised valemid jne. Sellel tüdrukul on õpetaja ka vist üsna halb kes üldse midagi ei seleta, niiet mul on hea meel et ta abi otsib. Ma üritan ta mõtlemist natuke laiemalt arendada, niimoodi et ta näiteks alati valemit peast ei peaks mäletama, vaid seda teistel viisidel leida oskaks. Siinses koolis seda nähtavasti ei tehta. Näiteks, neil oli terve tund ja test selle peale kuidas kalkulaatoril kõige lihtsamaid pluss miinus korrutus jagamis tehteid teha. Terve tund + test! Ma vaatasin ta testi ja kõik ülesanded olid 45x4 stiilis. Kalkulaatoril oskab iga üks numbreid sisse trükkida ju. Käsitsi jagamist ja korrutamist oleks just vaja õppida, mida nad kahjuks väga palju ei tee. See arendab palju rohkem loogilist mõtlemist kui kalkulaatori kasutamine, ning kunagi ei tea kuna elus ilma kalkulaatorita läbi pead ajama. Parem on tehnoloogiale mitte sõltuvaks jääda. 

Ning viimasel teemal, ilm on siin väga ilusaks ära läinud ja üsna soe on ka. Kohe kui päike välja tuleb (isegi kui on külm), on inglastel ainult t-särk seljas väljas olles :D Tulen Eestisse 30.märtsil. Seekord olen ainult üle 2 nädala kodus aprilli keskpaigani ning kahjuks jääb mai, mu lemmik Eesti kuu, nägemata.

Aga ikkagi ootan väga! :-)

Wow, 1730 sõna ja 2.5 tundi. Kui ainult 1600 sõnalised esseed võtaks nii vähe aega 2 ja poole päeva asemel :D

filosoof Sofi

emme sünnipäeval 19.dets

Ergo ja Kariniga

sugulaste jõulupeol saime õnneks korralikult lumes mängida

Igaõhtune ilus vaade minu aknast talvel

jõuluvorm :-)

kõige parem koduleib!

piparkooogid :D

Sofi jõulukingitus 

lennuk jõudis nii vara Londonisse et saime vaatamisväärsustega õhus tutvuda Londoni kohal tiirutades :D

isetehtud full English breakfast :D

mulle need vanamoodsed kommipoed väga meeldivad

vihm vihm vihm

Esimene vaba päev peale eksameid

1920ndate maskeraad

Mumbels'is valentinipäeval

Castellamare, Itaalia restoran. Kõige parem vaade merele ja majakale.

südamekujuline pizza

kauguses on Swansea tuledes

Siin on vastlapäeva asemel pannkoogipäev

nutella, geneetiliselt muundatud mustikate ja vahtrasiirupi trio :)

veebruari krookosed

see on tore et kõik majad on erinevat värvi :)

lõpuks tuli mul laavamuffin välja!

pidin üks päev õpilaskülasse korra minema, sõitsin bussiga oma vanast aknast mööda :D

seal hoones olid meie eksamid

udune päev

see parempoolse hoone torn näeb välja nagu Harry Potteris :D

Ainuke pubi kus teisipäeval St Patricku päev pärast nii palju rahvast oli 

          Nii lahe et Cotton Eyed Joed mängiti St Patricku päeval sesal pubis, sest see                                                               tuletas Dublini reisi meelde :D
                               Muide, see kõrge hääl pole minu oma mis seal laulab

lemmikud nartsissid

Igakordsed vabatahtlikud lahtiste uste päeval, see beebi ka :)

Veenmiskunst

Vahepeal on huvitav õppida kõige tavalisematest ja lihtsamatest asjadest mida igapäeva elus näeme ja normaalseks peame, kuid mille taga peitub suur uurimistöö. Näiteks, reklaamid. Tänu psühholoogidest uurijatele näeme me reklaame just selliselt nagu nad on, viimse detailini läbi mõeldud.

Sellest miks inimesi on kerge mõjutada on palju teooriaid. Kõige algelisem teooria tuleb 50ndatest kus väidetakse et veenmine sõltub kolmest komponendist: kommunikaatorist (kes), sõnumist (mis) ja kuulajaskonnast (kellele).

Järgnevad on näited meetoditest mis võivad tekitada inimestes eksiarvamusi toote tõhususes või sõnumi õigsuses (olenevalt inimesest). Kõik on üsna loogiline ja lihtne tegelikult, aga kui tähelepanu ei pöörata põhjustele et miks on reklaamid nii nagu nad on, siis ei mõelda ka sellest.

• Esinejad kes räägivad kiiresti võivad olla veenvamad kui need kes aeglaselt räägivad, sest see tekitab kuuljakaskonnas arvamuse et esineja teab millest räägib.
• Inimestel on kalduvus uskuda ja nõustuda atraktiivsete inimestega.
• Ka on kalduvus uskuda eksperte. Näiteks, kui mõni tuntud kirurg kirjutaks raamatu teemast mis pole tegelikult tema ekspertiisis (nt. ajalugu), kui paljud küsitleks tema teose usaldusväärsust? 
• Kui telekast mõne hambapasta/pesuvahendi reklaami vaatame, kas hakkame seda süviti analüüsima ja mõtlema et miks nad just selliseid inimesi kasutavad seal reklaamis, või miks need inimesed reklaamis just selliseid riideid kannavad? Ei. Tegelikult on kõik (riided, näitlejad, koht kus filmitakse, värvid mida kasutatakse) viimase detailini läbi mõeldud nende poolt kes reklaame teevad. Miks on näiteks pea kõigis hambapasta reklaamides inimene kes valget kitlit kannab, või mõni teine toode mis on laboratooriumis filmitud kus tehnoloogilisi masinaid kasutatakse? Sest tänu uurimustele on teada et inimesed tihtipeale usuvad neid kes on eksperdi/teadlase välimusega. See paneb neid usaldama toodet mida reklaamitakse. 
• Lähedased, tuttavad, või lihtsalt inimesed keda me nägupidi teame on veenvamad. Seetõttu näeme palju kuulsaid inimesi reklaamides, nt Messi Turkish Airlines'i näona. Ja kui mõelda, siis on pea igas parfüümireklaamis kasutatud kuulsust.
• Sõnumi kordamine on tähtis, sest see tekitab pikapeale arvamuse et see mis öeldakse on tõsi. Kõige parem näide- Hitler (või propaganda plakatid), kes kordas oma põhimõtteid aastaid, mistõttu paljud hakkasid teda uskuma. Teine näide tuleb valimistelt ja see kuidas erakonnad panevad oma identseid plakateid sama sõnumiga igasse linna nurka. Muidugi ka selleks et tähelepanu endale tõmmata.
• Ka on olemas selline teooria nagu availability heuristic, mis on mentaalne otsetee. Seda kasutatakse alateadlikult ja ma olen seda igapäeva elus väga tihti märganud. Näiteks, kui uudised palju lennuõnnetusi näitavad teatud aja jooksul, inimene võib arvata et need õnnetused on palju harilikumad ja tihedamini juhtuvad kui nad tegelikult on, ning seetõttu võib ta vältida lendamisest.

• Nooremaid võib olla lihtsam veenda kui vanemat generatsiooni, sest nende hoiakud ja suhtumine on ikka veel arengujärgus, samal ajal kui vanematel inimestel on teatud arvamus juba aastakümneid olnud. Kui vanaema arvab et kartul ja kaste on kasulikum kui ükskõik mis muu eine, siis pole mõtet seda arvamust muuta üritada :)
• Ka muusikal on suur roll reklaamis. Kõige parem näide tuleb Coca-cola'lt. Mulle isiklikult on alati Coca-cola reklaamid meeldinud, sest nad on üsna loomingulised ning ka taustamuusika pärast. Gorn (1982) leidis et inimesed valivad suurema tõenäosusega toote, mille taustamuusika neile meeldib. Kaks põhjust miks: kui toodet pidevalt koos heaolutunnet tekitava taustamuusikaga korrata, hinnatakse seda kõrgemini poes olles (classical conditioning), võrreldes teiste sarnaste toodetega. Teiseks, taustamuusikast tulnud heaolutunne teeb raskemaks reklaami süviti analüüsida, eriti kui reklaam on lühike.

Need on ühed vähestest teooriatest teemal kuidas rahvast uskuma panna. Inimesed on erinevad ning mõnedele need metoodikad mõjuvad, teistele mitte. Huvitav on see et paljud inimesed ise arvavad et neid ei ole reklaamidega kerge veenda. Kuid tegelikkuses ei panda veenmiskatseid lihtsalt tähele.

PS blogipostitus minu enda isiklikust elust tuleb varsti! :D

Meil on parem haridus, aga vähem mõistust

Meil on parem haridus, aga vähem mõistust. Paremad teadmised, kuid hindame halvemini situatsioone- Dr. Bob Moorehead

Kohe aasta algusest peale olen ma erinevate diskussioonidega seotud olnud, näiteks eelarvamused ja rassism. Iga päev märkan meedias mingisugust väljaütlemist väiklaste inimeste poolt. Võibolla ei tohiks ma ennast enam uudistega kursis hoida...
Eile leidsin Facebookist juhuslikult ühe suvalise eestlaste. Üks pilk peale visata ja kohe oli näha ta profiilipildist et neonats. Igapäevaselt oli ta oma profiilile jaganud ''uudiseid'' erinevatest vägagi ebausutavatelt uudiselehtedelt kus näiteks moslemeid süüdistati jnejne, rääkimata tema kitsarinnalistest kommentaaridest sellel teemal. Uudised jutumärkides sest need olid pea kõik mõne rassisti kirjutatud artiklid et viha õhutatada teiste religioonide ja vähemuste vastu. Ühel artiklil oli pilt lapsest kellel olid silma ümber õmblused tehtud ja pealkiri ütles et 'Moslemi mees peksis Norra last sest tal olid helesinised silmad pruunide asemel'. Vajutan siis sellele aadressile ja viskan pilgu sellest ''uudisest'' üle mis toimunust räägib. Esimene asi mis silma hakkas oli et artikli all reklaamiti neonatside T-särki kus oli peale kirjutatud White power jms. Ja terve see lehekülg oligi sellele spetsialiseerunud. Tuli välja et see pilt haavatud lapsest oli tegelikult võetud BBC uudiste artiklist kus räägiti lapsest keda koer oli vigastanud- ehk siis mis PÄRISELT juhtus.
Aga kahjuks, rosinasuuruste ajudega inimesed võtavad kohe nendest väljamõeldud uudistest kinni mis näitab kui lihtne on inimesi mõjutada. 
Minu meelest võiks üks kohustuslikest koolitundidest olla kriitiline mõtlemine, vähemalt paar aastat gümnaasiumis. Aina enam ja enam tundub mulle et see on palju kasutoovam oskus kui mõni teine aine, eriti kui vaadata kui palju oma peaga mitte mõtlevaid inimesi su ümber on. Kriitilises mõtlemises õpetatakse kuidas mitte uskuda kõike mida loed/kuuled, ja alati vaadata kõike erinevatest perspektiividest ning alles siis oma arvamus valmis meisterdada. Õnneks IB programmis oli kriitilise mõtlemise tund sees millest mul hea meel on. Kuigi kooli ajal ei saanud aru miks sellist ainet vaja on, siis nüüd saan.

Tavaliselt kui mul soovi on, suudan olukordi teiste vaatapunktist vaadata, aga ma lihtsalt ei oska mitte kuidagi ennast rassisti olukorda panna ja vihata kõike. Saan küll aru mis põhjusel nad võivad kõike läbi sellise pilgu vaadata, aga ma ei suuda lihtsalt midagi nii kinnisilmi vihata, jube tunne. Mis mõtet sellel üldse on? Miks see peaks kellegi elu segama kui teine on teise nahavärviga, või kui keegi on teisest religioonist. Kas on tõesti niimoodi hea elada kui koguaeg üritada midagi negatiivset otsida ja oma enda rassi teistest kõrgemale panna? (Sama küsimus kehtib ka homofoobidele)

Kuna õpin psühholoogiat, äkki ma peaks sellest siis aru saama miks teatud inimesed sellised on. Mõnes mõttes saan ka. Kõik on kasvatuses kinni. Kõige suurem mõjutus tuleb vanemate suhtumisest sellel teemal (mis ei tähenda muidugi et kõikide rassistlike vanemate lapsed samasugused on), ning ka see kuidas sõbrad ja muu ümbrus on kellegi arenguteel oma märgi jätnud. Mõned eksperimendid on näidanud ka et teatud eripärad/iseloomustavad jooned võivad lisaks ka geenidega päritavad olla, näiteks alistuvus (mis seletaks miks mõned ilma mõtlemata kõike usuvad). Ja kui lõpp-produkt on rassistlik inimene, siis ta otsibki toetust oma maailmavaatele lugedes artikleid mis oleks samal arvamusel nagu tema, ükskõik kui kahtlane see allikas ka poleks (confirmation bias- otsige üles). Ka see on eksperimentaalselt tõestatud et kui on piisavalt motivatsiooni midagi uskuda, siis allikas kust see informatsioon tulnud on pole tähtis- ehk siis ükskõik kas see on tulnud Nobeli preemia võitjalt või mõnelt arvamuseavaldajalt.

Teine koht kus ma ebatolerantsust märkan on ajalehe artiklite kommentaarid. Eks ma ise olen natuke loll et nendel vahetevahel silma peal hoian, sest mis sealt ikka head tuleb? Ja ei tulegi. Kõikidel on alati hea tagantjärele targutada. Näiteks tänane uudis pereisast kes Taisse lõksu jäi kuna tegi avarii ja pass võeti käest. Nii, tugitoolis arvuti taga olijatele kohe suurepärane võimalus mehe sõiduoskust ja lollust kommenteerida ja sõimata et mida siis ronitakse välisriiki reisima, oleks pidanud selliseid asju ette nägema- tagantjärele targutamine- tüüpiline eestlase reaktsioon. Sest ega need kommenteerijad oleksid ju ise kõiki neid asju ette näha osanud, ärgem seda unustage! Kahjuks unustavad kõik et riikides nagu Tai, Indoneesia jne on vägagi korrumpeerunud süsteem kus tarkusel või lollusel selle asjaga toimetulemiseks pole erilist vahet. Sulle visatakse võõrkeelne dokument ette, kästakse alla kirjutada või muidu pannakse vangi. Seda eriti veel turistidega, sest kohalike arvates on kõik turistid pururikkad. Kes oskaks sellist asja uneski ette näha? Võtkem kasvõi Schapelle Corby kes oma memuaaridest on raamatu kirjutanud (veetis u.10 aastat Bali vanglas kuriteo eest mida ta isegi ei teinud), soovitan lugeda.
Ja muidugi, ma ei tohiks välja jätta kommentaare 'maksumaksja-raha-raiskamise' teemadel, sest perel on nüüd abi vaja sellega toime tulemiseks. Naljakal kombel kulmineeruvad kõik kommentaarid selle teemaga, ükskõik millest see arikkel ka ei rääkinud.
Muidugi, jällegi arusaadav miks kõik on mures maksumaksja raha kulutamisega, sest meie raha on kahjuks vägagi halbadesse kohtadesse paigutatud hiljuti (aitäh Edgar!). Kuid siiski, miks näidata sellist sallimatust ja vihkamist üles kui asjaga polda kursiski. Keegi ei tea kuidas, mis ja miks täpselt juhtus.

Maksumaksja raha teema viib mind lõpuks Eesti uue hoolealuse juurde- Guantanamo vanglast vabastatud jeemeni mees. Ma olen selle uudise suhtes üsna neutraalne. Vastuväited on sellised nagu kõigil, et miks peab Eesti tegelema USA paranoilisuse tõttu vangi pandud inimesega. USA on jällegi üks riike mis on nii pimestatud oma vihast islami vastu. Moslem tähendab nende jaoks terroristi, automaatselt. Ma olen ise ka mõtlema hakanud et seal ei märka burkades naisi eriti vist. Ameerika meedia on islamivastase propagandaga oma rahva kartlikuks muutunud. Ütleme nii et minagi pole kõige suurem islami toetaja, kuid seda mitte islami ekstreemsuslaste poolse terrorismi pärast, vaid mõningate põhimõtete pärast millega ma lihtsalt ei nõustu (näiteks naiste alaväärsus). See ei tähenda et ma mingit moodi arvaksin et nad halvemad on.
Ekstreemseid usklikke on igal pool ja nende põhjal ei tohiks religioonist oma arvamust veel kujundada- teate ju küll neid USA lõunaosariikide kristlikke äärmuslasi kelle põhimõtted sarnanevad neonatsidega. Ja teate ka nendest ristisõdalastest kes tapsid kõik kes Jumalasse ei usu. Ega kristlus puhtama ajalooga pole kui mõni teine religioon, aga kuna enamus valgenahalisi on kristlased, siis sealt ka tolerantsus.

Tagasi nüüd Guantanamo teemale. Kuna USA tembeldas selle mehe terroristiks, arvab enamus inimesi et see ta ka on. Aga kuidas saab selles kindel olla? Sest korralikke tõendeid USA-l ju polnud et ta terrorist on, mistõttu veetis ta lihtsalt mitu mitu head aastat seal vanglas. Kuna sõnad nagu 'jeemenlane'+'Guantanamo'+'moslem' = 'terrorist' paljude jaoks, ei tähenda et seda ta ka on, keegi ei tea. Nii et ei ole põhjust kellegile silti külge kleepida.
Kui seda nüüd inimlikumalt tasandilt vaadata, siis võib öelda et see et ta Eestisse saadeti on ainult USA süü. Ega tema ei taha oma koduriigist sama palju eemal olla nagu eestlased ei taha teda Eestisse.

Kokkuvõtteks ütlen et kriitilisest mõtlemisest on maailmas kõige suurem puudus. Meil on küll sõnavabadus, kuid seda ei tohiks ebaeetiliselt ära kasutada. On palju parem ja kergem elada kui pidevat vimma kellegi vastu asjatult ei tunne, ennast igas teemas puudutatud ei tunne, ning oma perspektiivi natuke laiendada :) Aga ürita sa seda ebatolerantsetele inimestele selgeks teha...

Jõuluootus :)

Homme lendan koju :) Hea sest siin pole üldse jõulutunnet, järgmine nädal lubas 11 kraadi peale minna jälle. Aga ega Eestiski vist eriti lumeilma kahjuks pole. Eelmine aasta jäigi mul lumi nägemata :( Oh seda globaalset soojenemist. 

Walesilased ja paljud muud Ühendkuningriiklased vinguvad kardetava lume üle siin erinevalt meist põhjamaalastest. Mingi aeg oli uudis et võibolla tuleb lumetorm siia. Ja ühes ajalehes oli nii negatiivne artikkel lumest et halb hakkas lugeda (lumi=horror weather). Nagu lumi oleks kõige jubedam asi maailmas mis siin juhtuda saab, aga ei, vihm ja tuul on täiesti toredad detsembris. Nii negatiivse vaatga inimesed ei tohiks artikleid kirjutadagi!

Vaheaeg tuleb tavaline nagu ikka, ehk siis eksamiteks õppimine :D Esimene eksam on 13 jaanuar ja siis 23. jaanuar. Peale seda nädal aega koolist vaba ja siis uus semester. Nii hea kui kõik eksamid saaks enne jõule tehtud, siis ei tunneks ennast süüdlaslikult 24ndal detsembril kui õppida ei taha, või mõnel muul päeval. 

See semester on kursusetööd palju keerulisemaks muutunud. Eksperimendid peame ise koostama ja läbi viima + siis raporti kirjutamine. Aasta jooksul peame 4 valmis saama et järgmiseks aastaks valmistuda kus peame üksida ühe suure eksperimendi läbi viima mis on lõputöö. Esimene eksperiment oli õudus paljude jaoks. Halvasti seletatud, halb õppejõud, ning see ka ei aidanud kaasa et keeruline teema anti. Tavaliselt kui millesti aru ei saa, siis ma otsin internetist artikleid jms mis mul aru saada aitaks, ja tavaliselt see aitab. Sel puhul ma lugesin vist terve Interneti läbi et aru saada, lõppkokkuvõttes ma natuke saingi, aga mitte niimoodi et ma seda läbinisti seletada oskaks. Mõtled küll et sotsiaalne psühholoogia et kui raske see ikka olla saab, aga sellel aastal sain teada kui tehniliseks see aine minna võib oma mudelite jms-ga, ehk väga kuiv teema. Ma usun et mitte ükski psühholoogia õpilane ei valiks enda eksperimendi teemaks Attitudes (inimeste hoiakud) mitte kunagi enam sest meie motivatsioon selle õppimiseks tapeti selle eksperimendi ja üleskirjutamise käigus. 
Õppejõud oli ka väga mitte-abivalmis. Loengus tundub küll et ta on sõbralik ning ütleb et kui kellegil abi vaja on siis tuleks tema kontorisse. Kui ma siis läksin ühel päeval ja küsisin igasuguseid erinevaid küsimusi, ta ei vastanud mitte ühelegi otseselt vaid kuidagi keerutavalt millest eriti aru ei saanud, ning tundus nagu ta kohtleks mind üleolevalt. Paljud teised ütlesid ka et see viis kuidas ta vastas pani neid tundma nagu nad küsiks idiootlikke küsimusi. See viidi ühe psühholoogia professori tähelepanu alla kes vist temaga rääkis sest peale seda ta andis rohkem nõuandeid, saime ühe nädala pikendust ka. 
Nii et siin on selliseid õppejõude ka. Siiski, mina olen meister kirjutamaks 3000 sõna teemast millest ma aru ei saa :D

London on nii ilus jõuluajal :)

Aga mina ja Gurinder saime siin vahepeal 22 ja 21 aastaseks kuu alguses :D Minu sünnipäeval läksime Hunger Games'i vaatama kinno. Eelmine osa oli natuke parem minu arust. Pluss veel see et ma jäin täpselt oma sünnipäeval haigeks ja ei nautinud kino eriti. Kõikidest päevadest just sellel :( Panin tähele et sellel semestril olen üldse tihti haige olnud, 3-4 korda kindlasti, ma arvan et stressist ja päevade lühenemisest sest ma käin üsna paksult riides võrreldes ühegi teise inglasega. 
Gurinderi sünnipäeval läksime esimest korda restorani mis on Swansea kõrgeima hoone viimasel korrusel. Vaade oli muljetavaldav ja ilus!

Eelmisel nädalavahetusel käisime lõpuks Hobbit'i (Kääbiku) viimast osa ka vaatamas mida nii ootasime kuna teine osa lõppes huvitaval kohal :D Väga hea film, aga jällegi, teises osas oli rohkem tegevust ja pikem film mistõttu meeldis see mulle rohkem.
Tegime väikesed mini-jõulud koos Gurinderiga ka, kingituste avamisega :) 

Ma olen siin majad nüüd 2 päeva üksi olnud kuna Gurinder läks air squadron'isse (=lennu-eskadroni, või ma ei tea ka kuidas see õige tõlge on nüüd :D). Maja on väga külm sest eelmisest nädalast alates radiaatorid ei lähe soojaks enam. Mul töötab föön üsna tihti seetõttu toas. Swansea on üldse kuidagi sünge ja masendava olekuga siis kui enamus õpilasi koju sõidab vaheajaks. Kõikjal on tühi ja sünge ilm ka kaasa ei aita + üksi majas elamine. Ma siiani ei saa aru miks keegi tahaks Swanseas elada kui nad oma kraadi on kätte saanud ülikoolist. See linn oleks viimane mu nimekirjas oma aastaringsse halva ilma ja eba-esteetilisuse tõttu.

Nüüd pean pakkima hakkama sest homme 12h reis jällegi ees läbi Riia. Õnneks jaanuari alguses on tagasitulek Finnair'iga seekord AirBalticu asemel yay!

Avastasime armsa kohviku kus saab ainult £3.50 eest inglise homimkusööki ja teed. Aga nädal hiljem kui läksime
oli see koht kinni pandud miskipärast :(

Andrea tuli külla oma sünnipäevaks novembris :)

Cardiffi kindluse ees. Terve linn oli inimesi täis kes just Wales-Fiji rugby machilt tulid

Selle tegin siis kui Swanseas üle nädala pidevalt sadas nii et ojad voolasid tänavatel

tegin jõuluküünaldest kuuse seina peale :)

Gurinder'i sünnipäeval

Andrea'lt sain sünnipäevaks ühe Pandora käevõru charm'i juurde

Sünnipäevaks HTC one M8 :) Olen tähele pannud et Apple on pmselt nagu religioon siin riigis. Ma ei tea ühtegi
britti kellel iPhone'i poleks. 

Swansea rand

Restoran on viimasel korrusel

See kõige suurem hoone mis paistab on Tesco

Tellisin Wales'i mussel'seid (=rannakarp). Ma poleks kunagi osanud oodata et nii suur portsjon, tavaliselt
on sellistes restoranides ju kõrge hind aga vähe toitu :D 

Võttis umbes tund aega, aga üks maitsvamaid asju mis söönud olen :) + rannakarpides on vitamiine ja mineraale palju

Nägin sellist mannekeeni River Islandis üks päev. Nii jubedalt piitspeenikesed jalad et ma
küll ei näe kus see ilu selles on, kuigi paljud tüdrukud pürgivad just sinnapoole tänu sotsiaalsele survele ja sellistele mannekeenidele. 

Minu ja Gurinderi jõulud :-)

Jõulueine

Anthony ja Gurinderiga

Tagasitulles leidsime sellise kassi kes majast majja käis :D

Siis kui majas väga külm on :-)

Ja siis kui värske mahl on 50% odavam poes :D

nomnomnom