Järgnevad on näited meetoditest mis võivad tekitada inimestes eksiarvamusi toote tõhususes või sõnumi õigsuses (olenevalt inimesest). Kõik on üsna loogiline ja lihtne tegelikult, aga kui tähelepanu ei pöörata põhjustele et miks on reklaamid nii nagu nad on, siis ei mõelda ka sellest.
- Esinejad kes räägivad kiiresti võivad olla veenvamad kui need kes aeglaselt räägivad, sest see tekitab kuuljakaskonnas arvamuse et esineja teab millest räägib.
- Inimestel on kalduvus uskuda ja nõustuda atraktiivsete inimestega.
- Ka on kalduvus uskuda eksperte. Näiteks, kui mõni tuntud kirurg kirjutaks raamatu teemast mis pole tegelikult tema ekspertiisis (nt. ajalugu), kui paljud küsitleks tema teose usaldusväärsust?
- Kui telekast mõne hambapasta/pesuvahendi reklaami vaatame, kas hakkame seda süviti analüüsima ja mõtlema et miks nad just selliseid inimesi kasutavad seal reklaamis, või miks need inimesed reklaamis just selliseid riideid kannavad? Ei. Tegelikult on kõik (riided, näitlejad, koht kus filmitakse, värvid mida kasutatakse) viimase detailini läbi mõeldud nende poolt kes reklaame teevad. Miks on näiteks pea kõigis hambapasta reklaamides inimene kes valget kitlit kannab, või mõni teine toode mis on laboratooriumis filmitud kus tehnoloogilisi masinaid kasutatakse? Sest tänu uurimustele on teada et inimesed tihtipeale usuvad neid kes on eksperdi/teadlase välimusega. See paneb neid usaldama toodet mida reklaamitakse.
- Lähedased, tuttavad, või lihtsalt inimesed keda me nägupidi teame on veenvamad. Seetõttu näeme palju kuulsaid inimesi reklaamides, nt Messi Turkish Airlines'i näona. Ja kui mõelda, siis on pea igas parfüümireklaamis kasutatud kuulsust.
- Sõnumi kordamine on tähtis, sest see tekitab pikapeale arvamuse et see mis öeldakse on tõsi. Kõige parem näide- Hitler (või propaganda plakatid), kes kordas oma põhimõtteid aastaid, mistõttu paljud hakkasid teda uskuma. Teine näide tuleb valimistelt ja see kuidas erakonnad panevad oma identseid plakateid sama sõnumiga igasse linna nurka. Muidugi ka selleks et tähelepanu endale tõmmata.
- Ka on olemas selline teooria nagu availability heuristic, mis on mentaalne otsetee. Seda kasutatakse alateadlikult ja ma olen seda igapäeva elus väga tihti märganud. Näiteks, kui uudised palju lennuõnnetusi näitavad teatud aja jooksul, inimene võib arvata et need õnnetused on palju harilikumad ja tihedamini juhtuvad kui nad tegelikult on, ning seetõttu võib ta vältida lendamisest.
- Nooremaid võib olla lihtsam veenda kui vanemat generatsiooni, sest nende hoiakud ja suhtumine on ikka veel arengujärgus, samal ajal kui vanematel inimestel on teatud arvamus juba aastakümneid olnud. Kui vanaema arvab et kartul ja kaste on kasulikum kui ükskõik mis muu eine, siis pole mõtet seda arvamust muuta üritada :)
- Ka muusikal on suur roll reklaamis. Kõige parem näide tuleb Coca-cola'lt. Mulle isiklikult on alati Coca-cola reklaamid meeldinud, sest nad on üsna loomingulised ning ka taustamuusika pärast. Gorn (1982) leidis et inimesed valivad suurema tõenäosusega toote, mille taustamuusika neile meeldib. Kaks põhjust miks: kui toodet pidevalt koos heaolutunnet tekitava taustamuusikaga korrata, hinnatakse seda kõrgemini poes olles (classical conditioning), võrreldes teiste sarnaste toodetega. Teiseks, taustamuusikast tulnud heaolutunne teeb raskemaks reklaami süviti analüüsida, eriti kui reklaam on lühike.
Need on ühed vähestest teooriatest teemal kuidas rahvast uskuma panna. Inimesed on erinevad ning mõnedele need metoodikad mõjuvad, teistele mitte. Huvitav on see et paljud inimesed ise arvavad et neid ei ole reklaamidega kerge veenda. Kuid tegelikkuses ei panda veenmiskatseid lihtsalt tähele.
PS blogipostitus minu enda isiklikust elust tuleb varsti! :D
