Bristol

Olen paar korda jooksmas käinud siin ja ma pole ühtegi korda märganud et mõni kole auto vastu tuleks :D Hästi palju on selliseid 50-60ndate retro autosid, Rolls Royce sarnaseid ja ükskord isegi 1925nda aasta Ford T sugune auto. Ilus vaatepilt :) Aga enam ma jooksma ei saa minna damn it. Ma ei tea kuidas aga olen oma vasakul jalal reieluu kõrgema osa juures mingi lihase ära tõmmanud, ja ma tegin selle veel hullemaks kui ma paar päeva tagasi jooksmas käisin ja ülesmäge joostes läks asi käest ära. Loodan et paraneb ise ära, trepist on ebamugav üles käia ainult, eile Bristolis ka kõndisin ringi enda kohta ikka väga aeglaselt, õnneks oli aega mida vaja kulutada. 

Bristol

Siiani olen jõudnud lõpuks Alcesteris ka ära käia, nii väike ja armas linnake, palju aega ei kulu et seal ringi käia. Eile läksin Bristolisse mis on Lääne- Inglismaal, Wales'i külje all kohe. Selle mõtte peale tulin päev enne minekut, ehk siis teisipäeval. Ja oli üks põhjus ka miks minna. Kõik algab siis mu telefoni probleemist. Paar nädalat tagasi tellisin siis uue iphone'i eBayst, ootasin mingi nädal aega vist ja kui lõpuks jõudis nägi see nii jube ja kole välja, kuigi oli välja toodud detailides et uus. Ma olin suht annoyed et selliseid ignorantseid jobusid ülsde olema on. Ütlesin et saadan tagasi selle müüjale ja tahan raha tagasi. Ostsin siis vahepeal ühe teise (seekord lugesin kõik feedback'i ära), ühe päevaga jõudis kohale. See oli küll täiesti uus ja kena. Raha sain ka tagasi ja nüüd on korras. Lihtsalt nii stressirohke on selline asjaajamine ja väsitav. Selle teise sain isegi päris odavalt. Aga siis jõuame sinnani miks ma Bristolisse läksin. Kuna kaamera ei fokuseerinud korralikult ja pildi-kvaliteet polnud eriti hea, kontakteerusin Apple'ga ja kuna eile oli mu ainus vaba päev see nädal, oli mul kiiresti kuhu appointment vaja panna, kuhugi mitte väga kaugele. Birmingham ja teised lähedased linnad jäid ära, niiet Bristol siis. Kuna ma seal polnud kunagi käinud, mõtlesin et miks mitte ja võtsin seda trip'i rohkem nagu silma-avardajana mitte mingisugust kohustust. Enne kokkusaamist oli mu paar tundi killida seal. Päris mõnus on ringi käia rahulikult ja lihtsalt ringi vaadates, teades et pole kiiret. Läksin Cabot Circus'esse mida näete all piltides. Polegi selline tavaline kinnine ostukeskus. Kuna see keskus on üsna suur seal polnud ma päris kindel kus Apple Store on ja küsisin ühe mehe käest. Kui ta kuulis et ma Eestist olen, ütles et 'ütle 12 kuud' eesti keeles. Ma hakkasin naerma :D Ütles et YouTube's nägi ükskord seda. Tegelt ta alguses arvas üldse et 'kaksteist kuud' tähendab '12 monkeys', aga ta oli nii õnnelik kui ma lõpuks ütlesin siis seda välismaalaste lemmik fraasi :D Surus kätt ja puha :D

Apple poes vaatas üks asjatundja mu telefoni üle ja võttis tagumise kaamera lahti ja puhastas ära, sellepärast ta siis ei fokusseerinudki. Apple 1 aastane warranty oli tegelikult läbi aga peale seda on veel 3 kuuline complimentary support ehk kui oleks telefoni vaja vahetada olnud, oleks seda ka tehtud. See korras, olin jälle happy. Natuke sai shoppamas ka käidud- ma vist ei suuda üheski kohas ilma poodidesse minemata käia, aga to be fair mul polnud palju muud ka teha. Tahtsin kinno Despicable me 2 vaatama minna aga siis ma poleks jõudnud rongile. Läksin hoopis linna avastama. Bristol meeldib väga, seal on nii uut kui ka väga vana, ehk siis vist natuke Norwichi sarnane, mis on täpselt teisel pool riiki. Linn on nii puhas kui ükski linn olla saab, ja kui inimesi tänaval vaadata tundus üsna euroopalik, stiili mõttes. Ma vist ei märganud mitte ühtegi superülekaalus inimest seal vist, riietusstiil oli rohkem selline retro-like, mitte täiesti inglaslik. Aga seda kõike seletab see et Bristol on ikkagi ülikoolilinn, palju noori inimesi, ja ülihea ööelu nagu öeldakse. Bristol'i ülikool on üks UK top 10s olevatest ka, mistõttu küsivad IBs 37 min punkti.
Ringi käies suvalistes kohtades nägin ka 4 suurt Gromit'i kuju ('Wallace & Gromit'ist). See sari on pärit Bristolist. Terve Bristol on neid kujusid täis tegelikult, ja iga üks on erinevalt dekoreeritud. Tegin pilti ka kõigist mida nägin aga pooled mu pildid on nüüd läinud kui ma telefoni esimest korda arvuti külge ühendasin.. Oooojaa mul on nii head suhted tehnoloogiaga !!! :D
Muide, kui ma jõe ääres kõndisin rongijaama poole, kuulsin äkitselt eesti keelt!! Naine oma väikese lapsega ja ta vanemad. Mul oli et whoaaa Tereee. Ta oli ka väikesel päeva-tripil Bristolis. Aga te ei kujuta ette kui veider on eestlasi kohata välismaal (mitte meie naaberriikides küll:D ). Seda juhtub niiiiii harva et pärast on hea tunne kui oma rahvuskaaslasi kohtad. Ja veel imelikum on suvaliste inimestega Inglismaal eesti keeles rääkida to be fair.

haha üks asi tuli veel meelde. Kui ma sinna Cabot Circus'esse jõudsin, jagati ühe kuulsa šokolaadipoe- Thorntons- ees mingeid kaarte millega saab soodsamalt ja öeldi et sees saab tasuta šokolaaditableti pakikesi. No muidugi ma läksin, sest Minna likes chocolate ju :D Veidike liiga palju poe töötajaid oli küll korraga tööl. Raske oli neist mööduda :D Sisse minnes tervitas mind üks töötaja siis, 1 m eemal teine töötaja ja tänas et ma nende poodi külastan, siis kolmas tuli ja küsis kas on abi vaja. :D For reals, ma saan ise ka vist šokolaadipoes hakkama :D Aga kõik olid kenad ja abivalmid nagu nad ikka olema peavad :)

10.08

Ma ärkasin täna vist peale 12h tunnist und üles, vaatasin kella, 13:30 !! Hea et ma kell 3 pidin tööpäeva alustama :) 

nendest neljast nägin kõige parem poolsemat kuskil kiriku ees. Aga jah
neid on palju ja erinevaid

Sellel 1822 ehitatud kellal oli kaks suurt seierit kuna Bristol ei olnud aktsepteerinud GMT aega veel, niiet nad oli 11 minutit Londonist taga, ja kuna rongid käisid kõik Londoni aja järgi, pidid Bristollased alati 11 min varem rongijaama jõudma. Ehk siis kella 12ne rong lahkus tegelikult 11.49

Cabot Circus ostukeskus

Bristoli rongijaam

minu lemmik tass siin :D

selline lunch oli eile mul siin hotellis, restoranitoit on guuud

Tamur saatis selle, pidin siia lisama lihtsalt. Ehk siis kuidas viinamarju tehakse

1.08

Kõik on siin ülimalt hästi organiseeritud tuleb öelda. 100 pealine pidu pole probleem, kunagi ei nii et kas vähe inimesi või ei jõua kõike ära teha. Peolised ka ei tundu vinguvat igasuguste asjade üle, pigem on alati tänulikud. Huvitav on kohe võrrelda kõike varasema töökogemusega.

Tube koristades olen märganud et need on suhteliselt puhtad, paljud teevad isegi voodid korralikult ära, millest küll kasu pole sest voodilinu peab nagunii kasutama, aga jätab hea mulje :) Kuigi ütleme nii et varastas 20ndates inimesi siin palju küll ei käi, rohkem 40+, mis siis seletab seda nähtust.

Päeval, siis kui ma üles jõudsin lõpuks ärgata, maandus üks helikopter ka siin et lõunat tulla sööma. Päris naljakas, tuletab meelde kui issi käis kunagi niimoodi erinevates kohtades kuna autot ei viitsinud kasutada :D

Ilmast ka siis nagu on inglastele kohaseks :D Temperatuur on endiselt kõrge. Siin hotellis olles ei tundugi nii kuum õnneks, aga astud välja ja 30 kraadi. Õhtuti on kõige mahedam.

Mulle määrati ka kohtumine oma National Insurance Number'i teemal lõpuks. Üleeile öeldi et ühtegi vaba aega pole ning eks nad siis saadavad kirja kui tekib. Mõtlesin et oh god, kas läheb mitu kuud nüüd. Aga täna tuli juba kiri et pean 22sel augustil Birminghamis olema kell 11.05. Äkki sealt oleks mõtekam kohe otse Hastingsisse sõita rongiga?

Ma varem pole sellele väga mõelnud aga nüüd märkan, et inglased on ikka hull saia-rahvas. Ma ei usu et nad päevagi saaksid sellea, kui neil just gluteeni talumatust vms pole. Hommikusöögi ajal tellitakse alati English Breakfasti siin ja muidu viiakse korralikult läbi-röstitud saiad ka lauda. Ja selle aja vältel suudavad nad mitu saiakorvi alla ajada!

Täna läks elekter ära ja siis oli Wi-fi ka maas ning alles homme peaks korda saama. Leidsin ühe imeliku Wi-fi conncetioni siin teise korruse trepil hoopis niiet käisin vahetevahel siin :P Tööd ei saanud arvutis teha eriti, ning mis muud üle jäi kui raamatut lugeda. Kuna 'Minu Omaan' varastati koos mu kotiga ära (eesti keelne raamat on ilmselt kõige väärtuslikum vara seal kotis nende jaoks :D), siis jäigi ainult 'Minu Kasahstan' mis on nüüdseks läbi. Kui mõned 'Minu..' raamatud on üliigavalt kirjutatud, siis Kasahstani küll soovitan! Seal jäi silma fakt et kasahhidele on nende eesnimede tähendus väga oluline ning usuvad et see mõjutab nende iseloomu kui ka eluteed. Jäin kohe mõtlema et Minna on ikka üks damn right nimi mu jaoks vist, kui selle tähendusele mõelda. Well done parents! 

Ämblikest siin puudus ei ole ning elame nendega sõbralikult kõrvuti :) 

Consuela

Jah, ma olen natukene see Family Guy Consuela ja teen hosuekeeping'ut :D Ei tegelt teen suhteliselt kõike siin. Alates ettekandmisest ja köögis aitamisest ja baari taga olemisest kuni tubade koristamiseni. Tubade koristamine küll pole mu lemmiktegevusi, võtab palju energiat. Eile tegin terve esimese ja teise korruse ära, 5 h läks vähemalt selle peale. Alates sellest kui ma siia tulin olen olnud super busy. 5 päevaga 40 h teinud vist. Isegi oma palka ei tea,aga kahtlen et see nii nadi on kui Eestis oli :D Minumeelest siin saab isegi ettekandjana ära elatud kui vaja. 

Neljapäeval olid siis väikesed pulmad, reedel olid üle 100 inimese pulmad, laupäeval oli üle 100 inimese sünnipäev, mingi 60ne aastane mees pidas. Ja ta on vist väääga rikas, sest pool pidu oli avatud baar kõigile, aga mõned külalised läksid nii ahneks kätte et võtsid 200 naela eest jooke ja double whiskey'sid. Jube suhtumine. Niiet siis pandi open bar kinni ja inimesed maksid ise jookide eest kui tahtsid. Aga koguarve oli ikka müstiline :D Ma ei viitsinud magama ka väga minna ja jäin ööseni üles ja aitasin Raj'i baaris, ja siis see sünnipäeva laps lihtsalt andis mulle 20 naelase jee :D Aga ma ei tea kus mul see energia tuleb kuigi ma magasin nii vähe. Ilmselt sellest et uus olukord ja ümbrus. Pühapäeval oli ühe 80 aastase tädi sünnipäev. Ja üle 70 külalise oli :o Vanemad inglased on nii toredad minu meelest. Alati nii tänulikud kõige eest ja üldse armsad. Üks mees küsis et kus ma pärit olen, ütlesin et Eestist, ta siis küsis et kas Balti riigid? Ja siis kui ma seal lauda koristasin ütles sosinal et 'Marge did you hear this, she is from Estooonia :o' :D haha

Eile oli vaikne päev, õhtul peale tööd läksin alla istuma ja siis hakkasin kahe vanema inglasega rääkima. Ma pole tõesti ammu nii palju naernud. Kui sa inglise huumorist aru saad, on nendega nii lihtne rääkida ja jutule saada. Üks näitas mulle oma autokollektsiooni telefonist, ehk siis 4 Jaguar'i, 1 Rolls Royce, Ferrari. :D Suur Man U fänn, iga aasta ostab 700 naela eest season ticketi millega saab kodu mängudel käia. Ja siis teisega naersime natuke Ameeriklaste üle ja kui paranoilised ja ameeriklased nad reisides ikkagi on :D

Ma pean mingi hetk Birminghami minema et oma National Insurance Number saada. Polegi väga välja hotellist saanud, peaaegu nädal aega ainult siin olnud. Simon'i tütar Sarah kutsus mind endale külla kui ta Mehhikost tagasi tuleb, elab Oxfordi lähedal. :)

Hastingsisse võibolla siis augusti lõpu poole. 

Ikka ootan oma telefoni et saaks pilte tegema hakata, ja tellisin täpselt samasugune koti ka RIver Islandist mis ära varastati. Aga nüüd tööle jällegi.

Laterss

Day 2

Eile, esimesel tööpäeval läksin ühte suurde külmkappi piima otsima, ja esimene asi mis mulle ukse lahti tegemisel ette jääb on üks bloody suur siga tagurpidi lakke riputatud. Nii maalaps kui ma ka poleks, surnud siga ma nii lähedalt näinud pole rippumas, veidike tülgastav.. Oh well :D Täna tuleb sellest 100 pealisele pulmale õhtusöök. Homme on ka mingi 60 inimeseline pidu. Nädalavahtused pididki siin sellised olema, aga ma harjunud sellega kuna Köleris oli umbes samamoodi, ainult väiksem peade arv. Alguses ei osanud eile midagi peale hakata, käisin ringi ja otsisin mis teha saaks. Siis kui pulmad tulid läks juba tegusamaks ning nagu ikka, töö käigus õpib kõige paremini. Raj, üks barman siin, ütles et olin palju tublim kui mõned uued kes siin isegi 2 kuud olnud on, jee :D Olen õnnelik et väikenegi ettekandmise põhi mul all on, ning näiteks kohvimasina kasutamisoskus tuleb ka väga kasuks, kuigi siin eriti Lattesid jms ei tellida, kas siis kohvi v English breakfast tea. Ning tavaliselt mingit laadi English breakfast hommikusöögiks. Aga siin käivad asjad super kiiresti, ning kõik tundub nii hästi organiseeritud ka. Olimegi kolmekesi eile, mina Raj (indialane kes siin pikka aega elanud on) ja Alex (minust natuke vanem, kohalik). Täna pidin enne 7 ärkama et hommikusöögi-ajaks alla minna, sest argipäeviti on breakfast siin 7.30-10.00 külalistele. Magasin sisse, õnneks tegin silmad kogemata kell 7.15 lahti ja olin 10 min valmis. Olin koos Michelle'ga kes on siin kaua juba töötanud ning sain jälle targemaks mida ja kuidas teha, sest homme pean selle kõik läbi viima üksi. Olengi siin tasa ja targu üritanud inglaste etiketti selgeks saada, ehk siis mida on õige teha ja mida mitte. Tore on ka muidugi see, et palun, aitäh, vabanadust käib ette-taha. Mitte et ei tõukle kellestki mööda midagi ütlemata. 

Peale hommikusööki, läksime tube koristama, seda pean ka üksi homme tegema, niiet parem kui keegi täna ette näitas kuidas igasuguseid asju lihtsamini teha. Kui mu nõrgad küüned peale sellist tööd siin ülsde terveks jäävad, miracle. Ikka väga ära väitab see üles-alla jooksmine ja voodipesu vahetamine jms, aga hea trenn vist :D 

Inglased on ikka väga emotsionaalne rahvas. Köögis on vahepeal terve ruum sõimusõnadest punane, nagu fucking... ja niii edasi :D

Üks veider asi veel mis ma mitme aasta jooksul Inglismaal elades märganud olen. Kõik kelle kodudes ma elanud olen või viibinud (ja neid on palju), tolmuimejateks on neil alati suuuuuured rasked kolakad millega peale ühe põranda tegemist on energia kadunud. Eestis on tavaliselt sellised normaalse suurusega ja mitte väga rasked Philipsid vms, aga siin vähemalt 5 kg kaaluvad masinad. 

Nüüd on mul kuni 7ni vaba aeg ja siis kolmeks tunniks veel tööle. Eile ostsin eBayst oksjonilt endale iPhone jälle ära, sama mis enne oli, sai isegi odavamalt kuna uus versioon on väljas. Ja siis ostsin veel samasuguse River Island'i koti mis mul ära varastati, õnneks oli see veel müügis kuna hiljuti sai ostetud. Ootan juba delivery't, et pilte saaks hakata tegema. Muide, siin kasvatakse ise kanu ka, ja 3 lehma ka pidi olema. Ja juurviljad kõik värsked ja ise kasvatatud.

Lähen söön nüüd ühe ilusa burksi ära ja hakkan arvutis tööle kuna pean aega leidma teise töö jaoks ka mida saab õnneks suht ükskõik kuna teha. 

Ja Hastingsisse tahaks ka minna mingi päev, aga selleks on paari päeva vabaks vaja. Ning Norwich'i ka, et oma tulevase ülikoolilinnaga natuke tuttavamaks saada. Aga see suht kaugel ikka. Vaatasin et Oxford on lähedal ja pole seal aastast 2007 käinud.

Helistasin just 3'me (mis on mu mobiilioperaator), et oma number blokeerida millega koos mu telefon varastati. Customer service on ikka 5+++ :D Nii kenad ja lahked ollakse. Ütles et ta saab isegi mu telefoni ära blokeerida :O mis on hea. Niiet saadetakse mulle uus SIM sama numbriga ja isegi see raha mis ma SIMile panin jääb alles. :)

Üks pilt Essuga mis mul eelmisest telefonist päästa õnnestus:

England times

Enne Alcesterisse minekut annan ülevaate oma Londoni tripist siis. Kohvri pakkimise jätsin enamuse hommikuks, vale valik. Kui aega enam üldse polnud, viskasin asju kohvrisse ja sealt mõned asjad jälle välja kuna 4 kg oli üle. Liisi ka unustas ära et ta mu lennujaama peab viima ja siis lõpuks jõudsime vist 5 min enne check ini sulgemist :D Ryanair’i lend jäi muidugi hiljaks (üldse ei üllata),aga kohale jõudsime küll varem kuidagi. See ajab alati nii naerma kuidas lennukis pannakse mingi victory- sarnane muusika mängima kui varem v õigeaegselt kohale jõuatakse sihtpunkti ning korrutatakse mitu korda et me jõudsime õigel ajal ning muud statistikat Ryanairi spot-on timing’u kohta. Sama oli vist siis ka kui me Dublinisse lendasime. Väga lame’lt kõlab :D Maandusime Stanstedi lennujaamas, esimest korda olin seal. Gatwick on siiani mu lemmik. Stanstedis oli mingi jube ootamine koguaeg. Sealt võtsin bussi Liverpool St-le. Bussijuht oli suht naljakas. Kuna 31 kraadi oli väljas, ja ta pidi peatuste ajal mõnedele nende reisikohvrid alt andma, tuli bussi tagasi ja küsis valjult et kes mu tööd tahab üle võtta :D Tunni pärast jõudsin oma sihtpunkti ja ootasin Robbie’t mõnda aega. Esimest korda kirjutati mu Starbucksi topsi peale mu nimi õigesti jee.. Ajasime siis mõned asjad kohe korda, telefonikaardile panin raha, ostsin Oyster kaardi millega Londonis on kõige mõttekam ja lihtsam liikuda metroos sõites. Lihtsalt paned koguaeg raha peale kui tühjaks saab. Siiani ei suuda ära harjuda kui kallis siin transport on. Mingi nädalakaardi eest sa maksad pmselt 45 naela vist ja seetõttu on hea meel et ma Londonisse ülikooli ei lähe. Suhteliselt piin oli see väike reisike Chislehursti kus Robbie elab. Mitu korda pidime metroo line’i vahetama ja trepist üles alla käima. Ja no see temperatuur eks, ilma konditsioneerideta rongides. Aga kõik läks hästi, ja õnneks ei pidanud üksi oma raskete kohvritega käima. Õhtul jäime sinna, vaatsime telekat ja tegime mikrokas toitu kuna gaas ei töötanud :D Siin käib see toidutegemine üldse super lihtsalt. Lihtsalt paned super-rohelise ja ilmselt geneetiliselt muundatud brokkoli mikrolaineahju kui nt mujale pole võimalik, ja ongi valmis :D Riisiga samamoodi, 2 min. Aga toit on hea. Järgmine päev pidi Robbie tööle minema ja ma jäin mõneks ajaks majja. 

Päeval läksin Greater Londonisse, tube’s olles jäime Westminsteri peatuses seisma ja siis tuli suvalt idee korra Big Ben ja parlamendi maja ja London Eye ja Thames ka üle vaadata, peaaegu 2 a on vist sellest kui viimati neid silmasin sest tavaliselt olen ju ainult kas rongijaamades või shoppamas siin. Siis hüppasin tagasi metroose (tube on nii lihtsasti arusaadav siin et bussidega võrreldes soovitan seda kindaslti kiiruse ja hinna mõttes kõigile kes Londonit külastama tulevad) ja Oxford Circusesse sest ma tõesti ei teadnud kuidas paari tundi tappa ning kuna ma olin näljas mõtlesin et jalutama ei jõua minna. Ma siin kahjuks 3 päeva juba anoreksik olnud. Sest pole kas midagi süüa või pole aega ega kohta kus osta. Ma vist rohkem kui kolme päeva jooksul olen söönud ainult 4 väikest söögikorda. Aga eile näiteks läksime ühte Itaalia restosse kus võtsin mereandide salati, väääga bueno. Küll ma siin veel juurde võtan J Kuhu mul mujale minna seal oli kui H&M ja New Look ja Starbucks, ei viitsind küll shopata üldse. Aga spordipüksid sain mille üle ma suht happy olen. Ma pean jälle ära harjuma suvalisel ajal suvalisest kohast tänava ületamisega, millega ma Eestis hädas olin vahepeal :D Aga sellest hetkest alates kui ma siia tulin, uskumatult kodune tunne on. Ei tundu üldse et ma riiki oleks vahepeal vahetanud.

Aga jõuame siis mu kõige negatiivsema experience’i juurde ka. Peale Itaalia restot saime Robbie sõpradega kokku ja läksime ühte baari sarnasesse söögikohta. Laua ümber oli vist peale minu u 7 inimest veel. Ma panin oma tooli kõrvale enda käekoti ja H&M kilekoti. Mõnda aega istusime ja siis läksin ühte Guinnessi ostma, u 5 min olin maksimaalselt ära, tulen tagasi ja kotti enam pole. Ning kõik teised olid samal ajal laua ümber ning keegi midagi ei näinud. Manager’iga rääkisin siis, ta vaatas CCTV-st viimase poole tunni salvestust ja ütles et just kui ma lahkusin lauast, keegi kapuutsiga mees kõndis mööda, istus natuke mu tooli taga lauas ja siis oli vist koti võtnud ja läinud, nii sneaky’lt ja prolt käis see asi. Ja samal ajal teises lauas olid inimesed just püsti seisnud. Plaanitud asi ja ilmselt oli ta jäginud kui ma oma iPhone kotti panin. Midagi positiivset ka: thank God et ma oma rahakoti välja võtsin kui lauast lahkusin, mitte ei võtnud ainult raha sealt ja rahakoti sinna jätnud. Ma olen nii õnnelik selle üle sest selle kaotamine oleks kõige pain in the ass’im asi üldse!! Aga see on siis üks mu lohtus-meetoditest. Teine on et Everything happens for a reason. Mis seal ikka siis, ega enam midagi teha ei anna, what’s gone is gone. Niiet õhtu jooksul tegime mu telefoni puudumise üle veidike nalja. Kahjuks pilte pole väga palju siia panna nüüd. Välja arvatud see intsident, Londonis oli tore aeg. Eile pidin tee ette võtma jälle oma kohvrikestega mida on nii tore ülesmäge järele tõmmata 15 min. Kui ma sillast üle pidin minema teise platvormi juurde, üks vanem naine aitas mul ühte kohvrit üles alla tassida. See on nii tore siin et paljudel juhtudel inimesed tulevad kohe juurde ja küsivad et kas on abi vaja kui ma nähtavasti seal struggle’n :D

Kohale jõudsin ilusti. Denis tuli vastu rongijaama. Tema on siis see kes alustas Arrow Mill hotelliega kus ma preagu olengi. Preagu on ta poeg Simon selle koha omanik, ja on ka peakokk siin. See maja oli veski mingi 1000 aastat nagu ma kodulehelt välja loen.

Terve päev olin eile näljas jälle, aga peale õhtusööki siin sain aru et oli vist hea see väike mitte ise-algatuslik dieet, sest toit siin ju suhteliselt kaloririkas, oleneb mida sööd muidugi. Aga ausalt, ma pole varem paremat steak’i söönud kui eile. Kõige parema küpsusastmega, so right. Koos inglise friikatega ehk chips’ide ja seente ja muuga..mmm...

Nüüd ma lõpuks pakkisin oma kohvrid lahti. Magasin isegi suhteliselt hästi, aga nii kuum on siin 3ndal korrusel (Eesti süsteemi järgi 4ndal). Temperatuur ikka püsib 25+ kraadi juures. Täna hakkan kella 3st töötama ka. Pulmad on õhtul, ja homme on väga suured pulmad. Loodan et elan sisse kiiresti. Eile oli nii ilus siin õhtul, oleks nii väga tahtnud pilti teha aga polnud ju telefoni. Ebaysse shoppama nüüd :D

Nägemist:)

Lihtsalt üks ilus pilt Inglismaast

Kui Liisi mulle Cars'ide õhupalli kinkis autokooli lõpetamise puhul :)

Üks ilus pilt Big Ben'ist, reisilennukit on ka torni otsas natuke näha

Väike nostaliga tuli peale kui oleks võimalus olnud Hastingsi rongile hüpata 

Arrow Mill Hotel

Restorani pool

it's time to fly again

Alustan siis uue blogi-hooajaga ja lõpuks jällegi Inglismaal, kust ma mingil põhjusel väga kaua eemal püsida ei suuda. Vaatame kuidas see kolm aastat läheb ülikoolis siis. Hetkel küll kuni septembrini kirjutan muust kui ülikoolist. Lähen ühe peretuttava juurde Alcester'isse, kellel on seal hotell, ning helping out. Et saaks siis National Insurance Number jne tehtud, et kui ülikooli ajal töötada tahan siis sellega enam probleemi poleks. Me käisime neil külas emme ja Liisiga siis ka kui ma teisel aastal Inglismaal olin. Niiet kuskil blogisügavustes on pildid kaa. Aga see koht on väga ilus ja armas ja vana ja väike. Ja super- inglaslik. 

Selles majas nad elavad

Alcester

Peaks vist pakkima hakkama aga ma niiiii lazy sellega. Ostsime mulle nüüd uue kohvri ka, punanejeee :D Praegu olengi kodus, homme Tallinnasse ja esmaspäeval Londonisse kus ma jään ühe sõbra juurde paariks päevaks. Ja Londonis on temperatuur 30 ringis juba nädal aega olnud ja peaks ka siis olema kui sinna lähen. Kui tihti Inglismaal ikka nii kuum on :D Aga Londonis hakkab pihta see good ol' reisikohvrite ja muu kaasnevaga ringi ukerdamine bussidest metroosse ja metroost rongideni välja. A no mis see 30 kg ikka ära pole praegu, varem ka 45+ kiloga ringi käidud :D

Vahepeal on selliseid asju juhtunud siis: eile sain ARKi sõidueksami ka tehtud (jeesssjesssjess!!!), suur relief. Mõlemad ARKi eksamid läksid ülihästi, teooria 100% ja sõidus vist vigu ei teinudki. Mingi 4 kuud uimerdasin nende tegemisega Tallinnas ja siis kui ühel hetkel mõtlesin et läheks Inglismaale, pidin kiiresti load ära tegema, sest kuna ma neid muidu veel teen. Ja kahe nädalaga done ning hea tunne. 

Alex käis ka mul külas mai keskel, polnud teda aasta aega näinud. Olen mõnede teiste IB klassikaaslastega ka kontakti pidanud ikka.

See kutsa on ka kahe aastaga tundmatuks muutund
ilmselt. Väike musi in 2011

Kuni siiani töötasin ettekandjana Köleri 2-s ikka. Viimane päev oligi pühapäeval seal ja jäime mõnedega sinna veel, natuke kahju oli isegi ära minna. Üldse, mul on Eestist tavapärasest kurvem lahkuda, niimoodi et isegi pisara võin poetada. Varem ei jõudnud ära oodata kuni lennukile saan, aga nüüd nende nelja ja poole kuu jooksul olen nii palju toredaid inimesi Tallinnas elades leidnud ja lähedaseks saanud. Fun times. Kuid siiski, ära sõitmist ootan ja uusi seiklusi. Iga kord kui ma Tallinna Lennujaamast mööda sõidan, jään seda ja lennukeid mõneks ajaks vaatama, kõige lemmikum asutus Tallinnas vist, alati tekitab koduse tunde. See reisiatmosföör lennujaamades on üldse nii nice :)

Agaaa, kodus on ikkagi kõige kõige mõnusam olla. Magamine on nii rahulik, võrreldes Tallinna lärmiga, eriti kui kell 8 tuleb prügiauto sinna onju -.- Ja õhk on tunduvalt värskem. Hästi ajastatud ka kuna kõik värske on just valmis või valmimas, isegi õunad. Nii et olen üks väike õnnelik Lõuna- Eesti maalaps hetkel kõige selle külluse sees! :D

Tekitan väikese fotoalbumi siia oma viimasest kolmest kuust.

Alexi ja Matuga Florat ja Kaljut vaatamas

selline oli mu voodi siis tollel weekendil :D

Gumball 9000-t ka natuke

Sofi normaalses olekus :D

kõige lemmikumad taimed ja lõhn <3

väike vedru Lõõdlas

no vist 10selt :D

Leidsin mingi beebipildi ka endast, mitte liiga erinev onju

                               Alguses siis see huge mofo           -           ja pärast saksa-Eesti                                          sõnaraamat. Aga see pole mesilane, vaid vaablane niiet it's allowed :D

Essu ja Priiduga Hollykas

let me guess...aa jaanipäev

usual Karin

käisime Essuga väikese cousin'i juures kohvikus :P

Lõõdla once again

Tulin üks õhtu koju ja see oli voodi peal, Liisi jõudis isegi enne ARKi eksameid
mind õnnitleda :P

Adiós Estonia

little update

No tereee :)

Kirjutan nüüd ühe väikese sissekande Eestimaalt ka siis. Peaaegu 3 kuud tagasi oli viimane kord kui kirjutasin ja Hondurase- Mehhiko päevitus on ka selle ajaga enamus maha läinud :(

Suure osa veebruari kuus veetsin ma kodus Lõuna- Eestis, vahepeal käisin ka Tallinnas mõned tööintervjuul ja lihtsalt, sest siin läheb pika ajaga ikka väga igavaks ära eks :D Kuid nii mõnus oli lõpuks rahulikult ka kodus olla peale seda poolt aastat. Pikka aega ära olles hakkad ikka hindama selliseid asju ja ka näiteks külma temperatuuri, sest ma tõesti igatsesin oma talvejopet kanda ja midagi muud peale lühikeste pükste :D Nagu ma olen öelnud, kuum niiske kliima pikaks ajaks- definitely not my thing. Tagasi tulin ka õigel ajal, ei ole pidanud nii pikalt pimedal ajal Eestis olema ja sain suure D- vitamiini koguse Kesk- Ameerikas kätte ning talve depressioon jäi õnneks olemata :-) Nüüd paar kuud peale äratulekut on mul väike igatsus tagasi tulnud. Alguses ma ei jõudnud ära oodata kuni ma koju saan, aga nüüd hakkab nostalgia peale tulema ja mõnus oleks lihtsalt nt 1 nädalgi külastada seal ja lapsi näha keda nii igatsen! Mõnikord on ju hea käia kohtades kus sa tead kõigest kõike. Ükskord nägin isegi unes kuidas ma tagasi läksin, suured muutused olid toimunud, meie vabatahtlike maja oli suhteliselt paleeks ümber ehitatud koos Xboxide jms-ga :D Reaalsed unenäod nagu alati.

Märtsi kuust läksin Tallinnasse alaliselt elama, kolisin Liisi juurde ja sain kohe oma toa ka õnneks super king size voodiga :D Hakkasin ühes restoranis tööle. Varasemalt ma pole mitte kunagi elus olnud palgalisel tööl, niiet esimestel nädalatel õppisin palju ikka ja see nädal sain oma esimese palga ka kätte yay :D Kuna ma mitte mingisugust rutiini töös ei salli, sobib see mulle päris hästi. Iga päev on erinev, tunnid on erinevad, nv-l kui peod on seal siis on üldse üle 12h vahetused. Huvitavaid inimesi käib ka seal. Nt 2 inglast kes juba u 16 a Eestis elanud. Ja kuidas sa inglastega jutu peale saad? Ikka jalgpall (West Ham ja Hull City fännid), ja isegi seda pole vaja et jutule saada. See mulle meeldibki nende juures et pole imelik isegi võõraga rääkima hakata. Tuli siis välja et nad eesti keelt eriti palju ei valdagi, alguses pani mind see imestama et peale 16 a ka ju, aga explanation oli üsna hea. Esiteks, kui keegi välismaalane tuleb siia elama ja üritab keelt õppida, eestlased automaatselt lähevad ing keele peale üle kui nad eesti keelt pursivad, sest nii on lihtsam ja eks me ise ka taha ju muus keeles rääkida. Teine asi mida oli ka üllatav kuulda oli see, et kui mõni välismaalane üritab eesti keeles midagi öelda aga mõni sõna jääb lausest välja v on väga vales vormis, meil kaob lause mõte täiesti ära ja ei saagi aru mida öelda taheti. Aga kui inglise keeles näiteks mõni väga hulle vigu tehakse, nad saavad ikka aru mida sa umbes öelda tahad. Aktsendiga on täpselt sama asi. Ma olen seda viimasel ajal ise ka tähele pannud kui mõni vene klient tuleb ja üritab eesti keeles midagi öelda, rõhk valedesse sõna osadesse pandud, ma ei saa tavaliselt midagi aru.

Autokoolis käin ka nüüd. Võtsin e-teooria sest mul pole tõesti aega klassiruumis istuda, saan vähemalt ise planeerida kuna mida teha, kuigi vahepeal tuleb muidugi motivatsiooni puudus. 7 sõidutunnis ka käinud ehk siis 1/3 tehtud.
Varsti plaanin joogas ka käima hakata. Vaja oma mõtetes veidike selgust, ning jooga on nii füüsisele kui ka psüühikale hea.

Tahtsin hispaania keele tunde ka võtta et meelest ära ei läheks aga nüüd juba liiga hilja sest semestrid ülikoolis alanud, ja eraldi keeltekoolis oleks liiga kallis. Et siis tahaks ülikooli minnes küll seda lisaainena võtta. Ülikooli koha pealt siis nii palju et olen päris mitu kuud mõelnud nii Hollandi kui Inglismaa peale. Hollandis oleks hetkel ainukeseks võimaluseks minna Groningeni ülikooli mis pakub Psühholoogiat BSc inglise keeles. Inglismaal nagu ma vist eelmise aasta novembris mainisin, on mind vastu võetud 2 ülikooli ilma mingisuguste condition'iteta mis on väga hea :) Kuna UCAS-es saad alles siis kindla vastuse anda kui kõik 5 ülikooli on vastanud, sain ma seda teha alles eelmine nädal kui peale 6 kuud tuli Šoti ülikoolist vastus, niiet University of East Anglia sai ära firm'itud :-) Ja mu kursus algab vist 26.ndal septembril. Nüüd pean tasapisi uurima hakkama õppemaksu laenude ja muud toetuste osas. Inglismaale minekus oleks ma 100% kindel kui 9000 naela asemel aastas oleks mõni väiksem õppemaks sest mõte sellest et lõpetan laenukoormaga pole eriti meeldiv ning see on ainuke põhjus miks ma Hollandit kaalun, kuid jällegi, igatsen Inglismaad liiga palju ja meeldib olla keelekeskkonnas mis poleks võõras ning kus saad kõigest aru mida räägitakse, ja üldse keskkonnas mis on juba pikka aega tuttav olnud. + muidugi pubikultuur, ei seda unustada saa! :D

Aga Tallinnas mulle meeldib elada, alati on midagi teha ning kõik võimalused olemas ning hea väljas käia. + Subway üle on mul ka ülihea meel :D Hetkel tulin nädalavahetuseks koju, kus ma pole kuu aega käinud. Järgmine kord on ilmselt juba mais.

So long then

üks pühapäevane lastehommik töö juures, nii palju armsaid väikesi tegelasi oli :)

kokteilikoolitus. Keegi pidi mõned teist muidugi ära ka jooma, ega selliseid
asju raisata ei saa :D

Eesti- Andorra mäng

väikese Normaniga keda polnud suvest saati näinud

Munadepüha hommik kui emme Tallinnasse külla tuli 

Viimane pakk tajadasid Hondurasest