Monday, 24 September 2012

Pico Bonito

Reedel peale Kinder'it läksime teiste vabatahtlike ja ühe Honduralasega siis väikesele reisile. Võtsime bussi ühte väikesesse linna mille nimi on La Unión ning sealt rongi oma esimesse peatusesse kus paadireis pidi olema ühel jõel. Mina alguses kujutasin rongi ette nagu rongi ikka aga tuli välja et see oli nagu väike kaarik raudteel nagu alt pildilt näete :D Kui kohale jõudsime läksime kõik ühte paati ning hakkasime sõitma. Jõgi hargnes kolmeks ja nagu see mees ütles, et igal haru on teistsugune, et esimesel on vist ahve rohkem näha, ei mäleta eriti mis teiste omadus oli :D Igatahes, sõitsime siis kalda lähedalt ja kuulsim ahve, kes kõlasid väga veidralt :D See paadijuht oskas loomade hääli nii hästi järele teha et ei saanudki aru kas oli loom või inimene. Öeldi et krokodille võib ka näha aga seekord ei näinud. Siis nägime veel nahkhiiri puudel, suur parve valgeid linde istumas okstel, ja valge näolist ahvi. Õnneks sain pildi ka tehtud, aga ta nägi nii naljakas välja, lihtsalt vahtis oksa peal tükk aega. Siis see Honduralane keda me kõik Daniks kutsume küsis naljaga et 'Que gringa te gusta?' mis tähendab et 'Missugune tüdruk sulle meeldib?' :D 
Umbes pool tundi enne kui oma paadireisi lõpetasime hakkas vihma nii kõvasti sadama. Siiani on sadanud iga päev peale 4 tavaliselt ja kui sajab siis ikka nagu oavarrest. Niiet lihtsalt ligunesime seal paadis. Aga siin pole mul vihma vastu midagi, ei olegi nii lämbe ja külm ka pole vihm. Peale seda üritust läksime oma hostelisse kus jagasime end 3 majakesse ära. Brongeerisime õhtusöögid ka ära. Aga Lõuna Ameerikas ei pea ju keegi ajast kinni :D Õhtu oli küll väga lõbus!
Majakesed on üli armasad. Mitte ühtegi mugavust peale voodi pole, aga midagi puudu ka ei jää. Külm dušš oli olemas nagu ikka, voodi oli hästi mugav. Majad on lahtised, ses mõttes et katus ei puutu ülemist osta seinal täiesti. Hondurases on kõik majad alati mingitmoodi lahtised. Panin korralikult putukatõrjet enne magamaminekut peale siis. Söök oli hästi hea, siin ón tavaks kartuleid viilutatult, kana, ube süüa, nagu all pildil näha on. Enne magama minekut läksid mõned meist basseini ka ujuma kus vesi oli soojem kui õhk siis. Esimest korda Hondurases oli mul natuke külm peale basseinist välja tulekut.
Hommikul ärkasime pool 8. Nii mõnus oli ärgata ja kohe välja minna ning vaadet näha, värske õhk ka. Hommikusöögiks oli muna, kartulid, oad ja grill-liha, mis oli hommikusöögi kohta veidike liiga palju ja harjumatu. 
Siis sõitsime Pico Bonitosse mis oli ka lähedal. See koht oli kohe mäe all kus pidime maksma n-ö parki (mis on tegelikult džungel) sisenemise eest 120 lempiirat (u 6.5 dollarit). Sealt algas meie matkamine. Seljakotid saime sinna jätta, niiet ainult kaamera ja veepudel kaasa. Esimene peatus oli 10 min kaugusel kus oli esimene kosk. Kaks meist jäid sinna ja jätkasime reisi kõrgemale. Seal oli mingitmoodi rada ka, aga kogaueg pidi enda ette vaatama ja ei soovitatud midagi puudutada sest mõned taimed on mürgised seal džunglis. Peale mõnda aega üles ronimist, tuli mu jalge eest üks uss/madu mööda, musta ja valget värvi. Ma olin niii lähedal sellele peale astumisele. Sain peaaegu mini ataki jälle, ei taha ussihammustustele eriti mõelda. Niiet peale seda oli kõigi liikuvate asjade suhtes väga paranoiline :D Dani vahepeal rääkis meile muud infot ka džunglist, ja ta ainult räägib hisp keeles. Me vahepeal küsime talt ing keeles kui ei oska muidu, sest ta natuke saab aru aga enamasti räägime ikak hispaania keeles. Peale 45 min olime kõik higised ja kuum oli olla. Ning jõudsime siis meie lõpp-punkti, suure kose juurde. Niii ilus. Hüppasime kohe vette mis oli mõnusalt külm. Mõtlesime et ronime üle kivide teisele poole kosele lähemale. Ja tegelt oli see väga ohtlik sest kivid olid ju märjad ja väga libedad. Mingit moodi turnides saime siis kivilt kivile, kasutasime 2 rätikut ka veel et kui laskuda oli vaja siis panime need ette kivi peale et ei libiseks. Õnneks oli Kurt'il veekindel kaamera ning sai palju pilte tehtud mis ma kunagi hiljem lisan. Kose alla ei saanud minna sest liiga tugev surve oli, ma üritasin küll lähemale ujuda aga nii tugev lainetus oli ja ma silmi ka ei saanud lahti hoida, sest kartsin et kaotan läätsed ära. Pärast tagasi ronides pidime ühelt kivilt vette hüppama. Mulle tavaliselt väga kõrgelt hüapta ei meeldi aga pärast kui ära tegin hakkas meeldima.
Panime oma riided ujumisriiete peale siis ja hakkasime tagasi minema. Ma alguses arvasin et tagasiminek võtab rohkem aega sest me pidime laskuma ja kuna kõik on märg peab ettevaatlikumalt tegema seda, aga ei olnud midagi hullu. Väga vedas üldse et keegi kosel ega matkates viga ei saanud,sest suur võimalus oli kogaueg et saab. Tagasiminek oli palju mõnusam sest ei olnud kuum tunne enam kõndida. Dani näitas meile ühte termiidipesa ka, ja tegi väikese augu sinna sisse kust mõned termiidid välja ronisid. Ta ütles et nende pesa on täiesti nende väljaheidetest tehtud. Ning siis ta ütles et termiidid maitsevad nagu porgandid natuke ja sõi ühe ära :D Ma ka siis proovisin ja polnudki kõige hullem :D
Tagasi all tuli üks auto järgi, kastikas, niiet ma läksin taha koos mõne teisega istuma. Ülimõnus on sellises kliimas kastikas olla, ta sõitis mingi 100 km/h vist maanteel ja ma oleks sealt peaaegu minema lennanud :D 
Tagasi jõudsime umbes 1 ajal. Mul on siin ajaarvamine koguaeg nii sassis, sest ma ei suuda uskuda et me nii kiiresti jõudsime matkamas käia ja kell 1 juba tagasi jõudsime. Läksime siis Diana ja ühe sakslasega randa päevitama. Siin võtab päike ju ülihästi. Peale ühe poole päevitamist 20 min olin juba palju pruunim. Peale seda merre hüpe, esimene ujumine Kariibi Meres :) Nii mõnus vee temp jälle. Nagu sooja vanni minek, ja lained ka. Päevitades ikka kuulsid mingeid poisse vilistamas või midagi ütlemas, aga see nii tavaliseks muutunud juba :D 
Naljakas on et vahepeal kõndides suvakad inimesed lihtsalt hüüavad Bye. Ma saaks aru kui Hola vms, aga nad alati ütlevad head aega kui vastu tulevad, ja ma isegi ei tea neid :D
Plaanisime kell 4.45 viimase bussi võtta La Ceibasse et Pizza Hut'i minna, (seal neid 3 isegi). Just siis kui me teise vabatahtlike majja jõudsime, hakkas paduvihma sadama, ja ma pole kunagi näinud suuremat ja tugevamat vihma kui see vist. Muide terve päev on alati täiesti päikeseline ja kuum aga siis peale 4 võib sadama hakata või õhtul hoopis. Sest pimedaks läheb kell 6. Ja need vihmapilved tulevad alati mägede poolt ka. Igatahes, vihm oli nii tugev, niiet kui 1 sekund selle käes olin sain juba täiesti läbimärjaks. Hüppasime bussile siis, aga natukese aja pärast tuli välja et see buss läks La Unióni :D :D Me lollid gringod läksime maha siis ja õnneks oli õige buss kohe seal. Kui me juba La Ceiba piirl olime, hakkas buss bensukasse sisse sõitma ja mingi 5 m enne sinna jõudmist buss suri välja :D Läksime siis lükkama :D See oli nii naljakas. Kui palju sa midagi sellist ikka näed iga päev ??? Jõudsime siis ära lükatud, ja kui paak täis, ei läinud buss ikka käima. Kui bussijuht seal ees kapoti all oli midagi teinud, läks buss lõpuks käima, niiet 25 min läks siis selle peale :D Lõpuks jõudsime linna, võtsime takso Pizza Huti. See nägi välja ikka viimase peal. Hästi ilus, ja teenindus oli ka nii hea. Pritsessina tundsin kohe, kõik tehti ette taha ära :D Ja nii naljakas oli et see ettekandja ütles alati exellente kõige peale :D 
Peale seda kui kõhud täis, rullisime end täis kõhtudega mööda tänavat kaubamajani. Ostsin sealt plaastreid, küsisin kõike hispaania keeles ja puha :D
Hiljem tulid kõik ülejäännud vabatahtlikud meie Beach House'i, ja korraldasime väikese oleku siin.
Kokkuvõttes läks mul umbes 1200 lempiirat kogu reis, ehk siis üle 60 dollari- transport, söök, erinevad piletid, ööbimine. Ei olegi kõige hullem hind, kui mõelda et näiteks Londonis maksad nt London Eye ja Madame Tusseaud' külastamise eest isegi rohkem.
Aga tänese päeva jooksul olen näiteks nii palju erinvaid kogemusi juurde saanud. 

Muide, ma olen tähele pannud et Hondurases on nii palju kanu. Lihtsalt kõnnivad tänavatel vahepeal ju :D Isegi Kinder'is kõndis paar kana ringi ükspäev.

Siin ma teen ühe päeva jooksul niii palju. Mitte ühtegi hetke ei tundu raisatud olevat. Koguaeg nii palju tegemist ja aeg läheb siis ka siis kiiresti. Ei olegi jõudnud veel maha istuda ja lihtsalt hispaania keelt natuke õppida,aga vähemalt on mul praktika kohe käepärast. Praegu tundub mulle nagu mitu nädalat oleks siin olnud, kõik on juba nii tutavlik ja lahedad inimesed on ka :)

Nüüd on juba pühapäev. Peale ärkamist läksime meie maja kõrval olevasse väli söögikohta. Ostsin Fresca mis on üks limonaadi/fanta sarnane jook, väga populaarne Hondurases. Siis üks mees tuli sinna mangosid müüma, meil oli et jess ikka võtame. Mangod olid väikesteks tükkideks lõigatud kotikeste sees. Kui ütlesime et tahame ühte, ta hakkas sinna chillit lisama mingi soolakastmega. Nii rõve maitse :D Kes see chillit lisab mangole? Äädika järgi maitses. Veider. SIis seal oli üks koer ka kes nii kõhn nägi välja et ribid paistsid. Mul hakkas nii kahju ja siis tõin talle kaks saiaviilgu ja mindeigd veidraid viinereid ka mida ma nagunii ise poleks söönud. Mul hakkab koguaeg loomadest nii kahju kui ma neid sellises olekus näen. Hiljem läksime randa lamama, ning ma läksin ujuma ka, aga kui ma natuke edasi olin kõndinud, tundsin äkki jalal nõelamist. Kõndisin edasi ja siis teisel jalal tundsin sama. Ujusin siis ruttu tagasi. Kurt ütles et siin võib millimallikaid ka olla niiet see see oligi vist. 
Peaks nüüd hispaania keelt õppima ja kõik lõpuks lahti pakkima.
Homme lisan teised pildid ka nädalavahetusest, kui vees olime.




On Friday After Kinder me, other volunteers and one Honduran went on a little trip. First we took a bus to La Unión. There we had to take a train to our first destination where we went to a boat trip on a river. At first I imagined the trains here would look like trains but this looked like a little carriage on the rails :D You can see a photo below the post. The boat trip was awesome though. At first we heard some really angry monkeys because the sounds they made was awful. It was really nice to be on the river in the middle of the jungle though. Later we saw bats on trees and white-faces monkeys. One was really funny. Just stood on the branch and stared at us :D Luckily I got a nice picture. Half an hour before our boat ride was supposed to end, it started to rain heavily. So far it has rained every day i've been here, usually after 4 or in the evening. The whole day it is always sunny though and really hot. I dont actually mind the rain here, it's a nice refreshment after a hot day, and it isn't cold either. And when it rains here it rains really really heavily!!
After that, we went to our hostel. It looked so nice. We divided ourselves into 3 cabins. They didn't look like usual cabins but I liked it. Something different is always cool, just to have a new experience. The view from there was just breathtaking, the mountains in the background. In the evening some of us jumped into the pool which was outside inthe hostel as well. In the morning it was so nice to wake up and the first thing to go outside, and just look at that view, it wasn't that hot yet either (only 25 degrees?).
For breakfast, we had Honduran usual, scrambled eggs, sliced potatoes, some bean sauce and grilled meat which is really strange combination for breakfast I think.
After that we went to Pico Bonito. They say it's a park but I'd just say it's a jungle. We payed 120 lempiras (about 6.5 dollars) for the entrance and started hiking. It took about 10 min to get to the first waterfall. Really beautiful. 2 of us stayed there and we continued our journey. Most of the times when we walked it  was very steep and I was thinking that it would take so much time to come down afterwards because its wet and got to be careful. But it went faster than I thought. On the way up, we all walked in a line, and we had to look where we stepped all the time and he said we shouldn't touch anything because some plants may be poisonous. When we were walking, a snake suddenly crossed the track just in front of my feet. It was quite thin, and black and white. I almost stepped on it which in that case would have probably bit me. It was so scary and then I was kind of paranoid the rest of the way. Anyway, we reached our destination after 45 minutes. It was nice and cool there, so was the water. We all jumped in, great refreshment. There were big and slippery rocks that were blocking our way to the waterfall so we decided to try and climb over. It could have ended really badly but luckily there were no casualties :D And we had 2 towels we used so the rocks wouldn't be that slippery. It was so much fun, really loved that experience. Afterward when we walked back I didn't feel so sweaty and hot so it was really worth it. On the way down, Dani showed us a termite nest. He said they taste like carrots. I ate one termite as well :D Wasn't that bad :D 
Later we called a pick-up truck to take us back to El Porvenir. I and 3 others sat in the back so when the car drove like 100 km/h I almost flew away but it was so nice considering the heat :D It's really cool that nobody cares if a pick-up truck is full of people and there are no regulations about it.
We got back at 1 pm, it always seems so much later for me because it felt like the whole hiking trip lasted a whole day. I always do so much here during a day because so far I have had to wake up early as well.
After we got back most us went to La Ceiba to a Pizza Hut (there are 3 of them there). Just before we took a bus, it started to rain so so so heavily, so it was really hard to talk because the rain was really loud. I was in my dress, and nothing else so I just couldn't be bothered to run, 1 sec in that kind of rain and I was soaked. It was actually quite fun. So when we got on the bus, we found out a bit later that this one didn't go to La Ceiba, luckily another one was just there so we ran to the other bus. When we had almost reached La Ceiba, the bus turned into a gas station. At least it tried to turn. Because 3 m before getting there, the bus broke down. So most of us got out and helped to push the bus :D I was laughing the whole way, because it all looked so funny, us pushing a bus :D After we succeeded and the bus was filled with petrol, it didn't start. So the bus driver had to go out and fix something. We basically stood there for 25 minutes, but I didn't mind because all of this is a new experience to me and just makes me laugh :D 
In town, the pizza hut looked so nice, much nicer than the one in London I went to, and I had never seen a service better than this. The waiter said 'exellente' all the time, like 'agua exellente' etc, :D After eating we rolled ourselves (like a Diabeto in Family Guy) to the mall. I bought plasters, asked in Spanish and all :D I just need more practice in speaking and most of all, i need a bigger vocabulary.
When we got back we had a little house party with other volunteers in the Beach House. 

The whole trip cost me about 1200 lempiras, which is over 60 dollars. It is actually not that much for the whole trip considering it included transport, accommodation, tickets, food. Thinking that in London e.g. you pay even more when you visit London Eye and Madame Tusseaud. That's why it's nice to travel here.

Today (Sunday) I got up quite late, and after breakfast we went to that little outside cafe or whatever you call it just next to our house, and got a Fresca which is really popular here. It kinda tastes like Lemonade, Fanta and Sprite altogether. There was a dog as well who looked so skinny and sad. I've always had that weak spot for animals and get really sad when they look like that so I got white bread and sausages for him. While we were sitting there, one guy came to sell mangos. We were like yeaa finally some mangos because so far we haven't got to eat that much fresh fruit here. So we said that 'si 2 por favor' which contained of mango pieces. The guy started putting chili sauce and some salty sauce also into that bag so we were left with mangos that smelt of vinegar :S So I decided not to eat it. Do they really eat mangos like that??
Later when I went into the sea, I felt a sting on my right ankle, and then two more stings on the other ankle. So I swam back quickly. Kurt said that was probably a jellyfish. But they can't be big because it didn't hurt that much, just stung.
I just study some Spanish now.
Byebye :-)

El Porvenir kell 7. 

Väikeses poekeses El Porvenir'is

Vana Ameerika koolibuss mis nüüd linnade vahelt sõidab

rong :D



Cuero y Salado rio



leidsime puu otsast paadireisi ajal, seest hapuka aga hea maitsega, ning raske on koorida

:D 


nahkhiir

Sellise nimega maakond siis Hondurases, mis tähendab 'jumal tänatud'



meie hostel

väikesed cabañod



hommik kell 7.45

unine

basseid hostelis


Pico Bonito, kus meie mätimatk algas


neid puuvilju pidi poes ka müügil olema, hästi hea maitsega ning magusad

esimene kosk

sellise kujuga oksi oli ka


see mis häält tuhanded sellised tegid kuulete viimases videos / the sound that thousands of these fellas made can be heard in the last video


mürgised

meie lõpp-punkt, kuhu siis ujuma läksime, ja üle nende kivide pidimegi ronima, pildi peal pole väga aru saada aga tegelt on need palju kõrgemad



termiidipesa

ananassi põld

enne La Ceibasse minekut, selline vihmatorm

kui bussil bensiin otsa sai :D


Pizza Hut

                              Ahvid/  Here you can hear the sound that the monkeys made
                                                    

                          Prussakate või mardikate kisa / Sound of those bugs seen above

WebRep
currentVote
noRating
noWeight

Friday, 21 September 2012

Hola a todos!

Alguses tuleb vist iga päev kirjutada sest nii palju uut ja huvitavat juhtub.
Täna oli mu esimene päev siis Kinder'is. Ma siis seletan üle igaks juhuks. Kinder on üks programm kus mõned vabatahtlikud töötavad väikeste lastega alates 5-7 eluaastani. Hetkel on meid 3, Mina, Diana ja Nikki Inglismaalt. Ega rohkem poleks vajagi. Siis on veel üks naine seal kes inglise keelt ei räägi aga nad laulavad näiteks tähestikku, siis mingit džungli loomade laulu, õpivad tähti (täna õppisid Z kirjutamist ja mõnel ei tulnud see isegi 20ndal korral välja :P ), hommikul nad ütlevad mingisuguse palve ja laulavad Hondurase hümni. Lastel pole eriti distsipliini siin, vahepeal tuli kaklusi lahutada, ja koha peal nad ei istu ka kaua, ning väga kõvasti räägivad koguaeg, niiet õpetaja peab koguaeg neid korrale kutsuma. Ja kui nad midagi laulavad, siis täiest kõrist, niiet ruumis olles mu kõrvakiled lähevad peaaegu katki :D Alguses on nad natuke tagasihoidlikumad ja siis natukese aja möödudes, kui neid juba üle 16ne on seal, lähevad ülemeelikuks. Niiet päeva lõpuks ronisid kõik mu peal juba, samamoodi ka teiste vabatahtlikega. Diana oskab päris head hispaania keelt niiet ta suudab nendega vähemalt rääkida. Aga lastega õpid ka ikka päris palju sõnu, nt hommikul kui nad laulsin ma üritasin loomade nimesid meelde jätte, ja kui nad näiteks kiigu peal on ja tahavad et hoogu teeks, või kui nad tahavad et neid kiigu peal taevasse lennutaks, siis need hakkavad ka meelde jääma :D Ma üritasin ühele tüdrukule Z tähte õpetada vist ikak pool tundi, ja ikka tuli tal väga väga krõnksuline see välja :D Paljude nimed on ka väga inglaslikud, nagu Alice, Angie, Christopher, Cindy, Nancy. Naljakas oli see et vahepeal kui kellegi nime küsisid, nad vuristasid oma 4-5 nimelise täisnime ette :D Mitte midagi ei saanud aru.
10 ajal anname neile kelloggseid piimaga ja siis peavad nad hambaid pesema, kõigil oma hambahari seal. Siin tulebki kõigile hügeeni õpetada, sest nad on pärit väga vaesetest peredest ja päris paljudel, on hambad ju auke täis, isegi esihambad, ja sellise musta värvi. 
Peale 11st tulid enamusele õed või emad järgi.Siin on nii ka et vanemad õed vennad hoolitsevad näiteks nooremate eest, sest kõigil on tavaliselt väga suur pere siin, ning nagu ma kuulsin et mõnedes peredes pekstakse ka lapsi kes meil seal on, aga imelik on et nad ikka koaeg naeratavad või tunduvad õnnelikud, nagu Lõuna- Ameeriklased ikka. Ilmselt sellepärast ongi mõnedel nii halb käitumine seal. 
Alguses on nii raske laused kokku genereerida, eriti kui palju sõned oled unustanud ja pead õigesse vormi ja aega panema. 
Koju jõudsime pool 11 umbes, jubedalt kuum ja päike paistab ikka koguaeg lagipähe ka, raske on kõndida 15 min niimoodi. Käisime ühest väikesest poest ka läbi, sissepääsu ees oli üks vanem mees, siis kohe küsis mu nime ja rääkis midagi hisp keeles. Tundub et väikestes kohtades nagu see nad vist alati kui valget inimest näevad, tulevad juurde rääkima vms. Tutvusin veel mõne Honduralasega keda Diana teadis.
Kodus siis kohe külma duši alla, sest ega sooja vett polegi ju. Isegi kui kuum on olla, tahaks ikka leiget vett vähemalt, aga harjub ära. Siin elades käid vähemalt 2 korda duši all päevas, sest koguaeg on selline kleepuv tunne. Juuksed on mul siin kliimas ikka väga lokkis koguaeg. Kui üritasin föönitada eile, siis fööni võimsus oli siin pistikus sama nagu väljas tuul puhub pmselt :D Ja juuksed ei jää mitte mingit moodi sirgu :D
Kell 2 läksime samasse kohta tagasi sest Kurt, see ameeriklane kes siin majas elab, pidi La Ceibasse minema niiet mina, Diana ja Nikki läksime suuremate laste tundi. Kus on umbes 13-16 vanused vb? Kui me sisse astusime siis poisid ütlesid 'muy bonita' meile :D Ja kui end tutvustasime siis kõik plaksutasid :D 
Seal õpivad need kes ei ole suutnud oma klassi lõpetada, ehk nagu meile öeldi 4 klass ja 6 klass, 4 lauda oli ja meid jagati ära. Mina sain 2 16 a tüdrukut ja õpetasin neile matemaatikat. Alguses kui See peaõpetaja mulle ühed kaardid andis kätte kus olid tehted nagu 4-3, 9-0, kuni 11ni, ma ei saanud eriti aru, sest miks peaksid nii vanad sellist asja õppima. Ja te ei kujuta ette, ma pole kunagi midagi sellist näinud. Me kuuleme küll ju uudistest ja igalt poolt koguaeg et palju kirjaoskamatust on arengumaades jne, aga kui silmitsi sellega ei seisa siis väga ei taipa. Need tüdrukud, nad ei osaknud isegi kirjutada. Terve tund üritasin neile liitmist ja lahutamist seletada 10 piires. Üks tüdruk tundus veidike veider, natuke nagu tal oleks midagi viga, ja ma kuulsin et tal pidi laps ka olema. Igatahes, see tüdruk ei saanud vist ikka midagi selgeks. Ta kuulas küll alati ja oli veidike kohtlaslik, aga nad vist ikka ei tea et 5+0 on 5. See teine, tema sai natuke paremini aru. Alguses kui ma nende juurde läksin, ma mõtlesin et appikene kuidas ma seletan kõike hisp keeles, aga siis lihtsalt alustasin numbrite ja märkide ütlemisega ja lasin neil vastata. Hiljem käisid küsisin paari sõna Diana käest ja üritasin seletada natuke teistmoodi, nagu 'kui sul on nii palju õunu jne'. Ja sõrmede peal. Ja teate, kõige raskem on neile seletada nulliga liitmist ja lahutamist. Ikka vastavad et 4+0 on 1 vms :D Aga mulle isegi meeldis õpetamine, palju rohkem kui hommikul ringi jooksime. Esiteks mulle meeldib kui keegi hakkab aru saama millestki mida nad enne ei osanud, ja see peakski vabatahtliku töö olema ju, et muudad midagi. Hakkamegi nüüd iga argipäev käima seal 1h päevas peale Kinder'it. 
Sellepärast meeldib ka seal, et palju rohkem õpid hispaaia keelt kui muidu, täna ka, nii palju sai räägitud, mis sest et samad laused aga ikkagi :D Igast muud sõnavara selle jaoks õpid käigupealt, niiet homme võtan oma sõnastiku kaasa. Üks asi ei meeldi mulle et kui nad ütlevad mulle midagi ja siis vaatavad suurte silmadega otsa ja ootavad vastust, ja mul pole aimugi mis nad ütlesid, ja siis nad küsivad uuesti, ja ma ikka ei saa aru. Niiet nad peavad mu 'no entiendo'-ga leppima :D
Muide, kõigil Hondurase naistel keda käinud olen, on muidugi mustad, aga ka lokkis juuksed. Ei ole ühtegi sirgete juustelist näinud.
Hiljem läksime teise vabatahtlikute majja kus arutasime nädalavahetuse plaane. Homme lähme kella 12 ajal ära ühte teise linna, ma ei teagi nime aga igatahes jõuame Pico Bonito'sse välja, mis nagu google piltidelt näha võib, on niiii ilus. Homme on paadisõit jõel, džunglist läbi vist, siis ülehomme matkamine mägedes ja kuskil on kosk ka seal vist. Ei jõua ära oodata.
Täna veel läksime Kurt'i ja Diana'ga mere äärde jooksma, ehk siis pooleldi vees :D Niiii mõnus !!! Kuigi see on palju raskem kui tavalisel pinnasel, sest jalad vahepeal vajuvad liiva sisse, meeldib see ikka väga. Sest merevesi oli nagu soe vann mis jalgadele vastu uhtus ja mägesid oli ka küljel näha. Tahaks varsti sinna lihtsalt jalutama minna. Järgmine kord võtan ujumisriided kaasa et kohe ujuma minna peale jooksmist. Siis tegin endale süüa, ehk panin tortillade peale salsat, viinereid, tomateid ja juustu ja ahju, nagu emme kodus tegi :D Jõin esimese Hondurase õlu ka ära, mis on päris hea. 
Sain veel värset ananassi mis oli nii maitsev!
Iga päev tunudb et sajab, tavaliselt õhtu poole. Mul pole midagi siin vihma vastu, sest siis on mõnusam õhk ja pole nii lämbe. Täna sadas nii kõvasti, et 1 sek väljas olleks oleks läbimärg olnud. Öösel välgutab koguaeg taevas ka.
Kell on küll nii palju juba sest peab kell 6 ärkama, aga pean kõik selle nüüd ing keelde ka tõlkima :D
Laup õhtul jõuan jälle tagasi. Lähme kõigi vabatahtlikega, ainult üks jääb siia.
Ma olen juba väga hästi kohanenud siin. Tundub nagu oleks nädalaid siin olnud :D Nii kodune tunne on juba, sest mulle meeldib see elamine ka, piisavalt suur ja kõik olemas. Väga vedas ikka et Beach House'i sain :D


Today was my first day at Kinder which is a program where some volunteers work with kids aged from 5-7. At the moment, its 3 of us there, me, DIana and Nikki (UK). There is also one Honduras woman who teaches. The day started with them saying a prayer and then singing Honduran national anthem. When they went inside, they sang a song about jungle animals and I tried to pick up some new vocabulary as well :D The children have no discipline. Sometimes we had to separate them because of fighting. Some are really quiet though. At first they were more shy but when the number of little ones got to 16 and + they misbehaved so much. The teaches has to tell them off so often because they just can't stay put for more than 30 sec. We also taught them some parts of the face in English. The main thing they did the whole day was learning how to write Z. I was helping one girl for like 30 min or so and she still made really crooked Z-s :D No matter how I taught her. Later we were playing outside with them, and at the end of the day they were all over us and wanted us to twirl them around etc :D  The funny thing was that sometimes when you asked their names, they quickly say all their 4-5 names they have :D And many of them have English names as well like Nancy, Cindy, Alice etc.

After 11 we headed back, went through a little shop. I think when you go to shops in little places the people who sit there the whole day always want to know the name of the newcomers, so yea i got to introduce myself quite a lot :D At home I immediately took a cold shower because here showering twice a day is a must, unless you want to feel all sticky and sweaty. By the time we got back it was so hot again (as always actually) and  its a torture walking for 15 min like that. 
Later we went back to the same place where there was a class for older kids, like 14+. We just wanted to go because one of the volunteers couldn't go today so we covered and I'm happy we did because I really liked it. There are like youngsters who had failed in school, so by teaching there, we are trying to pass them at least until 6th grade. So we were divided up and I got 2 girls who were about 16 yrs old. I thought that they have some kind of knowledge already but those ones couldn't even write. So I tried to teach them 5-4 and 9-0 for an hour. At first I was struggling and just said the numbers and signs but later when I thought it would be easier for them if I gave some examples, I asked Diana some words and started making sentences like 'if you had 4 apples and you give away...' etc. And then I tried to show them that it is much easier when they would use their 10 fingers when adding or taking away. And I have never seen something like this before. They didn't even get 1+1 right, and I am not kidding ! Then the hardest thing for them was adding and taking away 0. No matter what I said or did, they got it wrong all the time. I mean some kids are smarter there, doing multiplication and stuff, but they were in a different group. I realised I actually really like teaching this easy stuff. First of all I like when I make someone understand something they didn't know before, and second, I learnt so much Spanish as well. Because you gotta talk constantly and make sentences, so next time Im gonna bring my dictionary so I can find words I need. I think they were also happy that we were there and it was interesting for them. The biggest problem isn't when I can't make sentences. The biggest problem is when the kids say something and then look at you with puppy eyes and wait for an answer and you have no idea what they said and then they say it again and you still have no idea what the said. So they just have to accept my 'no entiendo'.
When we got back we went to the other volunteer house where we discussed our weekend plans. We are going to Pico Bonito tomorrow (type into google images, looks like paradise), and come back on Sat evening. It should be maybe 2h away by bus and train. ? Btw the accommodation is really cheap, last weekend when they went to one island, it was 5 dollars per night. 
Anyway, tomorrow we should go on a boat ride though a jungle and on Sat hiking and there should be a waterfall as well. Really excited :) 
Before we went running on the beach, It was so nice felt like a hot bath splashing against you all the time. It is quite hard to run there as you sink in sometimes but I just love the warmth of the water and wind. This is definitely my favourite sea :D Later I got to eat fresh pineapple too, soo yummi.
I should go to sleep now, 6h sleep again.


üritan kunagi teha pildi siis kui pilvine pole, sest lõunast läheb alati nii pilviseks kõrgel






Thursday, 20 September 2012

algunas fotos de Honduras

Nagu lubasin tulevad nüüd pildid ka. Vahepeal on jälle nii palju juhtunud, et ei jõua kõike meeles pidada. Päeval viis mind Diana (Šveitsist) Charlie juurde, kes elab siin ja ta rääkis mulle reeglitest ja muust olulisest, sain võtmed ka. Enne seda käisime korra rannast ka läbi, liiv on hästi mõnus seal, ja vesi...meri on sama soe kui õhk !!!! Ma olen harjunud ainult külmade meredega aga ei jõua ära oodata kuni sinna ujuma saab!! Diana ütles et siin rannas käivad enamus Hondurase inimesi riietega sees. Aga see rand pole nagu te ette kujutate, et inimesi täis. Täiesti tühi on enamusjaolt. Vesi ka pole kristallselge helesinine siin. Diana ütles et ühel teisel saarel kus nad eelmine nädalavahetus käisid, seal oli selline helesinine ja hästi ilus, nagu piltidelt näha võib.
Pärast käisime veel teises vabatahtlike majas. Ma sain ikka kõige paremasse majja, esiteks see on palju suurem ja ei ole nii kuum, ja meil on pesumasin ka. Meie oma on mere ääres ka kohe, teine on 2 min kaugusel. Seal kohtasin veel inimesi, üks paar Inglismaalt, üks Saksamaalt, Kanadast, ja Ameerikast. See kes minu majas elab, tal on ikka väga ameerika aktsent :D Teisel pole jälle üldse Šoti aktseni minumeelest.
Tulime tagasi ja siis sain Internetti. Me nüüd jagame Dianaga ühte netipulka, et siis kuus peaks see mulle maksma minema 12 dollarit umbes. Ja 5 GB saime selle eest niiet väga palju, sest ainult siis kui Youtube lahti teed või Skyped läheb suht palju.
Kell 4 läksime bussiga linna siis. Kui majast välja astusime hakkas kohe sadama nagu ikka troopilises kliimas, aga ma väga ei mind'i seda sadu siin, sest see pole ju külm ometi :D Buss on nagu USA koolibuss, kollane. Läksid bussile ja siis mingi aeg tuleb üks mees raha küsima, sõit La Ceibasse on natuke alla dollari, mis on väga väga, ja 20 min sõidad. Kuigi ma kuulsin et bensiin on siin väga kallis, isegi kallim kui USAs. Muusika käis väga kõvasti bussis :D Tee peal nägin mägesid!!! Mulle niii meeldivad mägised paigad ja need olid ikka väga kõrged mäed, üli ilus. La Ceibas läks buss ainult bussijaama ja pidime takso võtma kaubamajani. See maksis natuke üle dollari. Siis seal tegin endale SIM kaardi ja läksime toidupoodi sest mul polnud ju mitte midagi süüa. Muide, Diana tuli siia 2 n tagasi ja kui ta SIM kaardi sai, siis õhtul tuli talle sõnum umbes et 'Tere ma olen see poiss kes sullle sim kaardi müüs' jms ei mäleta täpselt, aga nii naljakas :D Kui selline asi Euroopas toimuks, vallandataks see mees kohe. Siin sellised asjad normaalsed ilmselt. Ja te ei kujuta ette kui palju ma süüa ostsin !! Ma mõtlesin et äkki läheb 500 lempiirat, aga mul läks 1377!! Ehk siis üle 70 dollari. Aga loodan et seda jätkub ikka üle ühe nädala. Ja šokolaadi miskipärast üldse ei müüdud seal, ainult küpsised. Ja Coca colat ja Hondurase õlut ka muidugi. Olin terve päev sellest unistanud, sest selles temperatuuris, külm Coca cola pole kunagi parem maitsenud!! Mõnus karastus. Ahjaa, mis on naljakas siin ja ma arvan et kõigis Lõuna Ameerika riikides, ja Aafrikas jne, et Coca- cola teine tähendus on 'pood'. Sest enamus poodidel on lihtsalt see peale kirjutatud :D Niiet kõik teavad et see on pood.
Toidupoes olid ka inimesed kes toidu kilekottidesse pakivad sinu eest. Väga mugav, ja ülimalt abivalmid. Me panime kõik kärusse ja ta küsis et kas on vaja abi käru lükkamisel :D Igal pool sellised töötajad teevad kõik sinu jaoks ette ja taha ära. Võibolla on nad natuke rohkem abivalmid valgetega. 
Aga jah palju vahtimist on. Ma olen nagu märklaud kui ringi kõnnin. Majad on siin mitte kõige ilusamad ja väga primitiivsed või vähemalt kedagi eriti ei huvita kuidas nende majad välja näevad või nende aed, mõnel on väga ilus maja, mis on suht harva, aga kohe kõrval on siis mingi väga kole hurtsiku sarnane tsementehitis. 
Tagasi El Porvenir'i tulime taksoga jälle. El Porvenir on väga väike linn muide. 
Homme on mu esimene päev siis, pean kell 6 üles ärkama. Kella 7st kuni umbes 11ni pean seal olema ja siis vaba aeg. Minu meelest päris hea, siis on terve päev vaba ja teen mis tahan, õpin hisp keelt, olen netis, loen raamatut. Sest siin on nii palju raamatuid, mis teised vabatahtlikud on maha jätnud. Kaks mu majast läksid teise majja DVD vaatama, aga ma jäin siia sest tahtsin Skype'da Jackiga. 
Ma tunnen ennast juba palju paremini. Hommikul oli veel veider tunne ja väga võõras, ma polnud veel väljaski käinud. Nüüd kui juba rohkem inimesi tean ja nendega rääkinud ja ringi käinud olen, on palju parem tunne, nagu hakkaks kohanduma. 
Aa, ja see on veel nii lahe et olen näinud siin päris mitu sellist palmi kus kookosed kasvavad ja mingid kollased asjad ka veel :D Nii tahaks mõne värske sealt noppida. :P
Imelik on et mu ööpäevane rütm pole üldse segi läinud kuigi 2 p pole eriti maganud ja täna ainult 9h.


Hey y'all. During the day I went to the beach for a bit. It's really nice to not wear shoes there and tip my toes into the sea, because the water is as hot as the air !!! Can't wait to swim there. Btw the beach, it's not like full of people, its mostly empty. And the sea is quite grey, just like in England. You can see clear blue water in other places in Honduras though.
Later we went to the other volunteer house. I met some people from Germany, Canada and the States. I think I got the best house, because it's much bigger and isn't that hot, also it's nice to be next to the sea. Their house is only  2 min from here though.
I am sharing an Internet stick with Diana (from Switzerland) now. So I think I pay about $12 per month for 5 GB. It was so nice to be on the Internet after so long and chat with people. 
At 4 we went to La Ceiba by bus. Its about 20 min from here. When we stepped out of the house it started to rain heavily but stopped in 10 min. Just like it's common in tropical climate. The bus looked like American school bus, yellow. The ride is a bit less than a dollar so quite cheap although I heard that gas here is really expensivo. In the bus there was loud music on like everywhere here. On the way, I saw some really high mountains as well, was stunned. So beautiful because I absolutely love mountainous places.
In La Ceiba we went to the mall which was really big. I got a SIM card and shopped for groceries. Btw Diana told me that when she got a SIM card, that man who sold it to him in the store texted him in the evening :D Wth..? I guess it's normal here, because in Europe he would have been fired or even worse.
Anyway I bought loads of food, I though I'm gonna spend around 500 lempiras but instead 1400 almost which in dollars is over 70. :O Well I guess the first time you always spend more. They didn't sell any normal chocolate there though :( Then I bought Honduran beer and Coke as well, because I had been dreaming about cold Coke since the morning. That is the best thing to have here, so refreshing. It has never tasted better than in this temperature now. Oh yea, what's funny, is that here and everywhere in South- America I think, there is Coca- Cola written on every shop. It probably translates to 'shop' here :D Because where you see this, you know it's a shop :P
In the grocery store there was a guy who was packing the food you bought into a bag as well, very comfy, and people are really helpful anyway. After out trolley was filled with 15 bags (10 were mine I think :D), he was like 'Do you need me to help you push it?' Maybe they are even more nice when you're white, don't know. But people do stare here a lot when I'm walking around.
The houses in El Porvenir (a very small town) are quite primitive or just not really special, nobody really cares how their front garden or house looks like. There are couple of very nice looking houses with big fences here too, but next to them there is an bad looking one again, so it's a strange pattern.
Tomorrow's my first day then. I need to wake up at 6, and I will be at Kinder from 7 to 11 I think and the rest of the day is free. That's quite nice because then it gets hot and I can do other stuff, like learn Spanish, Skype, read, because other volunteers have bought so many books and they have all left them here.
I feel so much better already. In the morning I still felt weird and strange, but after this day meeting people and talking to them and seeing around, I feel like I'm starting to adjust. I also Skyped with Jack which was really nice, see a familiar face :)
What's also cool is that I've seen quite many palm trees that have coconuts growing, green though, and some yellow fruits. I really hope I will find some fresh ones when they are ready. :)
The weird thing is that I don't have a jet lag. Although I didn't sleep for almost 2 days and slept for only 9h.

minu tuba

vaade mu toast

inimesed on koguaeg me maja ümber millegi pärast

elutuba/köök



rõdu ja merd on ka näha

teel Miamisse

Miami

väike tekike mis lennukilt sain 

vaatasin kuidas Bermuda kolmnurgast üle lendasime :D

päris hea list filmidest, kõik väga uued

see polnud küll minu lennuk aga oma silmaga pole kunagi nii suurt reisilennukit näinud :D Sest Gatwickis on alati palju väiksemad


Heathrow 5s ülisuur terminal

Kookosed

Diana ütles et see on kirik :D


selline on siis rand siin

meie maja 

mingi väike välikohvik vist

lempiirad. 18 lempiirat on 1 dollar siis.

WebRep
currentVote
noRating
noWeight